tag:blogger.com,1999:blog-34241327120740352342011-09-21T16:08:10.659+03:00Un blog uruguayoestono, para pasar el amor que siento pensando en ustedes!Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.comBlogger1251100tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-13306508106222983022011-02-20T22:25:00.000+02:002011-02-20T22:25:54.824+02:00Que hace dos meses que no ecribo... <br />Ayer hable con papi por el skype. Que demas! Que emocion, que recibi, impecable. Me hizo muy feliz y contenta con la charla.<br /><br />Ademas todavia calor y verano alla! Aca tenemos unos dias preciosas hablando del sol brillante, pero del otro lado, muchisimo frio, que cada vez que salimos, primero nos abrigamos media hora, y despues salimos:D bueno, no tanto pero igual:D<br /><br />En tres dias vamos a ir a Finlandia a un viajito de esquiar con la familia, pasamos el dia de la independecia alli y volvemos a liceo...<br /><br />Tendria mucho para escribir pero ahora no me sale nada :D<br />entonces, intento subir los blog mas frequentemente para aquellos quienes lo leen y para mi misma. Para mantener la idioma y para poder leer en varios ańos, que vida estaba viviendo...<br /><br />Besotes!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1330650810622298302?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-74445499011885391642010-12-25T01:18:00.001+02:002010-12-25T01:19:58.610+02:00<b>Feliz Navidad queridos!</b><br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/TRUouRKdoQI/AAAAAAAAAyM/yK-ulDKUTl0/s1600/American-Christmas-Candles-flame.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="240" width="320" src="http://2.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/TRUouRKdoQI/AAAAAAAAAyM/yK-ulDKUTl0/s320/American-Christmas-Candles-flame.jpg" /></a></div><br />Hola mis amigos! <br /><br />les quiero desear una Navidad suave, inolvidable y brillante con la gente mas querida. <br />Que pasen las fiestas asi, que no se coman ni toman demasiado, para que puedan disfrutar el sentimiento! El sentimiento del amor, la presencia del amor!<br /><br />Disfruten el calor, la playa, los bailes, nosotros aca en Europa adentro de la nieve, del frio, disfrutando la navidad blanca, sintiendo el calor de la chimenea, el calor que viene de nuestros queridos que nos dan todo su amor!<br /><br />Muy feliz Navidad, muy felices fiestas!<br /><br />Besos, abrazos,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7444549901188539164?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-35115851752489096952010-12-15T21:03:00.003+02:002010-12-15T21:11:45.777+02:00A veces pienso que me quiero ir de aca. Quiero ir al mundo, otra vez. Quiero estudiar, quiero trabajar con algo que me guste. Pero quiero sacarme de esta tension que hay aca...<br /><br />Hoy la profe de historia nos conto la historia de sus examenes en la universidad. Eran sobre la epoca 1600-1900, lo mas dificil. Hico el examen cinco veces!!! Nos dijo que eran siepre dos preguntas que podias preparar antes de ir a contestar, pero una tema que te pregunto asi espontaneo y lo tenian que contestar rapido. Aunque hay temas como la revolucion de Fracia y etc, los importanes, le habian preguntado:<br /><br />"Que paso en la politica nacional de Uruguay en los 1930!?"<br /><br /><br />Me quede con la boca abierta...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3511585175248909695?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-85990984954767055992010-10-31T18:45:00.002+02:002010-10-31T19:05:08.277+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/TM2hoUw_-GI/AAAAAAAAAtE/XWtVdbg0wFk/s1600/DSCN5442.