tag:blogger.com,1999:blog-34241327120740352342024-02-07T21:12:44.489+02:00Desde aca...Un blog uruguayoestono, para pasar el amor que siento pensando en ustedes!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.comBlogger125125tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-13306508106222983022011-02-20T22:25:00.000+02:002011-02-20T22:25:54.824+02:00Frioooooo.Que hace dos meses que no ecribo... <br />
Ayer hable con papi por el skype. Que demas! Que emocion, que recibi, impecable. Me hizo muy feliz y contenta con la charla.<br />
<br />
Ademas todavia calor y verano alla! Aca tenemos unos dias preciosas hablando del sol brillante, pero del otro lado, muchisimo frio, que cada vez que salimos, primero nos abrigamos media hora, y despues salimos:D bueno, no tanto pero igual:D<br />
<br />
En tres dias vamos a ir a Finlandia a un viajito de esquiar con la familia, pasamos el dia de la independecia alli y volvemos a liceo...<br />
<br />
Tendria mucho para escribir pero ahora no me sale nada :D<br />
entonces, intento subir los blog mas frequentemente para aquellos quienes lo leen y para mi misma. Para mantener la idioma y para poder leer en varios ańos, que vida estaba viviendo...<br />
<br />
Besotes!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-74445499011885391642010-12-25T01:18:00.001+02:002010-12-25T01:19:58.610+02:00El recuerdo, como una vela, brilla más en Navidad.- Charles Dickens<b>Feliz Navidad queridos!</b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxMtpy65-HGvXO3jHXID2Vn0W0J_yI_wukEV1CKZq5wWkiqaqhPIG9jog2RtzvqcuOmYGo8zjxyRAb9yPWidIjoKr7nWBZXfq2sYU1eWGIBGb3_mTpVW1eDRwMvzCMZMFlkjL27s2dCWp6/s1600/American-Christmas-Candles-flame.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="240" width="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgxMtpy65-HGvXO3jHXID2Vn0W0J_yI_wukEV1CKZq5wWkiqaqhPIG9jog2RtzvqcuOmYGo8zjxyRAb9yPWidIjoKr7nWBZXfq2sYU1eWGIBGb3_mTpVW1eDRwMvzCMZMFlkjL27s2dCWp6/s320/American-Christmas-Candles-flame.jpg" /></a></div><br />
Hola mis amigos! <br />
<br />
les quiero desear una Navidad suave, inolvidable y brillante con la gente mas querida. <br />
Que pasen las fiestas asi, que no se coman ni toman demasiado, para que puedan disfrutar el sentimiento! El sentimiento del amor, la presencia del amor!<br />
<br />
Disfruten el calor, la playa, los bailes, nosotros aca en Europa adentro de la nieve, del frio, disfrutando la navidad blanca, sintiendo el calor de la chimenea, el calor que viene de nuestros queridos que nos dan todo su amor!<br />
<br />
Muy feliz Navidad, muy felices fiestas!<br />
<br />
Besos, abrazos,<br />
Mari.Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-35115851752489096952010-12-15T21:03:00.003+02:002010-12-15T21:11:45.777+02:00that somebody is me.!A veces pienso que me quiero ir de aca. Quiero ir al mundo, otra vez. Quiero estudiar, quiero trabajar con algo que me guste. Pero quiero sacarme de esta tension que hay aca...<br /><br />Hoy la profe de historia nos conto la historia de sus examenes en la universidad. Eran sobre la epoca 1600-1900, lo mas dificil. Hico el examen cinco veces!!! Nos dijo que eran siepre dos preguntas que podias preparar antes de ir a contestar, pero una tema que te pregunto asi espontaneo y lo tenian que contestar rapido. Aunque hay temas como la revolucion de Fracia y etc, los importanes, le habian preguntado:<br /><br />"Que paso en la politica nacional de Uruguay en los 1930!?"<br /><br /><br />Me quede con la boca abierta...Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-85990984954767055992010-10-31T18:45:00.002+02:002010-10-31T19:05:08.277+02:00El que la sigue la consigue.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvn9aPVkNTDlzbAjKz7nbsa2E2aVdOiIC-hCcpRjCtu1ymF9tpAcEnYRA4Kst3SuvgGpihOlokD0TCuMCE7kSeKSOTC0hyT-FY81zCKgedl9MdlNLxV_6AOcWxNCgN7ln5rpniy-tnrkai/s1600/DSCN5442.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvn9aPVkNTDlzbAjKz7nbsa2E2aVdOiIC-hCcpRjCtu1ymF9tpAcEnYRA4Kst3SuvgGpihOlokD0TCuMCE7kSeKSOTC0hyT-FY81zCKgedl9MdlNLxV_6AOcWxNCgN7ln5rpniy-tnrkai/s320/DSCN5442.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5534257231249274978" /></a><i><div style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-style: normal; "><i>En Saaremaa, en una isla estona con mi madre y hermanita.</i></span></div></i><div><br /></div>Hoy terminan las vacaciones... Otros 7 semanas hasta la navidad. Ojala con la nieve, la re extrańo! ahora la epoca oscura, fuhh! Cambiamos la hora, ahora nos difernciamos solo unos 4 horas, espectacular!<div><br /></div><div>Hace un ańo ayer termino con el liceo, quede a vacaciones y me fui a Rivera, a Minas de Corrales, las inundaciones, huuh, nunca las voy a olvidar! Empezaron LAS vacaciones, 4 meses divinos!</div><div>Pero entonces ustedes ahora tiene prubas de fin del ańo, SUERTE a todos, a ellos para quienes son las ultimas en bachillerato y a todos los otros! Despues se quedan libres para unos meses largos, andan llendo a la playa, hacen cualquier cosa, les deseo todo lo mejor, y hagan algo que nunca hicieron, planean algo divertido, extrańo, nuevo!!!</div><div><br /></div><div>Yo pase esta semana de otońo bieen, fuimos a una isla con la familia, a una spa, alla nos re relajamos y descansamos, comimos tambien muchisimo!</div><div>Volvimos y pase unos dias con Mariana y su hermana aca en mi ciudad. Vivitamos a un museo- tipo el LATU, alla hubo una expocicion invisible, te mandan a un cuarto todo oscuro, alla alguien te guia, fuimos a un parque, hicimos una vuelta con el bote y despues tomamos unos cafes en la cafeteria- todo en la oscuridad, no vimos nada! Y el proposito de eso es mostrar a la gente con viven los ciegos, el guia tambien era un ciego. Buenisimo! Tambien fuimos al cine 4D sobre Tartu, mi ciudad- la primera pelicula 4D que han hecho en Estonia.</div><div><br /></div><div>Y asi se termino la semana libre, los ultimos dias mas o menos en casa, estudiando, cocinando, haciendo realmente cosas que tenia que hacer ya hace dias, asi que la pase bien, la semana, muy util!</div><div><br /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-51109665447117018642010-10-09T23:32:00.002+03:002010-10-09T23:56:49.184+03:00LA ESPERANZA ES UN BUEN DESAYUNO PERO UNA MALA CENA.Les voy a escribir:) Son unos dias muy muy ocupados, vienen los primeros pruebas grandes, :))<div>Yo estoy todo bien, llendo al baile tipico estono, es bastante dificil hacerlo, cada vez algo nuevo, pero me guste la complicacion de eso...</div><div>en futboll, Estonia gano contra Serbia, somos lo primeros quienes ganaron en su cancha durante estos ultimos partidos.</div><div>Mis actores y cantores favoritos estonos partieron para hacer un viaje de todo el mundo en un catamaran, van a volver el mayo 2012, uhh, como los estoy esperando YA! con todas las historias graciosas, duras y divertidas, con nuavas canciones!</div><div><br /></div><div>Y ahora voy a contestar a ustedes mas o menos:)</div><div><ul><li>Tuti- siii, estoy intentando de escribir y hablar y leer el espańol, pero siempre cuando voy a hablar en voz alta me parece que tengo un accento horrrrriiiible, medio rural, o algo asi:D anda a aprender el frances, es muy facil sabiendo el espańol!;) Y sii, quiero comunicarme con ustedes, por eso el blog... Y gracias por los patitos. Seguramente en unos dias voy a estar podrida de ellos y los cambio, pero hasta que esten, disfrutalos;)jaja Y yo tambien estoy pensando en ustedes, hablando de ustedes y etc, estan en mi corazon !!! Un beso grandisimo!