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/TM2hoUw_-GI/AAAAAAAAAtE/XWtVdbg0wFk/s320/DSCN5442.JPG" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5534257231249274978" /></a><i><div style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-style: normal; "><i>En Saaremaa, en una isla estona con mi madre y hermanita.</i></span></div></i><div><br /></div>Hoy terminan las vacaciones... Otros 7 semanas hasta la navidad. Ojala con la nieve, la re extrańo! ahora la epoca oscura, fuhh! Cambiamos la hora, ahora nos difernciamos solo unos 4 horas, espectacular!<div><br /></div><div>Hace un ańo ayer termino con el liceo, quede a vacaciones y me fui a Rivera, a Minas de Corrales, las inundaciones, huuh, nunca las voy a olvidar! Empezaron LAS vacaciones, 4 meses divinos!</div><div>Pero entonces ustedes ahora tiene prubas de fin del ańo, SUERTE a todos, a ellos para quienes son las ultimas en bachillerato y a todos los otros! Despues se quedan libres para unos meses largos, andan llendo a la playa, hacen cualquier cosa, les deseo todo lo mejor, y hagan algo que nunca hicieron, planean algo divertido, extrańo, nuevo!!!</div><div><br /></div><div>Yo pase esta semana de otońo bieen, fuimos a una isla con la familia, a una spa, alla nos re relajamos y descansamos, comimos tambien muchisimo!</div><div>Volvimos y pase unos dias con Mariana y su hermana aca en mi ciudad. Vivitamos a un museo- tipo el LATU, alla hubo una expocicion invisible, te mandan a un cuarto todo oscuro, alla alguien te guia, fuimos a un parque, hicimos una vuelta con el bote y despues tomamos unos cafes en la cafeteria- todo en la oscuridad, no vimos nada! Y el proposito de eso es mostrar a la gente con viven los ciegos, el guia tambien era un ciego. Buenisimo! Tambien fuimos al cine 4D sobre Tartu, mi ciudad- la primera pelicula 4D que han hecho en Estonia.</div><div><br /></div><div>Y asi se termino la semana libre, los ultimos dias mas o menos en casa, estudiando, cocinando, haciendo realmente cosas que tenia que hacer ya hace dias, asi que la pase bien, la semana, muy util!</div><div><br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8599098495476705599?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-51109665447117018642010-10-09T23:32:00.002+03:002010-10-09T23:56:49.184+03:00Les voy a escribir:) Son unos dias muy muy ocupados, vienen los primeros pruebas grandes, :))<div>Yo estoy todo bien, llendo al baile tipico estono, es bastante dificil hacerlo, cada vez algo nuevo, pero me guste la complicacion de eso...</div><div>en futboll, Estonia gano contra Serbia, somos lo primeros quienes ganaron en su cancha durante estos ultimos partidos.</div><div>Mis actores y cantores favoritos estonos partieron para hacer un viaje de todo el mundo en un catamaran, van a volver el mayo 2012, uhh, como los estoy esperando YA! con todas las historias graciosas, duras y divertidas, con nuavas canciones!</div><div><br /></div><div>Y ahora voy a contestar a ustedes mas o menos:)</div><div><ul><li>Tuti- siii, estoy intentando de escribir y hablar y leer el espańol, pero siempre cuando voy a hablar en voz alta me parece que tengo un accento horrrrriiiible, medio rural, o algo asi:D anda a aprender el frances, es muy facil sabiendo el espańol!;) Y sii, quiero comunicarme con ustedes, por eso el blog... Y gracias por los patitos. Seguramente en unos dias voy a estar podrida de ellos y los cambio, pero hasta que esten, disfrutalos;)jaja Y yo tambien estoy pensando en ustedes, hablando de ustedes y etc, estan en mi corazon !!! Un beso grandisimo!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Florencia-El TAI, jaja, si vi algunas fotos de eso. Espero que lo pasaron lo mas bien, par vos el ultimo! Que tradicion carmelitano, jaja ya me imagino como lo prepararon hace mil ańos y el festivo en las calles... Con las palabras, hmm, a veces me pongo pensar algo en espańol y no vienen las palabras, pero siempre en unos segundos los (el paus ahora tambien!:)) acuerdo de vuelta;) Un besoooo para vos tambien!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Papy- jaja, claro claro fue algo como el miercoles y estabas en Montevideo seguramente, pero cuando vallas, acordate de mi y ...(pero no me compres mis 100 grammos) Y todavia no he hecho con mi supermaquina, pero si hice un monton de veces diferentes pastas, con diferentes salsas etc. En estos dias tambien ya tengo pensado de hacer el dulce de leche y si me sale bien, hago los alfajorsitos tambien!:) BESOOOOOS para vos y mamy!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Pele- aa, la verdad que yo tambien ya estoy esperando de volver a ver a ustedes... Y como fue eso con las vacaciones en estonia, cuando van a venir??:) Buenobueno, pero vos vas a tener un viaje a Europa seguraente, tocando la guitarra y todo asi... Besooo!</li></ul><div><br /></div><ul><li>aa, Denis- quiero entrar a clase ahora y decir "buen diaaa, aaa que sueńo, porque tenemos filosofia??" Besotes para ustedes alla!</li></ul><div><br /></div><ul><li>Angiii- no quise ponerte a llorar!!! Sii, yo tambien tengo imagenes de vos, de tu casa, la perrita Lakita, tu voz y el habla filosofico, uuh, te extrańo!!! Seguramente he llevado una valija entera de conocimientos, pensamientos de Uruguay y los voy a usar en toda mi vida, pensando que ustedes me lo enseńaron!:) Un beso grandisimo!</li></ul><div><br /></div></div><div>y buenas noches para todos:)</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-5110966544711701864?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-71626917570802642822010-09-26T23:38:00.002+03:002010-09-26T23:54:19.695+03:00Uuuh, otra vez que no he escrito tanto tiempo. <div>Estoy llendo a liceo, tengo varias cosas despues del liceo, llego a casa tipo de noche, tardisimo. Y tengo que estudiar. mhmhh, y asi no encuentro ni una hora para comunicarme, para escribir, yo que se, subir fotos. NADA. Me siento mal por eso... Bueno, pero el liceo, esta bien:))</div><div>Ahora se termino la semana loca, vienen dos media tranquis para seguir entonces raaaapido! </div><div>Estoy llendo a las clases de frances. Jej, me estoy reconfundiendo:D Pinso. - el libro, le livre, QUEEE?? Sii, son muy parecidos, pero para hablar me cuesta y hacer oraciones, y cada tanto digo " Siii, sii, bueno!" Y me corrigo " OUIII!!!" </div><div><br /></div><div>Aparte no quiero que piensen que estoy olvidando de ustedes o que no quiero hablar con ustedes. NO nada que ver!!! Los extrańo ! Pero ahora si estoy de vuelta en la vida estona, estoy adentro de eso. Y leyendo el blog de la chica estona que esta haciendo el ańo en Montevideo ahora, mirando las fotos, pienso que uuh que lindo toda la experiencia que vivi alla... Que buenos recuerdos que tengo, que siempre tengo alguien quien me espere, quien me reciba... </div><div><br /></div><div>Intento de oranizarme mejor para comunicar, para escribir, todo... Y por favor, nunca es mucho recibir cartas o algo de ustedes. Escriban me algo, siempre lo leo! Cualquier cosa: " hoy fuimos a comer a la casa de ella... nos pasamos re divertidos." o " hoy fui a Palmira a comprar pasta, compramos ravioles con la verdura, los mejores de todo!!!" etc...</div><div><br /></div><div>Aparte. Mi madre me dice que cambie durante el ańo, sii obviamente, pero tambien dice que cada dia soy mas Mari que antes, que la diferencia esta disminuyendo dia por dia. y es algo que no estoy de acuerdo. Quiero quedarme con la actitud de Mari uruguaya!!! A veces me gusto mas que la parte estona...