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Florencia-El TAI, jaja, si vi algunas fotos de eso. Espero que lo pasaron lo mas bien, par vos el ultimo! Que tradicion carmelitano, jaja ya me imagino como lo prepararon hace mil ańos y el festivo en las calles... Con las palabras, hmm, a veces me pongo pensar algo en espańol y no vienen las palabras, pero siempre en unos segundos los (el paus ahora tambien!:)) acuerdo de vuelta;) Un besoooo para vos tambien!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Papy- jaja, claro claro fue algo como el miercoles y estabas en Montevideo seguramente, pero cuando vallas, acordate de mi y ...(pero no me compres mis 100 grammos) Y todavia no he hecho con mi supermaquina, pero si hice un monton de veces diferentes pastas, con diferentes salsas etc. En estos dias tambien ya tengo pensado de hacer el dulce de leche y si me sale bien, hago los alfajorsitos tambien!:) BESOOOOOS para vos y mamy!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Pele- aa, la verdad que yo tambien ya estoy esperando de volver a ver a ustedes... Y como fue eso con las vacaciones en estonia, cuando van a venir??:) Buenobueno, pero vos vas a tener un viaje a Europa seguraente, tocando la guitarra y todo asi... Besooo!</li></ul><div><br /></div><ul><li>aa, Denis- quiero entrar a clase ahora y decir "buen diaaa, aaa que sueńo, porque tenemos filosofia??" Besotes para ustedes alla!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Angiii- no quise ponerte a llorar!!! Sii, yo tambien tengo imagenes de vos, de tu casa, la perrita Lakita, tu voz y el habla filosofico, uuh, te extrańo!!! Seguramente he llevado una valija entera de conocimientos, pensamientos de Uruguay y los voy a usar en toda mi vida, pensando que ustedes me lo enseńaron!:) Un beso grandisimo!</li></ul><div><br /></div></div><div>y buenas noches para todos:)</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-71626917570802642822010-09-26T23:38:00.002+03:002010-09-26T23:54:19.695+03:00Lo que bien se aprende, nunca se pierde.Uuuh, otra vez que no he escrito tanto tiempo. <div>Estoy llendo a liceo, tengo varias cosas despues del liceo, llego a casa tipo de noche, tardisimo. Y tengo que estudiar. mhmhh, y asi no encuentro ni una hora para comunicarme, para escribir, yo que se, subir fotos. NADA. Me siento mal por eso... Bueno, pero el liceo, esta bien:))</div><div>Ahora se termino la semana loca, vienen dos media tranquis para seguir entonces raaaapido! </div><div>Estoy llendo a las clases de frances. Jej, me estoy reconfundiendo:D Pinso. - el libro, le livre, QUEEE?? Sii, son muy parecidos, pero para hablar me cuesta y hacer oraciones, y cada tanto digo " Siii, sii, bueno!" Y me corrigo " OUIII!!!" </div><div><br /></div><div>Aparte no quiero que piensen que estoy olvidando de ustedes o que no quiero hablar con ustedes. NO nada que ver!!! Los extrańo ! Pero ahora si estoy de vuelta en la vida estona, estoy adentro de eso. Y leyendo el blog de la chica estona que esta haciendo el ańo en Montevideo ahora, mirando las fotos, pienso que uuh que lindo toda la experiencia que vivi alla... Que buenos recuerdos que tengo, que siempre tengo alguien quien me espere, quien me reciba... </div><div><br /></div><div>Intento de oranizarme mejor para comunicar, para escribir, todo... Y por favor, nunca es mucho recibir cartas o algo de ustedes. Escriban me algo, siempre lo leo! Cualquier cosa: " hoy fuimos a comer a la casa de ella... nos pasamos re divertidos." o " hoy fui a Palmira a comprar pasta, compramos ravioles con la verdura, los mejores de todo!!!" etc...</div><div><br /></div><div>Aparte. Mi madre me dice que cambie durante el ańo, sii obviamente, pero tambien dice que cada dia soy mas Mari que antes, que la diferencia esta disminuyendo dia por dia. y es algo que no estoy de acuerdo. Quiero quedarme con la actitud de Mari uruguaya!!! A veces me gusto mas que la parte estona...</div><div><br /></div><div>Bueno, ahora me voy a dormir- mańana los profes me esperan en el liceo, con mucho trabajo...</div><div><br /></div><div>Buenas noches divinos!:)) Un beso!</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-16686282231679006742010-09-12T22:52:00.002+03:002010-09-12T23:08:16.411+03:00NADA ES PERMANENTE A EXCEPCIÓN DEL CAMBIO.Hace mucho que no escribo...<br />Estoy llendo a liceo, tengo los dias llenos, la verdad que si. Hasta que no puedo encontrar tiempo para llamar a los amigos para encontrarnos, tomar un te, un mate o lo que sea. Ni que hablar de escribir el blog. Esta mal. Quien hace, llega de hacer todo.<br /><br />El liceo, hmm, esta bien creo. La clase es mas o menos. hay de todo un poco. Hay tipos que te hacen preguntar" DE DONDE VIENEN??" y hay otros muy amables. Tenemos muchos actividadas en las seguientes semanas ,como somos los nuevos en el liceo... noches de conocer, dia del zorro- todo mi clase tiene que ir vestido a violeta. Y mas y mas...<br /><br />Aparte del liceo... Estoy en el coro. Mańana voy a llamar a un profe de la guitarra, ahora que tengo sus contactos y el martes voy a una danza. Danza nacional de Estonia, quierooo hacerlo! Y en algunos dias vamos con mi madre a un club de deportes para hacer diferentes gimnasias, o rowing(en las maquinas) o pilates etc. Entonces, no estoy aburriendo:)<br /><br />La semana pasada fuimos al teatro tres veces. Es que era un festival en mi ciudad y hicieron MUY BUEN teatro! El domingo que viene tenemos el maraton de Tartu- el bici en el bosque, 43 km.<br />Ahora estoy media refriada, pero ya me voy a mejorar que papy me mando los bombones de quaco y miel(por internet, mentalmente, pero no importa!!!)<br /><br />Y si, como andan ustedes? No se nada...Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-64607773176018341252010-08-29T23:45:00.002+03:002010-08-30T00:09:42.363+03:00"¿Qué es el hombre en la naturaleza? Una nada frente al infinito, un todo frente a la nada. Un medio entre todo y nada".Mmmm, no saben como pasamos el fin de semana...!!!! Lo mas bien! Lo mas lindo, Lo mas divertido, interesante y feliz!!! :)<br /><br />El viernes vinieron Mariana y Pille a Tartu, las fuimos a buscar al terminal con mi madre y mi hermana. Besamos, abrazamos, saludamos, sonreimos... Mandamos las cosas con mi madre y hermana a casa y nosotros con Pille y Mariana fuimos a caminar por mi ciudad, por Tartu. aaah, yo estaba superalegre que estaba Mariana alla, ni deje la sonrisa para dos segundos:)<br /><br />Vimos a raekoja plats, a iglesia Jaani, a Toomemägi, a Kuradisild y Inglisild, a Emajõgi y mucho mucho mas, comimos un rico pasta(si, se puede tambien en Estonia:D) y fuimos acercando a mi casa, pasamos por la casa de la tia de Pille y Mariana y charlamos un rato alla. Fuimos a mi casa, anduvimos alla comiendo frutas, jugando juegos de la mesa.<br /><br />Si, verdaderamente en los dos dias lo que ma hicimos fue comer y despues, JUGAR:) Triin, mi hermana tuvo mucha suerte, jaja:) Y si entonces hicimos una vuelta con el perro, cocinamos y nos acostamos.<br /><br />El sabado nos despertamos, cantamos a Triin una cancion de cumple- se acuerdan de PALJU ÕNNE SULLE!! ? jeje, casi asi:D, damos los regalitos ( estonos y uruguayos, otra vez, que suerte- tan internacional!:D) y fuimos a desayunar. El sabado fue rapido, eramos muchos- mis abuelos y tias etc. Habia mucho ruido, habia charlas de todos los temas( MUSICA), habia mucho para comer y un chico de dos ańos para jugar , y por supuesto mi hermana de 10 ańos, jaja:D<br /><br />Creo que lo pasamos lindo, digo, yo si, es muy tipico un cuple de nuestra familia asi... Lo que espero es que Mariana lo pudo disfrutar igual, aunque todos la querrian hablar, (musica), preguntar, dar comida:D etc.