</div><div><br /></div><div>Bueno, ahora me voy a dormir- mańana los profes me esperan en el liceo, con mucho trabajo...</div><div><br /></div><div>Buenas noches divinos!:)) Un beso!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7162691757080264282?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-16686282231679006742010-09-12T22:52:00.002+03:002010-09-12T23:08:16.411+03:00Hace mucho que no escribo...<br />Estoy llendo a liceo, tengo los dias llenos, la verdad que si. Hasta que no puedo encontrar tiempo para llamar a los amigos para encontrarnos, tomar un te, un mate o lo que sea. Ni que hablar de escribir el blog. Esta mal. Quien hace, llega de hacer todo.<br /><br />El liceo, hmm, esta bien creo. La clase es mas o menos. hay de todo un poco. Hay tipos que te hacen preguntar" DE DONDE VIENEN??" y hay otros muy amables. Tenemos muchos actividadas en las seguientes semanas ,como somos los nuevos en el liceo... noches de conocer, dia del zorro- todo mi clase tiene que ir vestido a violeta. Y mas y mas...<br /><br />Aparte del liceo... Estoy en el coro. Mańana voy a llamar a un profe de la guitarra, ahora que tengo sus contactos y el martes voy a una danza. Danza nacional de Estonia, quierooo hacerlo! Y en algunos dias vamos con mi madre a un club de deportes para hacer diferentes gimnasias, o rowing(en las maquinas) o pilates etc. Entonces, no estoy aburriendo:)<br /><br />La semana pasada fuimos al teatro tres veces. Es que era un festival en mi ciudad y hicieron MUY BUEN teatro! El domingo que viene tenemos el maraton de Tartu- el bici en el bosque, 43 km.<br />Ahora estoy media refriada, pero ya me voy a mejorar que papy me mando los bombones de quaco y miel(por internet, mentalmente, pero no importa!!!)<br /><br />Y si, como andan ustedes? No se nada...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1668628223167900674?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-64607773176018341252010-08-29T23:45:00.002+03:002010-08-30T00:09:42.363+03:00Mmmm, no saben como pasamos el fin de semana...!!!! Lo mas bien! Lo mas lindo, Lo mas divertido, interesante y feliz!!! :)<br /><br />El viernes vinieron Mariana y Pille a Tartu, las fuimos a buscar al terminal con mi madre y mi hermana. Besamos, abrazamos, saludamos, sonreimos... Mandamos las cosas con mi madre y hermana a casa y nosotros con Pille y Mariana fuimos a caminar por mi ciudad, por Tartu. aaah, yo estaba superalegre que estaba Mariana alla, ni deje la sonrisa para dos segundos:)<br /><br />Vimos a raekoja plats, a iglesia Jaani, a Toomemägi, a Kuradisild y Inglisild, a Emajõgi y mucho mucho mas, comimos un rico pasta(si, se puede tambien en Estonia:D) y fuimos acercando a mi casa, pasamos por la casa de la tia de Pille y Mariana y charlamos un rato alla. Fuimos a mi casa, anduvimos alla comiendo frutas, jugando juegos de la mesa.<br /><br />Si, verdaderamente en los dos dias lo que ma hicimos fue comer y despues, JUGAR:) Triin, mi hermana tuvo mucha suerte, jaja:) Y si entonces hicimos una vuelta con el perro, cocinamos y nos acostamos.<br /><br />El sabado nos despertamos, cantamos a Triin una cancion de cumple- se acuerdan de PALJU ÕNNE SULLE!! ? jeje, casi asi:D, damos los regalitos ( estonos y uruguayos, otra vez, que suerte- tan internacional!:D) y fuimos a desayunar. El sabado fue rapido, eramos muchos- mis abuelos y tias etc. Habia mucho ruido, habia charlas de todos los temas( MUSICA), habia mucho para comer y un chico de dos ańos para jugar , y por supuesto mi hermana de 10 ańos, jaja:D<br /><br />Creo que lo pasamos lindo, digo, yo si, es muy tipico un cuple de nuestra familia asi... Lo que espero es que Mariana lo pudo disfrutar igual, aunque todos la querrian hablar, (musica), preguntar, dar comida:D etc.<br />Espero que lo disfrutaste, o por lo menos, ahora tenes una idea de un cumple estono familiar;)) Los vas a tener mas, seguro!<br /><br />De noche cuando se fueron todos nos quedamos tranquis a casa, miramos la tele(creo que fue la primera vez que mire la tele en casa despues de volver:D) y nos acostamos.<br />El domingo nos fuimos tempranito a Tallinn, llevamos las chicas a casa, alla nos invitaron con el te, las chinchillas y las chicas Mirtel y Kätrin:) Mariana vive en un lugar muy lindo, la verdad que si! :)) Bosqueeee!!! MUCHO bosque!<br /><br />Ohh, dale, ahora me canse mucho, es que anduvimos en los shoppings todo el dia y volvimos a Tartu, estoy muerta!<br /><br />El miercoles empieza el liceo... YA . pero el otońo ya llego, me parece. Hace frio . Por suerte que tenemos calefaccion, gracias a Dios!<br /><br />Un beso para todos y los quiero mucho!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6460777317601834125?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-17124445483008312792010-08-26T10:09:00.002+03:002010-08-26T10:33:29.764+03:00Holaaa a todos! :))<br /><br />Hace mucho que no escribi. Pero bueno, ahora lo hago!<br />Estoy en casa de vuelta. que comoda me siento, uhh:)) Pero igual el viaje nos paso muy rapido, lo disfrutamos tanto que parecia que se paso volando, vimos muchisimos lugares maravillosos. Conocimos a algunas ciudades y cultura-Venecia, Firenze, Bologna, Verona, Pisa... y tambien anduvimos por los departamentos de Toscana y Liguria, son DIVINOS! Toscana es EL lugar, los vińedos, el paisaje, los pueblos chiquitos entre las montańas, demaaaas!!! Y liguria tiena la costa maravillosa mediterranea...<br /><br />Pero ahora en casa, uhhh, hay mucho para hacer. Y no lo imagino, digo, ni empezo el liceo pero ya estoy ocupada cada dia con OCHO MIL cosas, pero me gusta, asi de noche cayendo a mi cama siento que el dia valio mucho:))<br />Ayer fui a un encuentro de mi liceo, digo los nuevos compańeros mios. Les explico. Voy a un otro liceo, que enrealidad es solo bachillerato y entonces todos que vienen "al quarto" son nuevo y no se conocen entre ellos. Y entonces cada ańo siempre hacen encuentros, fiesta para conocerse. Y si, yo tambien fuui ayer, fue lindo. Hicimos algunos juegos para conocernos, charlamos y reimos. Me gusto bastante, quede contenta!<br /><br />Ahora los proximos dia, nos encontremos con los amigos, es tipo ultimo momento para encontrarnos a cualquier hora, por el tema de que en una semana empieza el liceo y vamos a estar superocupadas... El viernes viene Mariana con su hermana estona a visitarnos, se quedan para el cumple de mi hermana que es el sabado, nos vamos a conocer un poco de Tartu y lo vamos a pasar SUPERLINDO! :))))<br /><br />Y ahora es la epoca otońal(ni idea si existe la palabra:D) y entonces te vas afuera atras de la casa y juntas manzanas y ciruelas para comerlos superfrescos... Mm, lo amo, amo frutas, amo que puedo comer frutas de mi jardin, superfrescos, derecho del arbol:)) Y despues cocino tortas/tartas/galletitas etc, mmmmmmmque rico! :))<br /><br />Y bueno, ahora termino para escribirles de vuelta en algun momento.<br />Un besooo para todos ustedes, un special beso!! :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1712444548300831279?