<br />Espero que lo disfrutaste, o por lo menos, ahora tenes una idea de un cumple estono familiar;)) Los vas a tener mas, seguro!<br /><br />De noche cuando se fueron todos nos quedamos tranquis a casa, miramos la tele(creo que fue la primera vez que mire la tele en casa despues de volver:D) y nos acostamos.<br />El domingo nos fuimos tempranito a Tallinn, llevamos las chicas a casa, alla nos invitaron con el te, las chinchillas y las chicas Mirtel y Kätrin:) Mariana vive en un lugar muy lindo, la verdad que si! :)) Bosqueeee!!! MUCHO bosque!<br /><br />Ohh, dale, ahora me canse mucho, es que anduvimos en los shoppings todo el dia y volvimos a Tartu, estoy muerta!<br /><br />El miercoles empieza el liceo... YA . pero el otońo ya llego, me parece. Hace frio . Por suerte que tenemos calefaccion, gracias a Dios!<br /><br />Un beso para todos y los quiero mucho!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-17124445483008312792010-08-26T10:09:00.002+03:002010-08-26T10:33:29.764+03:00Querer es poder.Holaaa a todos! :))<br /><br />Hace mucho que no escribi. Pero bueno, ahora lo hago!<br />Estoy en casa de vuelta. que comoda me siento, uhh:)) Pero igual el viaje nos paso muy rapido, lo disfrutamos tanto que parecia que se paso volando, vimos muchisimos lugares maravillosos. Conocimos a algunas ciudades y cultura-Venecia, Firenze, Bologna, Verona, Pisa... y tambien anduvimos por los departamentos de Toscana y Liguria, son DIVINOS! Toscana es EL lugar, los vińedos, el paisaje, los pueblos chiquitos entre las montańas, demaaaas!!! Y liguria tiena la costa maravillosa mediterranea...<br /><br />Pero ahora en casa, uhhh, hay mucho para hacer. Y no lo imagino, digo, ni empezo el liceo pero ya estoy ocupada cada dia con OCHO MIL cosas, pero me gusta, asi de noche cayendo a mi cama siento que el dia valio mucho:))<br />Ayer fui a un encuentro de mi liceo, digo los nuevos compańeros mios. Les explico. Voy a un otro liceo, que enrealidad es solo bachillerato y entonces todos que vienen "al quarto" son nuevo y no se conocen entre ellos. Y entonces cada ańo siempre hacen encuentros, fiesta para conocerse. Y si, yo tambien fuui ayer, fue lindo. Hicimos algunos juegos para conocernos, charlamos y reimos. Me gusto bastante, quede contenta!<br /><br />Ahora los proximos dia, nos encontremos con los amigos, es tipo ultimo momento para encontrarnos a cualquier hora, por el tema de que en una semana empieza el liceo y vamos a estar superocupadas... El viernes viene Mariana con su hermana estona a visitarnos, se quedan para el cumple de mi hermana que es el sabado, nos vamos a conocer un poco de Tartu y lo vamos a pasar SUPERLINDO! :))))<br /><br />Y ahora es la epoca otońal(ni idea si existe la palabra:D) y entonces te vas afuera atras de la casa y juntas manzanas y ciruelas para comerlos superfrescos... Mm, lo amo, amo frutas, amo que puedo comer frutas de mi jardin, superfrescos, derecho del arbol:)) Y despues cocino tortas/tartas/galletitas etc, mmmmmmmque rico! :))<br /><br />Y bueno, ahora termino para escribirles de vuelta en algun momento.<br />Un besooo para todos ustedes, un special beso!! :)Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-78750157316095756272010-08-04T00:31:00.001+03:002010-08-04T00:34:12.821+03:00Nunca es tarde para bien hacer; haz hoy lo que no hiciste ayer.Bueno, ahora estoy acá, escribiendo un blog que en realidad debía empecar a escribir hace 3 semana. Siii, 3 semanas que estoy en Estonia, no lo creo! La verdad, que el tiempo corre, vuela, salta- no sé, que hace, pero pasa rapidísimo!<br />Qapaz que es mejor que no escribí antes, es que para mi era muy difícil adaptarme, es a vecez hasta ahora. Es que todo vino de golpe, rápido, no estaba preparada para eso, y ahora cada día encuentro algo nuevo, algo nuevo que es viejo, pero lo veo deiferente, lo veo nuevo. Lo estoy mirando, sintiendo, oliendo de otra manera.<br />Los olores es otro tema- son los que te hacen el golpe más fuerte aún! En mi año hable con mis padres, nos comunicamos por el skype con los amigos, vi fotos de ellos y más, pero nadie me pudo pasar los olores. Y cada lugar, cada persona, cada estación tiene sus olores… Yo por ejemplo cuando la primera vez salí del auto en mi ciudad, en mi barrio, sentí el olor de mi barrio en verano, es el olor de acá y no hay en otros lugares! Lloré como loca, era un recuerdo…<br />Y eso es, cada día algo nuevo, los recuerdos. Hay recuerdos buenos, hay los malos. Pero siempre me hacen sentir un dolorsito, es todo muy diferente compardo lo de allá… Y entonces no sé, que es lo que quiero, quiero mucho, quiero todo, quiero demasiado. Cada sentimiento de recuerdo me pone a un posición de defensa… Contra qué???<br />Aaahh, taa, hay que vivir lo mismo para entenderlo, creo. Muchas veces quiero escribir lo que siento, veo o digo, pero no tengo lapiz o estoy vaga de abrir la compu. Intento de curarme, pasar mis sentimiento a papel cuando lo necesito.<br />Ojalá, que no escribo demasiado, pero hay que expresarlo, abrirlo, verdad?<br /><br />El año vale la pena, totalmente, pero hay de todo, hay que luchar! Y no solo durante el año, después tambien, readaptando!<br /><br />Mariana, ya te quiero ver! Estoy picando de enseñarte Estonia, Tartu, mis familiares!!! Te espero con mucho amor ! :)<br />Y para los otros, mi hicieron el año, son MUY importantes! Les quiero a TODOS! Unos más, otros menos, es la vida- nada es igual, todo depende y lo que das, recibís!<br /><br />Un beso gradísimo! :)<br />Mari.Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-29554076868871526302010-07-12T15:30:00.001+03:002010-07-12T15:30:50.261+03:00Ulme.oleks nagu unenäos, see on imelik, see on kõik väga imelik.Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-29891531639247374242010-07-10T08:53:00.001+03:002010-07-10T08:53:43.205+03:00Asun teele.Te juro, que no quiero ahora. No quiero, NO QUIEROOOO!!!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-37282673331156265342010-07-06T19:34:00.001+03:002010-07-06T19:35:33.208+03:00Teate, ma nüüd kirjutan siit viimast korda ilmselt... Nii palju on teha pidevalt, nii palju tahan teha ja nii tore on teha...:)<br /><br />Ja ma ohh, raske on.......<br />Ning ma võin ju öelda, et jou, laupäeval siit minema, aga tegelikult pole see mulle kohale jõudnud!!!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-16792362068936003912010-07-03T05:29:00.002+03:002010-07-03T05:42:12.221+03:00Emotsioone tulvil päev...Uuuuh, te tahaksite ka siin riigis olla praegusel ajal, <b><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#000066;">ME OLEME POOLFINAALIS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!</span></span></b><div><b><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#000066;">!!!!!!!!!!!!!!!!</span></span></b></div><div><b><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#000066;"><br /></span></span></b></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;">Tänane päev, ullalaaa, esiteks lugesin, et Kiku jätab tippspordiga hüvasti, ma lugesin ja mul käisid külmavärinad läbi... Tegelikult on see ju m6istetav ja loomulik ja k6ike, aga mul on tunne, et ma olen juba suur kuidagi, sest tema oli enam-vähem see minu-aja-sportlane. Tüdruk tegi, mida hing ihaldas ja k6ige selle juures andis oma riigile nii palju juurde, need hetked, need emotsioonid, 6nnetulvad, lakkehüppamised, ühine r66m ja pidutsemine. Väga ilusad aastad :))</span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;"><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;">Ja et mul sellest tundest küll poleks olnud, tuli veel kolm pikka tundi pärast piinelda, AGA ME V6ITSIME, täitsa uskumatuuuuuuuuuuuu, aga mul süda l6i kolmkümmend korda kiiremini, nelja parima hulka saime!!! Faaaa!!! Külmavärinad käisid taas läbi, aga teate, see mäng oli ka....MEIL ON NII PALJU 6NNE OLNUD SELLE MMi JOOKSUL, me oleme seda väärt ka:) Viimased minutid, PENALT LATTI, kas te teate ka, kuidas siin k6ike tähistatakse!??!?!?! </span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;"><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;">SEE ON EMOTSIOOON!!!