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-78750157316095756272010-08-04T00:31:00.001+03:002010-08-04T00:34:12.821+03:00Bueno, ahora estoy acá, escribiendo un blog que en realidad debía empecar a escribir hace 3 semana. Siii, 3 semanas que estoy en Estonia, no lo creo! La verdad, que el tiempo corre, vuela, salta- no sé, que hace, pero pasa rapidísimo!<br />Qapaz que es mejor que no escribí antes, es que para mi era muy difícil adaptarme, es a vecez hasta ahora. Es que todo vino de golpe, rápido, no estaba preparada para eso, y ahora cada día encuentro algo nuevo, algo nuevo que es viejo, pero lo veo deiferente, lo veo nuevo. Lo estoy mirando, sintiendo, oliendo de otra manera.<br />Los olores es otro tema- son los que te hacen el golpe más fuerte aún! En mi año hable con mis padres, nos comunicamos por el skype con los amigos, vi fotos de ellos y más, pero nadie me pudo pasar los olores. Y cada lugar, cada persona, cada estación tiene sus olores… Yo por ejemplo cuando la primera vez salí del auto en mi ciudad, en mi barrio, sentí el olor de mi barrio en verano, es el olor de acá y no hay en otros lugares! Lloré como loca, era un recuerdo…<br />Y eso es, cada día algo nuevo, los recuerdos. Hay recuerdos buenos, hay los malos. Pero siempre me hacen sentir un dolorsito, es todo muy diferente compardo lo de allá… Y entonces no sé, que es lo que quiero, quiero mucho, quiero todo, quiero demasiado. Cada sentimiento de recuerdo me pone a un posición de defensa… Contra qué???<br />Aaahh, taa, hay que vivir lo mismo para entenderlo, creo. Muchas veces quiero escribir lo que siento, veo o digo, pero no tengo lapiz o estoy vaga de abrir la compu. Intento de curarme, pasar mis sentimiento a papel cuando lo necesito.<br />Ojalá, que no escribo demasiado, pero hay que expresarlo, abrirlo, verdad?<br /><br />El año vale la pena, totalmente, pero hay de todo, hay que luchar! Y no solo durante el año, después tambien, readaptando!<br /><br />Mariana, ya te quiero ver! Estoy picando de enseñarte Estonia, Tartu, mis familiares!!! Te espero con mucho amor ! :)<br />Y para los otros, mi hicieron el año, son MUY importantes! Les quiero a TODOS! Unos más, otros menos, es la vida- nada es igual, todo depende y lo que das, recibís!<br /><br />Un beso gradísimo! :)<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7875015731609575627?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-29554076868871526302010-07-12T15:30:00.001+03:002010-07-12T15:30:50.261+03:00oleks nagu unenäos, see on imelik, see on kõik väga imelik.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2955407686887152630?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-29891531639247374242010-07-10T08:53:00.001+03:002010-07-10T08:53:43.205+03:00Te juro, que no quiero ahora. No quiero, NO QUIEROOOO!!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2989153163924737424?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-37282673331156265342010-07-06T19:34:00.001+03:002010-07-06T19:35:33.208+03:00Teate, ma nüüd kirjutan siit viimast korda ilmselt... Nii palju on teha pidevalt, nii palju tahan teha ja nii tore on teha...:)<br /><br />Ja ma ohh, raske on.......<br />Ning ma võin ju öelda, et jou, laupäeval siit minema, aga tegelikult pole see mulle kohale jõudnud!!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3728267333115626534?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-16792362068936003912010-07-03T05:29:00.002+03:002010-07-03T05:42:12.221+03:00Uuuuh, te tahaksite ka siin riigis olla praegusel ajal, <b><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#000066;">ME OLEME POOLFINAALIS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!</span></span></b><div><b><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#000066;">!!!!!!!!!!!!!!!!