</span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;"><br /></span></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-68999304563497198842010-06-27T18:45:00.003+03:002010-06-27T19:00:26.005+03:00Es como algo... imposible... increible... impensable...RAROMida kõike miljon asja ma teha olen jõudnud viimastel nädalatel… Ja siia pole kirja midagi saanud. Ja need on aasta parimad nädalad olnud, rahvas on parim olnud, ma olen saanud nautida täiel rinnal, täiel. Nautida lihtsalt olemist kellegi seltskonnas ilma ebamugavustundeta ja ilma et ma igavleks! Fah. Mitte et ma oleks enne kurb olnud või igavlenud, aga mul olid teised sõbrad, kellel olid teised huvid, kellel olid need omad vead, mis mulle rohkem vastukarva käivad, kes ei ole minu seltskond. Nüüd aga leidsin rahva, kes jah, on minu seltskond. Ma tunnen kõigi vastu suurt respekti, ma naudin nendega olemist ja me saame niisama istuda ja lobiseda, suhelda ning nii tohutult mõnus on. Ja ma tõesti ei taha öelda, et ma kuni maini ei elanud ja ei nautinud, ma lihtsalt nautisin teisi asju, nüüd saan tunnetada ühe hea omaealiste seltskonna võlusid:)<br />Ja seega ongi natuke kahju, et ma pole seda siia üles täheldanud, kuid äkki ongi parem, need on need minu hetked, mis mulle jäävad meelde, jäävad. Ja tekitavad selle sädeme, mis hiljem südames palju nostalgiat tekitab, silmad hajameelselt helkima lööb ning suile naeratuse toob. Need hetked, mil ma mõistan, et kurat, ma olen ikka nii õnnelik, et ma selliseid hetki olen saanud kogeda…<br />Aga MMiga seoses on siin muidugi palju poleemikat ! Ja no mõelge ometi, me oleme maailma KAHEKSA PAREMA SEAS!!!! Ja lähme vastamisi Ghanaga, mis ei kõla ka midagi nii võitmatut nagu Brasiilia või Portugal või Saksamaa või Argentina.<br />Mul on ametlik koondisesärk olemas, Forlani 10 isiklikult ;)jaja. Isa lubas, et kui Uruguay finaali jõuab, siis ta ostab väikese teleka ning mina pean lennupiletid ümber vahetama, seega HOIDKE ALT!! ;))<br />Pärast võite on peredes, linnades, kogu RIIGIS suu tähistamine, rongkäigud, vilistamised pasundamised ja kõike muud võimalikku, et väljendada seda puhast rõõmu, mis 11 meest ühel muruväljakul palli taga ajades oma rahvasse tekitada suudavad, see on TUNNE!!!<br />Ühel nädalavahetusel käisin Montevideos, tšillisme seal... Külm oli, pidevalt. Uhh, see on ebameeldiv!<br />Aaa, kool sai läbi, sellest tahtsin ka kirjutada. Nüüd jõudis neile siis nn talvevaheaeg, kaks nädalat. Kaks nädalat, mis siis täpselt lõppevadki laupäevaga, mil meil lennuk läheb.<br />Aga koolist lahkumine oli imelik... Aasta aega siiski samas keskkonnas, ja nüüd järsku, kõik, mitte kunagi enam! Kaks nädalat tagasi saime kooli poolt juba lahkumise, meile kingiti klassifoto ja eelmise kooliaasta piltidega CD kooli poolt, nüüd, viimasel päeval oli kõik normaalne... Kuni ühel hetkel hunnik läks klassist välja, tulid tagasi ja neil oli kingitus tehtud meile, mulle ja Leonile, sest me ju käime ühes klassis. Ja see oli kuidagi nii... armas... Nad kinkisid mulle Carmelo suveniiri(ainuke probleem ongi, et see kaalub oma 3 kilo...haha, nagu mul muid asju polekski!) Jah... Nad on toredad, :) Ning sel päeval jäin kuidagi kõikide õpetajatega lobisema, rääkisime ja arutlesime elu teemadel, tegelt ka:D Keemia õpetaja soovitas mul keemiat minna õppima, isssiiiii! :D pärast läksin ja tervitasin direktorit ja õppealajuhatajaid ka, mõnus oli... mu eelmise aasta kirjanduse õpetaja meenutas hetki eelmisest aastas, see oli ka nii puudutav, ta mäletas... Aga ta on ka kooli parim õpetaja!! Ohh, jah, nii siis saigi läbi, istusin ratta selga ja sõitsin minema, jättes kooli seljataha. Et eestis veel kolm aastat seda rõõmu nautida ning oma elu edasi lükata :D<br />Ohjaa, need viimased nädalad on tegelikult rasked, pidev surve on peal. Ei tohiks teada, millal lähen , või peaks minema järsku, homme, sest surub surub, tegelikult ka!!!<br /><br /><ul><li>En el techo de Luisa, es un lugar maravilloso, es el mejor lugar de Carmelo, la mejor vista a la ciudad, es hermoso. Estar alla con toda la gente buena, que estan tocando la guitarra, ademas tocando la guitarra superbien, porque son Dioses, son los mejores. <span style="color:#cc0000;"><strong>Los amo:</strong></span> <span style="color:#cc0000;">a L</span><span style="color:#cc0000;">uisa, a Rodrigo, a Pele, a Ivan, a Tatiana, a Tuti !!! </span></li></ul><p> </p>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-67215138541833554982010-06-17T19:59:00.002+03:002010-06-17T20:02:01.580+03:003-0<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://eliminatorias.mundialsudafrica.com/imagenes/eliminatorias/forlan-charrua.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 388px; height: 450px;" src="http://eliminatorias.mundialsudafrica.com/imagenes/eliminatorias/forlan-charrua.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><div style="text-align: center;"><b><span class="Apple-style-span" style="font-family:verdana;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#FFCC00;">S6i s6i s6i kama!!!! </span></span></span></b></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-4546754489425777002010-06-14T05:51:00.002+03:002010-06-14T05:55:37.017+03:00Mundial de Sud-Africa 2010!!!!Vamoooos, CELESTE!!! :) Koik Uruguay poolt! Prantsusmaaga viik, edasi tulevad voidud!(Finaalis Brasiilia vastu pole enam vahet, kes v6idab)<div><br /></div><div>Ylik6va n2dalavahetus oli, tegima balnearios laagerdust, j22b meelde!</div><div>Iga j2rgnev p2ev tundub eelmisest parem, iga j2rgnev p2ev tundub eelmisest lyhem, iga j2rgnev p2ev tundub nauditavam.</div><div><br /></div><div>M6eldamatu, uskumatu, peaaegu nagu v6imatu !??</div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-14423203441888469812010-06-07T16:42:00.000+03:002010-06-07T16:43:42.513+03:00Para un cachito bo carteeeero!!<p class="MsoBodyText">Ma pole jälle pikka aega kirjutanud. Aga eks ta ole nii, et üritan võimalikult palju teha, käia, olla rahvaga- sõprade, Luisa, tema sõprade, perega. Ja mul tuleb see maru hästi välja ka;) Ja õnneks pole nagu midagi õppida ka, seega hea lihtne lebokas! Üsna suvevaheaja tunne on;)</p> <p class="MsoBodyText">Ei, tegelikult on olnud mõned punktid, mida olen plaaninud kirja panna…</p> <p class="MsoBodyText">Ükspäev jõudsid mulle siis lennuajad täpselt, ametlikult, siit lahkun 14.20 10.juulil, Eestis olen 00.20 12.juulil… Vahepealsed peatused on siis Madrid, Frankfurt ja Helsingi.</p> <p class="MsoBodyText">Sama ümbrikuga jõudis minuni ka keeletesti tulemus. 98%, pole paha.</p> <p class="MsoBodyText">Siis, lõpuks ometi, sain kätte oma paki, mis Montevideos 4 nädalat passis!!! Norra vill, Duncsu lõhn(aitäh vanaema!!!), kutsumartsipan(aitäh Memmi!), Triinu kutsukaart(obvio, que aitäh Triinu!), issi loetamatu kiri:D(ausalt ka, üks sõna on mul ikka veel tuvastamata!)… TÄNKJUU! :)</p> <p class="MsoBodyText">Mis siis veel… Eelmisel nädalal sai kahel korral teatris käidud, Carmelos. Ühel õhtul oli üsna jama etendus, teisel päeval aga ülikõva tükk, üks näitleja, monoloogesitus, aga JUBE HEA! Tabav ja vaimukas. Pealkiri oli „Õps“ Nii hea on teatris käia!</p> <p class="MsoBodyText">Mis veel!? Nädalavahetus… Eelmisel nädalavahetusel käisime laupäeval Nueva Palmiras veidi, sadas vihma, pool pühapäeva veetsime Colonias, ilus ja tore, aga maru külm oli. Isa nimelt käis Martiniga Buenos Aireses ühel jooksul, tagasi tulid hunnikute auhindadega- küpsiseid, mütse, särke, majoneese ja mida kõike veel, hästi rahul, nii hea! Sel nädalvahetusel, AHJAA! </p> <p class="MsoBodyText">Laupäeval käisime Balnearios, Luisa ja ühe ta sõbrantsi võtsime ka kaasa, ülimõnus oli, päike paistis ja soojendas! Ning eile tataratatataaa! Tegime DULCE DE LECHET, kodust! Ja teate, megahea jäi! Seega, polegi nii palju probleemi, nüüd on oskus endal käpas ja ei pea Eestis puudust tundma;) Meid õpetas üks endine kondiiter, iseenesest on maru lihtne, mõned nipid ja kaks tundi segamist- eks siis saab juba juustusuppi ka samal ajal teha!! Hehe.</p> <p class="MsoBodyText">Jaaa, mul ei tulegi enam midagi meelde, mida veel mainida. Kamin on endiselt hea ja armas, ehkki viimased päevad on juba päikselisemad ja soojemad, norra vill ka olemas ning puha hää kõik! Isa kinkis mulle ühe raamatu, nii ma seda siin loen, naudin ilusat keelt ja kirjandust!</p> <p class="MsoBodyText">Ah, ja mu telefon ei saada enam sõnumeid, mul pole õrna aimugi mispärast, helistab ja vastu võtab kõik, aga ise sõnumeid ei saada:D Nii nad siis andsid mulle mingi oma vana telefoni, funkab, aga veider on ikka.</p> <p class="MsoBodyText"><o:p> </o:p></p> <p class="MsoBodyText">NING HEAD VAHEAEGA! (Need, kel eksameid pole;)) Aga teil see-eest tuleb ilus ja tore lõpetamine!</p>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-34869278959960021762010-05-31T17:56:00.001+03:002010-05-31T17:57:37.050+03:00Muide seda et mu 19.46 kilone pakk jõudis Eestisse, 2 ja poole nädalaga.<br />Ja muide seda ka, et mu sünnipäevapakk on ikka veel Montevideos, sest nad ei suuda seda Montevideost Carmelosse toimetada, 3 nädalaga!!!<br />HUUMOR:DMarihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-74966186269307750832010-05-28T07:09:00.000+03:002010-05-28T07:11:41.417+03:00Fin del viaje!<p>Nii, ma nüüd jätkan meie reisiga. Sõitsime siis Riverasse. Öösel, bussis oli väga külm ja väga ebamugav. Vihale ajas lausa. Jõudsime Riverasse, vihmvihmvihm! Läksime Anu koju, tutvusime ta ema ja vennaga, einestasime kergelt, tegime kiired pesud ning läksime uurisime bussipiletite teemat ning tegime väikse tiiru keskuses, fuuhh, sadas ja me saime täiesti läbimärjaks… aga vähemalt ära ei sulanud ja porised tennised said ka veidi puhtamaks:D Naasesime koju, lõunatasime koos ta perega, mm, hea oli! Siis mina tegin väikse siesta, teised olid arvutis, kuulasid muusikat, vaatasid pilte… Ülimuhe, märg, ladistav ja kergelt jahe. Kui mul ühel hetkel üksi magamisest villand sai, siis jõime matet ja ma suutsin oma šokolaadisooviga Anu oma Marabu piparmündišoko avama panna! MARABU PIPARMÜNDISOKOLAAAAAAD, te ju teate, et see on puhas nauding! Fah, nii me siis sõime terve tahvli ära!! Umbes nelja peale… Edasi istusime autosse ja Anu ema tegi meile ühe kihvti tiiru Riveras ja Santa Anas- mis on siis sama linna Brasiiliapoolne külg… Nägime kohalikku olustikku, Brasiilia ja Uruguay erinevusi, mingeid ilgeid häärbereid ja kõige kurvemaid slumme… Pärast jättis ta siis meid kesklinna, me jäime seal ringi jalutama koos Anu ja Karlaga, väisasime poode ja proovisime umbes kuues erinevas poes juustu, alati ikka sama jutuga, et homme tuleme hommikul ostma:D Kuratlikult nalja sai, siis lõpuks läksime Karla juurde. Karla peres oli ühel aastal üks sakslanna, kes juhuslikult on Luisa sõbranna Saksamaal, seega oli pilte ja jutte, mida nad vahetasid. Ning siis jõudsimegi selleni, et nad kutsusid meid õhtustama ka, sõime kõik koos ühe rikkaliku ASADO! Noh, pärast neid pakisuppe ja pirukakesi oli ikka taevalikult hea;) Jutlesime veel veidi ning sõitsime tagasi Anu juurde, kus sättisime end magama. Luisaga läksime koos hambaid pesema, khmm, sellest parem ei räägiks, kuidas me lõpetasime kõike päeval toimunut üles kirjutama vanale vetsupaberirullile, ise naerdes kõveras maas, ja nagu tõsimeeli! Leiutasime luuletusi ja panime riimi, kergelt andis väsimus tunda, haha:D Enda jaoks:<br /></p><ul><li>De donde son los quesos? Aaa, de Colonia, NUNCA HE PROBADO UN QUESO DE COLONIA! Podemos probar, hmm, alg omas semiduro, alg omas como parmesano!? Bueno, manana vamos de vuelta, chauuu! HAHA=) Los freeshops, las palabras mas largas de diferentes idiomas, MARABU, luisa casi iba a comer un chivito!, la cuenta de la vida y burro, el padre sonriente y la madre pesada, burlar a taxista, la amistad entre Luisa y yo, hablando todas las noches de todo, faa, disfrutar este ano, absolutamente!<br /></li></ul><p>Nii, jõuame eelviimase päevani. Hommikul ärkasime, einetasime ja läksime siis oma linnaringile, juustudeni loomulikult ei jõudnud. ;) Esmalt muidugi jõime ühe VÄRSKE BRASIILIA MAHLA!!! Faah, need on kõige paremad maailmas, ja pealegi mida odavust, see pole normaalne! Pealaegi oli pärast kõht ka veel täis! Tegime mõned kiired ostud, võtsime bussipiletid ning lippasime Anu kodust läbi, jätsime kõigiga hüvasti ning bussile. Rivera-Durazno… Teel nägime uut ja huvitavat, kuid mind ka midagi juba tuttavat… Jõudsime siis lõpuks Duraznosse, kus meid ootasid Alica ja Janica, saksa pealetung taaskord:D Läksime Alica juurde, kus me siis ka öömaja pidime saama. Tutvusime ta perega , huuh ta ema on parasjagu hull, selline hüperaktiivne ja väga otsekohene, aga nad saavad väga hästi ja on kõik tõeliselt head inimesed. Seal sõime natuke mandariine nende mandariinipuust, mmm ja läksime linnatiiru tegema. Käisime koolis, mingis muuseumis, kohtusime ta sõpradega, sisenesime mingisse kirikusse, mis tegelt ka on kõige veidram ehitis, mis ma näinud olen. (ega ma ju palju ka näinud pole) See kirik on nimelt ehitatud ilma tugitaladeta, ja noo, püsib püsti nagu naks! Siis tuli ta isa, tegime veidi kastisõitu-jah, külm oli!! Ja uurisime, mis läheduses veel on, jõgi ja rand ja kohalikud sillad;) läksime koju tagasi, tegime süüa-midagi saksapärast ja viisime ühe belgia tüdruku koju, kes ka meiega kaasas käis mingist hetkest. Nii siis päev lõppes, meil Luisaga kamina ees juteldes! Enda jaoks:</p><ul><li>Paso de los toros, la madre de Alica, huuh, las amigas de Alica, los museos, mandarinas, mermeladas ja el gorro del gaucho, escribiendo al diario de luisa, las pelotas de las papas, faa, las cuentas de la madre! Y mucho mas…</li></ul><p>Ja jõuame viimase päevani! Ärkasime varakult, käisime koolist läbi, teisest seekord, tutvusime selle majaga ning rahvaga ning juba bussiterminali taas, Durazno-Colonia. Colonias võtsime paar tunnikest ringi liikumiseks, sõime superodava lõuna superkaunis kohas ja väisasime suveniiripoode mööda, sest neid seal jagub! Nautisime, Colonia on endiselt super!!! Lõpuks astusime siis taas bussi ja Carmelo poole teele… Olime kodus :) Enda jaoks:<br /></p><ul><li>Porque Luisa es la mejor!!! Es mi sol, tan brillante cada dia! Le quiero mucho.</li></ul>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-9356760955289633982010-05-27T06:33:00.002+03:002010-06-03T06:15:40.010+03:00Carmelo-Paysandu-Salto-Rivera(-Paso de los Toros)-Durazno(-Trinidad-Cardona-Rosario)-Colonia-CarmeloHeip, everyone!<br />Tagasi kodus, luud- kondid terved, ise õnnelik ja rahul. Faaa, ülim reis oli! Natuke siis sellest.<br />Läksime neljapäeva hommikul, Paysandu’sse. Seal tegime jalutustiirukese, einestasime, jätkasime tiiru. Saime mingi ettekujutuse sellest linnast. Eino, tegelikul ju väike ja üsna mõttetu, ma ausaltöelda ootasin rohkem. Aga üles-alla käivad tänavad ikka, see on kihvt ning jalutad jõe ääres ning vaatad vähem kui saja meetri kaugusel laiuvat Argentiinat. :D Ehkki ma vaikselt ka juba uruguaystun ja mulle käivad argentiinlased alati vastukarva, kui ma neid kohtan. Uruguaylastel nimelt on mingi ühine vimm argentiinlaste vastu, aga tõepoolest, ega nad end kiitmast ei väsi!<br />Nonii, siis saime seal korra kokku Anu ja ühe tema sõbrannaga, jõime mõned mated ning juba ootas meid taas buss. Enda jaoks:<br />· Paysandu võiks siis kokku võtta lausega „ Me parece bien!“(Yo y Luisa solo lo entendemos!)<br />Sõit Saltosse. Haaa, vot seal algas tõeline reis. Saime bussilt maha ja seadsime suuna hotelli poole, hmm, panime teeotsast mööda, ja kõik sellepärast, et minul oli kaart ja ma olin ILGELT ametis parasjagu sõnumi kirjutamisega ning jah, nii ta läks… (AGA ma ütlesin, et meil on vaja kõndida 5 kvartalit ja pöörata, mul endal läks lihtsalt lugemine sassi:D) Jõudsime hostelisse, ilgelt muhedad onud seal meil vastas, lobisesime veidi ja kõik särki-värki sellist, läksime välja taas, kinno. Haaaaah! Vaatasime ühte uruguay filmi. Khmm, no tõepoolest, ma isegi ei hakka kirjeldama:D Ning siis läksime jõime ühe kohvikese veel pärast ning läksime hostelisse, kuhu siis Luisale, minule ja Leonile oli seltsiks jõudnud ka Christine. Jou eesti- saksa 1-3… Enda jaoks:<br />· Selle päeva saab kokku võtta näiteks „aquella casa terriblemente grande, el dueńo+ todo incluido y entonces el mensajito a Pele:D, tambien Raul y el otro, menos que 25 y la sorpresa, el mojito bien brasilero y andar cantando en las calles nocturnas de Salto!!“<br />Järgmisel hommikul saime kiire hommikusöögi ning istusime asjadega autosse, ning terminali. Seal kohtusime siis teiste yfukatega, kes Saltosse olid tulnud. Nimelt me olime siis esimene lend, kes selle reisi sai, avajad! A las termas de Salto! Ehkki meid olid vaid pooled, oli ikkagi tore .Meiega tehti seal intervjuud televisiooniks ning siis istusime bussi ning esimesse paika teele(Las termas de Arapey). Meid jagati majakestesse, tegime väikse lõuna ning läksime „safarile“ Einoh, me kõik mõtlesime, et see on midagi natuke, autodega ringi ajamine, aga ohei, metsa! Võssa! Ja tõsimeeli, 90% rahvast olid kaasa võtnud ühe paari jalanõusid(nendest 70% olid valged) ning ehk kaks paari teksasid. Ja ega minagi üks erandeist pole, panin keset metsa ringi valgete teksade ja tennistega, ronisin mööda puid, ületasin palki mööda oja jnejne. Pärast oli kõik täiesti mudased. Aga iseenest oli ülituus. Meile tehti väike ülesanne ka, otsida kodutee, kompassi kasutades, leidsime kõige otsema! Jeje(ma kirjutasingi pragu Hehe jottidega!!!!!!!! Espańol..) No ja siis läksime tagasi, vahetasime riided ning läksime kuumaveebasseinidesse. Iseenesest hästi tore ja lahe ju, et looduslik kuum vesi ja puha, aga kui basseinid on absoluutselt kõige tavalisemad basseinid, siis ei teki mingit lõõgastavat mõnusat tunnet… Mingi hetk tulime välja ja läksime endale õhtusööki ostma. Kusjuures kogu reisi jooksul käis suuremat sorti raha kokkuhoid, sest bussipiletid röövisid kogu raha. Ja nii siis oligi, et sel ööl sõime nelja peale pakisuppi, niiumbes 7 krooni eest:D Õhtut jätkasime trallides, pildistades, lauldes ja nii edasi, nagu ikka. Enda jaoks:<br />· Reedene, mida öelda!? „ Siempre nos quedamos ultimos, Sharine y otra cabańa, otra vez YO NUNCA, La americana, que despues de Salto fue a nuestra casa, Santa Teresa, etc“<br />Laupäev. Ärkasime, einestasime, joguuuurt puuviljadega. Astusime taas bussi. Parque acuatico. Jõudsime uude keskusesse, kus samuti basseinid, oluliselt atraktiivsem, igast vooluga jõgesid, laineid, massaaze ja isegi veetorusid. Veetsime siis päeva seal, sõime ja jõime värsket apelsinimahla, lustisime veel, tegime väikseid võistluseid, pildistasime, nautisime, mängisime kitarri ja palju muud, aaaa, ja muide päike oli pilve taga, aga pärast tunnikest basseinis veetmist olid randid:D Nagu mis mõttes, mai lõpp!?!? Olgu, ega ma mingi ära ei põlenud ega sinna poolegi, aga selgelt oli jumet näha… aga ärge muretsege, teil on seal suvi ja ma jõuan piisavalt lumivalgukesena Eestisse… Niisiis kui aeg otsa sai, läksime kohaliku bussiga Salto linna, hostalisse. Haa, buss oli ülituus, selline tüüp-edela raudtee!:D Sees vana ja stiilne. Jõudsime, sättisime endid sisse ja saime parajalt vaba aega. Uurisime veidi ümbrust, naasesime hostalisse, ootasime oma hamburgereid, mida meile seal siis valmistati. Sõime ja nautisime õhtut edasi. Enda jaoks:<br />· Faa, el otro dia en Salto… El Polo, mensajeando, los shots, alla abajo de la lluvia, en la parada del omnibus, la plaza de Artigas, otra vez Enya, por favor! El taxista y su historia de Colonia, pero nos engańo!!! Ta, y mucho mas.<br />Ning siis algaski juba viimane yfupäev. Check out, uude keskusesse. See oli kõige suuremal alal, kõige asustatum ja meeldis mulle kõige vähem. Tegime mõned tiirud, sõime lõunat, läksime basseinidesse ja mängisime saksa yfu mänge ning rääkisime saksa yfu orientatsioonidest, que demas! Siis hakkas aga vihma sadama ning me pidime tegema kõik võimaliku, et kaitsta oma riideid, kotte, kaameraid, KÕIKE! Huuh, läbimärjad olime! Sai päev ka seal läbi, mina viskasin oma ujukad ära. Ma tõesti ei tea, mis ma Eestis keset ilmselget juulikuud ilma bikiinideta tegema hakkan, aga olgu siis nii=) Läksime ootasime bussi, istusime bussi ning varsti jõudsime siis Salto terminali, sisenesime, sõime mõned saiakesed ja küpsised yfu poolt, ning jäime oma bussi ootama. Ametlikult sai reis läbi, meie Luisaga kavatsesime seda jätkata, teele Rivera poole! Ehk siis oligi nii, et me ootasime 9 TUNDI selles bussijaamas, mis iseenesest on koos shopinguga, ehk siis midagi seal ikka on, aga mitte kella 3ni öösel… Magasime, käisime tasuta kinos, väisasime poode, uurisime raamatupoes raamatuid, sõime minimaalselt, tegime pilte, kuulasime muusikat, suhtlesime rahvaga… Kuna vihma sadas, siis jah, väljaminekust jäid vaid unistama!!! See öö oli RASKE! Enda jaoks:<br />· Los juegos en la piscina, en la terminal- el cine gratis, los argentinos, MOVERNOS 3 VECES, todos durmiendo, escribir al cuaderno de Luisa, las llaves y el bebe de Judith(su monologo), y al final terminar con todo lo que habia sobrado, tratando de jugar, pero fue imposible por la cansancia, asi que nos quedamos cantando cumbia en voz alta en la terminal. Faa, que horror!:D La noche, feisimaaaa, friaaa y incomoda!<br /><br />Nüüd ma ehk jätkan mõni teine päev;) Homme kooli pole, sest õpetajatel on kogunemispäev ning siis ju tunde ei toimuuuuu, seega põrrapõrra, vabaa! Ehkki jah, kitarr on hommikul vara, ja sinna on äänud vaid 8 tundi, uni tule rutuga ning magama mind vii!!!<br />Andke andeks kui see postitus oli teie jaoks liiga segane, aga asi on selles, et lihtsalt juhtus liiga palju ja seega ma kirjutasin nii, et ma ise aru saaksin ja ei hakanud pikalt laialt seletama…Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-41897354140021771852010-05-20T04:36:00.000+03:002010-05-20T04:37:24.441+03:00Algo de que ha pasado...Hey guys!<br />Well, minul tulevad nüüd väiksed reisupäevad taas…Nimelt siis homme hommikul seljakotid selga ja bussi! Lähme Paysandu’sse, sealt edasi samal õhtul Saltosse, ööbime ja hommikul hakkab juba reis kõik-yfukad-koos (ehk siis tegelikult läheb meid sinna mingi 25, sest ülejäänutel pole raha). Väisame Salto soojaveeallikaid ja Salto linna ennast. Eks näis, sellest saab siis pärast kirjutada. Ning kui see pühapäeval läbi saab, siis ilmselt jätkame oma teekonda kuskil suunas, Artigas või Rivera vms! Ühesõnaga, lähme põhja!<br />Aga senimaani on olnud, hmm, sügis. Lehti puus pole, (muide, ma praegu avastasin, et mu arvuti klaviatuur on maru pehmeks läinud) ööd on külmad, Luisaga oleme väga lähedased, koolis on täitsa okei (kui välja jätta kõik hullud õpetajad:D Ükspäev läksime ühega sõnelema, klass hoidis minu poole öeldes „hästi Mari!“ jne, hahaaaa!) ja jah, eks nii ta ole!<br />Nädalavahetuse veetsime ka hästi, laupäev rohkem koduselt, pühapäeval läksime perega väljasõidule, siin oli meil siis emadepäev ka, käisime Fray Bentoses, läbisime Mercedese ja Dolorese ka, sain natuke rohkem tutvust ümbruskonnaga, tore oli :) Selline positiivne ja kõik, ehkki Fray Bentoses pidime ühele naisele külla minema, aga teda polnud ja kõik teised, keda otsisime, olid ka linnast kadunud:D Heh, nagu tõsiselt ka, linn oli tühi, meil oli tunne, et kõik on pommihirmus evakueerunud!<br />Ning esmaspäeval tegime väikse rattatiiru ning me Marianaga pühendasime end muusikale, tegime muusikat, kitarri, basskitarri ja süntesaatoriga. Jah, kes ei tea, ma käin kitarritundides! Mina, Mari Sild. Aga ise olen hullvaimustuses!<br />Ja ma muud nagu ei oskagi mainida… Kirjanduses õpime Dantet ja tema „jumalikku komöödiat“, keemias igast gaaase, matemaatika kahes jaguvust ja kõike sinna kuuluvat, teoreeme hulganisti, ning tavamatas LOGARITME! ;)<br />Aga teile kallid ja paid ja see you!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-66000490493603075782010-05-11T14:20:00.001+03:002010-05-11T14:21:44.869+03:00Ja kõikidele emadele head möödunud emadepäeva!!!Ma nüüd kirjutan veidi viimasest nädalast… Või noh siis niimoodi, et sünnipäev algas kolmapäeval kella kuue aegu, eks ta ju ole nii, eesti aja järgi ma siis sündisin 17 aastat tagasi. Perekonnal õnnestus küll kõik kõige õigemasse auku susata oma üllatusega...<br />Nii, aga neljapäev siis. Teate, siin sünnipäev ei ole üldse selline ilusnunnulahe päev, et lähed kooli ja saad õnnitlusi, lillekesi ja palju kallistusi. Siin on pigem nii, et kui sul on sünnipäev, siis sul on nii-öelda õigus jääda koju ja sul pole üldse tahtmistki kooli end vedada… Aga mina muidugi läksin, sain seal ilusaid õnnesoove, mulle lauldi oma hmm, neli korda viie tunni jooksul, ühe korra kõvasti koridoris, mina nagu ikka kõrvadeni punaseks:D Einoh, ega ta nüüd nii hull ei olnud, aga parasjagu selline tähelepanu-keskpunktis tunne oli küll…<br />Muide seda ma veel ei maininudki, et esiteks mul ju on sünnipäev sügisel, nagu uouuu, mis mõttes!? Ja teiseks, see oli selle nädala kõige kehvem päev, ilma poolest- hommikul sadas isegi vihma, õhtupoolikuks õnneks selgines… Ja kolmandaks, ma alustasin oma sünnipäevahommikul kitarritundidega!! :)<br />Nii aga päev läks siis nagu läks, ise olin isegi jumala õnnelik, pärast jäid veel matemaatikad ära ja sai varem koju… Koju jõudes leidsin ema väga loiuna eest… täitsa uskumatu, ma kusjuures olen mõelnud, et ma pole ema selle aasta jooksul veel haigena näinud, ja nüüd minu sünnipäevaks ta haigestus, aga ikka totaalselt, ta nägi välja tõsiselt haige, hästi kahju oli vaadata.<br />Nii aga kohe jõudis Tere, Mariana ristiema, kes tuli ka mu sünnipäevaks Montevideost siia, hästi lahe. Nii me siis lobisesime temaga, mis tähendab tõesti pidevat jutlemist(kuulamist), sest see inimene oskab rääkida:D Lõpetasime kõik väsinult, aga tema istus taas bussile ja mulle tulid külalised. Olin siis sõpru kutsunud õhtuks… Leon ja kõik tüdrukud, täiesti kohutav! Aga mis sa teed kui millegipärast on rohkem tüdrukuteseltskond sattunud ümber igalpool… Vahepeal viskab üle ka, ainult naised ümberringi, õudus:D Ei, aga tegelikult pole asi nii hull, poisse leidub ikka ka, kusjuures eriti nüüd, viimastel päevadel olen rohkem kokku sattunud nendega.<br />Nonii, aga siis me pidasime mu sünnipäeva, lobisesime ja sõime ja laulsime PALJU ÕNNE SULLE ja pildistasime, ei, väga hästi läks, tõepoolest! Ja nad olid teinud mulle ühe plaadi piltidega, nagu väike videoklipp, selle aasta mälestus ja selline. Ehkki ma siiski pidasin alles oma sünnipäeva ja mitte ärasaatmispidu, siis ma ei tundunud veel nii, et kohe nüüd on läbi kõik ja minek, aga hästi armas žest oli ikka nende poolt…<br />Vot ja nii me siis lõpetasime selle päeva, Luisa ja Leoniga jäime veidi kauemaks rääkima, aga läksid ka nemad. Reede oli koolis ja ma isegi ei mäleta, mis veel juhtus, aa, õhtul käisime Luisaga Oysteini tervitamas, kes oli oma Norra perega Carmelos parasjagu. ILGELT külm öö oli, läksime välja ka pärast. Alustasin oma sõpradega, edasi olin Luisa ja tema sõpradega. Baaris oli üks bänd mängimas, issand kui superhästi nad mängisid kõik, lust oli kuulata! Sellist flamenkot ja muud säärast stiili… Nautisime täiel rinnal koos Luisa ja ühe kitarristi vennaga- kes Luisaga hea sõber, kellelt saime ka teada, et see üks kitarrist on 24 aastane ja alustas kõigest 19-aastasel kitarriga… Seega, ma arvan, et mul on lootust veel!:D<br />Novot. Ja siis laupäeva hommikul tegime mõningad ostud ja istusime bussi peale, et ühe sõbranna(Rosina) maale sõita. Tegelikult oli see Rosina õe endise poisi pere kodu. Hahaa, kui kandiline! Ja teate, see koht oli IMELINE! Nagu tõsimeeli, ma ei tee nalja. Siinne maastik, siinsed lehmad ja hobused. Ja nende maja oli absoluutselt ülilahe, selline üle 200 aasta vana, aga ilus ja mõnus ja hubane.<br />Jõudsime ja tegime väikse tiiru ümbruskonnas, kohtusime hobustega, kes tikuvad ise ligi, sellised head ja rahulikud, mängisime nelja koeraga, kuulasime papagoide kisa, mis ümberkaudsetelt puudelt kostus ja nautisime vaikust, nagu tõsimeeli! Isegi männimühin oli kosta! Olgugi, et loomad häälitsesid… Tegime väikse lõuna ja läksime hobuseid valmis sättima. Vahepeal käisime bussipeatuses perepoega toomas ja siis naastes läksime selle perepojaga koos hobustega sõitma. Vot, see on nüüd ka tehtud! Ja täitsa lõpp kui kaif oli, sa lihtsalt naudid! Kõnnid keset põlde, keset põõsastikku, võsa, laant, otsid teisi hobuseid, kes peaks ka kuskil seal läheduses olema, aga kuna neil on nii palju vaba ruumi, siis ega sa tegelikult neid üles ei leiagi… Peremehel on nimelt 420 hektarit maad, mis te arvate, nagu koduõu, eks!? Aga eks ta ole siis hobuste, lehmade käes, soja kasvatavad ja maisi. Kindlasti midagi veel, aga rohkem ei tea… Päike hakkas loojuma ja muutis kogu olemise selliseks punakas-oranžiks, täiesti lõpp, milline nauditav olek! Ainus teema oligi, et algul oli metsikult sääski ja pärast külmenes(mis õnneks ajas vähemalt sääsed peitu). Läksime tagasi, ise ilgelt rahul. Õhtu veetsime lobisedes, matet juues, kamina ees istudes, sõime õiget „maarooga“- un rico quiso a la olla en el fuego! Pott tulle ja pada mulises!<br />Järgmisel päeval ärkasime rahulikult ja läksime kõrvalküla uudistama. Concillas. Selline pisike nunnu külake, tänavatel kasvasid tsitruspuud kõigile noppimiseks, mõnes kohas oli isegi kõrvits! Perepoeg tegi meiega seal tiiru paljajalu, see oli selline pisike asi, aga teate, tekitab sus sellise vaba tunde, et nüüd sa oledki maal, lähed teed oma sünnikülale tiiru ümber, paljajalu. Ma ei tea, kas te seda mõistate, aga mina tundsin seda. Pärast istusime Luisa ja Rosinaga autokasti ja sõitsime nõnna, tuules, lauldes ja tagasõitjatele lehvitades, taas see tunne, see vabadus, see, mida ma ehk oleks uruguayst oodanud, mida ma äkki oleks tahtnud rohkem tunda. Aga selle lühikese hetke tõttu äkki ma nautisin teda rohkem, kes seda teab. Jõudis ka teine perepoeg koju, läksime koju tagasi, lõunatasime ja läksime välja, pildistasime ja nautisime, lamasime päikse käes, muru peal, tegime kukerpalle ja hundirattaid, võtsime jalanõud jalast ära. Mina isiklikult polnud veel Uruguays nii head muru kohanud, see oli hea, see oli maru hea tunne! MA TAHAN PALJAJALU ÕUES KÄIA! Ohh, juulijuuli! Novot ja mingi hetk siis saabus ka nende ema, kes lõunatas ka ja kellega me siis pärast Carmelosse tagasi sõitsime. Emal oli teises kõrvalkülas nädalavahetusel Reiki koolitus, rääkisime sellest, kuulasime imejutte, jäime asjast rohkem kui huvituma. Teate, see oli üks parimais nädalavahetusi mu selle aasta jooksul! Või vähemalt tuli ta õigel hetkel, sest ausalt ka, sellest tänavamürast on mul juba täiesti kõriauguni ja rohkemgi veel… praegugi näiteks, olen kamina ees, hoolitsen tule eest, hästi mõnus ja soe ja nautimist väärt, aga mingi dibla tuleb ja mõtleb, et on lahe ning sõidab täiel kiirusel majast mööda, jee, rahu ja vaikus on see!<br />Aga jah, tänane päev läks ka mõnusalt, pakkisin lõpuks ometi paki ära ja panin ta Eesti poole teele. Täitsa uskumatu, 19-kilone sai teine!!! Enne mind ta ilmselt ei jõua, aga tühja kah!<br />Pärast sain veidi Luisaga kokku ja siis läksin randa, istusime seal, jõime matet ja mängisime kitarri(ehk siis minu tegevust just mängimiseks ei saa nimetada, aga eks ma ju üldistasin:D) ja noh, te ju võite ette kujutada kui mõnus see oli! Loojuv päike, kuid siiski veel paitas põski! Mm…<br /><br />Head ööd!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-69049137263356499162010-05-08T04:59:00.003+03:002010-05-08T05:08:39.696+03:00Sügisene sünnipäev.Ma kirjutaksin siia ehk natuke korralikumagi kirjutise, aga kuna ma peaks juba sõbranna juures olema ja ma nüüd päris staarina ei taha ka end tunda- õiged tähed jõuavad ju ikka viimastena...<br />Aga mul oli meeldejääv päev, tõesti oli! Palju rohkem kui ma oleks uskunud. Aitäh kõigile, kes kuskit-miskitpidi mulle kallid saatsid!<br />Homme lähme Luisa ja Rosinaga Rosina tuttavate maale, hobuseeeed! :) Ja pühapäeva hommikul naaseme, pühapäeval on kohalike omavalimiste valimised ning esmaspäev vaba, üldse mai lõpuni tundub väga lebo tulevat... Või noh, augusti lõpuni tegelikult! ;))<br /><br /><br /><em>On peagi möödas elu pikim lend/.../Ja meel on hea, sest nüüd ma tean- on naaseda ja minna võrdselt hea...</em>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-66181703009862175402010-05-02T05:16:00.003+03:002010-05-02T05:44:52.692+03:00Üle väga pika aja!Huu, kuidas ma tahaks praegu kirjutada, aga ma arvan, et ma ei jõua eriti kaugele, sest Luisa tuleb mind varsti otsima ja siis me läheme välja, tema sõpradega siis seekord...<br />Aga esiteks tuleb mainida, et täitsa lõpp, mis tunde suudavad mu vanemad mus tekitada, kusjuures mu mõlemad pered. Ja ma pole enam milleski kindel. Ma hakkasin täna kaks korda nutma, ja seda kõike ainult uudishimust! Sest ma ei tea midagi, mida nad teavad ja apppiiii, ma tahan teada! Ehkki jah, ma saan hiljemalt neljapäeval selle teada. Ja ma saan aru, et veel eesti aja järgi ka. Aga kas need kaks asja on omavahel seotud või, eeeee, MIS TOIMUB!? :D<br />Ma suutsin siinseid vanemaid ka küsitleda, ja noo, Mariana kergelt naeris mulle näkku, ema-isa olid üsna niisama, ema peitis pead kohati. Pärast suutis öelda, et eiei ma ei tohi midagi öelda:D Ja kusjuures ma ikka ei tea, kas nad teavad või mitte. Haaa! Müsteerium. Ma tean, et emme ja issi praegu naeravad täiega selle üle, kuidas ma siin piinlen uudishimus, aga no teate, ma veel ükskord teen teile tagasi!<br /><br />Olgu, aga kirjutada tahaksin sellest, et meil oli lõpuorientatsioon yfukatega. JUBA. Ahh, see on tõesti veidi hirmutav, kuidas aeg lendab. Noonooo, nautida iga hetke ja elada hetkes, mitte paanitseda ajajooksu tõttu! Aga kurb on, uskumatult. Mõtled, et nagu tõepoolest saabki see aasta läbi mõne kuu pärast, see aasta, mida ja niii niii nii väga ootasin, mis oli mu mitme aasta unistus, mille üle ma olin nii rõõmus ja tänasin vanemaid kui juba siin olin ja sain tunda, et jah, see ongi see mida ma tahtsin. Ja nüüd on kõik. Aga tegelikult ei ole. Absoluutselt ei ole. See aasta jääb mulle igaveseks. Ta jääb mu mõtetesse, südamesse, teadmistesse. Mulle jäävad mälestused, mul meenuvad rõõmud ja kannatused, ma jään meenutama inimesi, igatsema inimesi, õppima inimestega kaugelt suhtlema, mulle jääb teadmine, et tegelikult on kõikjal maailmas inimesi, kes on sinuga samat laadi, kes sulle sarnanevad, kes elavad sinu elustiili, ehkki teises keskkonnas, sest nii paraku on, aga ikkagi ühtivad teie põhimõtted, te elate samade prioriteetide järgi, te naudite elu ühtviisi ja samadel hetkedel. Te lihtsalt olete sarnased. Olgugi, et sina oled eestlane ja tema uruguaylane.<br />Mõnda inimest oma yfu grupist ei näe ma ilmselt enam kunagi, me kogesime sama kogemust aasta aega, kuid nüüd on kõik. Õnneks tuleb meil veel üks kokkusaamine, kuid kõik sinna siiski ei tule. Ning õnneks on meie lennuk sama, mis sakslastel ja prantslasel, ehk siis me suurema osaga siiski näeme veel. Ja kõige hullem, et saame näha, kuidas nemad jõuavad Frankfurti, neid ootavad seal vanemad, sõbrad, tuttavad, kuidas neil emotsioonid väljuvad, kuidas nad saavad üle aasta aja oma lähedastega kokku, ja meie, ja meie oleme ikka veel kuskil kahevahel, kuskil ebakindluses, lahkusime Uruguays, lahkusime oma vahetusaastast, kõik on kurb kõik on masendus ja meid ei võta veel vastu üksi kallis armas oma eelmisest 16 aasta pikkusest eluperioodist. Õnneks oleme me Anuga kahekesi.<br /><br />Aga jah, niisiis orientstsioon oli igav, superigav, sellega olid ka vabatahtlikud nõus, kuid rahvaga oli siiski hea. Buenos Aires pärast seda oli mõnus. Meid läks sinna 29, veidi üle poole, grupp oli mõnus. Hästi rahulik oli, uskumatu, mitte midagi ei juhtunud, kõik läks maru kenasti. Mitte midagi võrreldes La Paloma või Cataratase reisiga, rahu ja vaikus on see! Aga siiski me nautisime ja istusime ja rääkisime, jõime matet ja lobisesime hommikuni...<br />Üldiselt, mis sellest reisist kui iseenesest öelda tuleb, siis üks suur rahalugemisreis oli kõigil. Esimesel õhtupoolikul tegime väikse ekskursiooni, kusjuures mina olin enamust juba näinud ja sinna juurde palju rohkem juttu kuulnud, palju parema emotsiooni saanud, kuid siiski La Boca oli uus, ja ilus! Ning kogu ülejäänud aja veetsime osteldes, ja tõepoolest, osteldes! Küll peatänavatel, odavatel kõrvaltänavatel, shoppingukeskustest ja niii edasi. Jah, tegin ka päris mitmed ostud ja tuleb tunnistada, et jaaa, sai küll odavalt. Mitte küll Meeletult odavalt, kuid siiski, Eestis selliseid hindu ikka ei näeks.<br />Söögikohtades käis neli-kahe-eest pinnimine ning paraku tuli ühes kohas veel vähem ka onudele raha jätta, sest me saime promotsioonist lihtsalt valesti aru ja selle asemel, et 11 kohalikku maksta näo eest, tuli arve meile umbes 27 kohaliku eest, ja meil oli viimased kaks tundi selles linnas. Ehk siis me olime rahast TÜHJAD! Iseenesest mõeldes, 11 kohalikku on umbes 30 krooni ja 27 kohalikku seega umbes 67 krooni, ehk mis on VÄGA ODAV saada üks korralik maitsev pastaroog ja vesi ja superteenindus ühes üliilusas restoranis, aga noo, eks inimene harjub kõigega ja ei taha rohkem maksta(aga ausalt, meil polnud ka raha enam sel hetkel ja onu EI seletanud meile, kuidas asi oli!)<br />Vot, ja nii ta meil siis läkski, see kaunis reisuke. Tadaa kõigile Colonias ja kodupoole, oma voodisse! Viis päeva olime ära, aga tundis nagu üks igavik! Palju jõudsime ära teha. Ja teate, teisel päeval tänavale minnes oli imestus suur- sügis oli nii järsku kätte jõudnud, lehtedest puudel polnud haisugi!<br />Olguolgu, tegelikul on pool puud tühi, mitte terve, aga siiski, kuidagi rohkem päikest jõuab meieni ja palju tühjem on, uskumatu, meil on sügis! Ja siis me vahetusõpilastega avastasime, et hee, me pole 18 kuud saanud lehesõda teha ning kollastes kaunites hullata...<br /><br />Õnneks on selle vastu oma pääääris mitu pikka suvekuud olnud! Ohjaa, nii hea on teha niipidi vahetust!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0