</span></span></b></div><div><b><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#000066;"><br /></span></span></b></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;">Tänane päev, ullalaaa, esiteks lugesin, et Kiku jätab tippspordiga hüvasti, ma lugesin ja mul käisid külmavärinad läbi... Tegelikult on see ju m6istetav ja loomulik ja k6ike, aga mul on tunne, et ma olen juba suur kuidagi, sest tema oli enam-vähem see minu-aja-sportlane. Tüdruk tegi, mida hing ihaldas ja k6ige selle juures andis oma riigile nii palju juurde, need hetked, need emotsioonid, 6nnetulvad, lakkehüppamised, ühine r66m ja pidutsemine. Väga ilusad aastad :))</span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;"><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;">Ja et mul sellest tundest küll poleks olnud, tuli veel kolm pikka tundi pärast piinelda, AGA ME V6ITSIME, täitsa uskumatuuuuuuuuuuuu, aga mul süda l6i kolmkümmend korda kiiremini, nelja parima hulka saime!!! Faaaa!!! Külmavärinad käisid taas läbi, aga teate, see mäng oli ka....MEIL ON NII PALJU 6NNE OLNUD SELLE MMi JOOKSUL, me oleme seda väärt ka:) Viimased minutid, PENALT LATTI, kas te teate ka, kuidas siin k6ike tähistatakse!??!?!?! </span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;"><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;">SEE ON EMOTSIOOON!!!</span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: medium;"><br /></span></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1679236206893600391?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-68999304563497198842010-06-27T18:45:00.003+03:002010-06-27T19:00:26.005+03:00Mida kõike miljon asja ma teha olen jõudnud viimastel nädalatel… Ja siia pole kirja midagi saanud. Ja need on aasta parimad nädalad olnud, rahvas on parim olnud, ma olen saanud nautida täiel rinnal, täiel. Nautida lihtsalt olemist kellegi seltskonnas ilma ebamugavustundeta ja ilma et ma igavleks! Fah. Mitte et ma oleks enne kurb olnud või igavlenud, aga mul olid teised sõbrad, kellel olid teised huvid, kellel olid need omad vead, mis mulle rohkem vastukarva käivad, kes ei ole minu seltskond. Nüüd aga leidsin rahva, kes jah, on minu seltskond. Ma tunnen kõigi vastu suurt respekti, ma naudin nendega olemist ja me saame niisama istuda ja lobiseda, suhelda ning nii tohutult mõnus on. Ja ma tõesti ei taha öelda, et ma kuni maini ei elanud ja ei nautinud, ma lihtsalt nautisin teisi asju, nüüd saan tunnetada ühe hea omaealiste seltskonna võlusid:)<br />Ja seega ongi natuke kahju, et ma pole seda siia üles täheldanud, kuid äkki ongi parem, need on need minu hetked, mis mulle jäävad meelde, jäävad. Ja tekitavad selle sädeme, mis hiljem südames palju nostalgiat tekitab, silmad hajameelselt helkima lööb ning suile naeratuse toob. Need hetked, mil ma mõistan, et kurat, ma olen ikka nii õnnelik, et ma selliseid hetki olen saanud kogeda…<br />Aga MMiga seoses on siin muidugi palju poleemikat ! Ja no mõelge ometi, me oleme maailma KAHEKSA PAREMA SEAS!!!! Ja lähme vastamisi Ghanaga, mis ei kõla ka midagi nii võitmatut nagu Brasiilia või Portugal või Saksamaa või Argentina.<br />Mul on ametlik koondisesärk olemas, Forlani 10 isiklikult ;)jaja. Isa lubas, et kui Uruguay finaali jõuab, siis ta ostab väikese teleka ning mina pean lennupiletid ümber vahetama, seega HOIDKE ALT!! ;))<br />Pärast võite on peredes, linnades, kogu RIIGIS suu tähistamine, rongkäigud, vilistamised pasundamised ja kõike muud võimalikku, et väljendada seda puhast rõõmu, mis 11 meest ühel muruväljakul palli taga ajades oma rahvasse tekitada suudavad, see on TUNNE!!!<br />Ühel nädalavahetusel käisin Montevideos, tšillisme seal... Külm oli, pidevalt. Uhh, see on ebameeldiv!<br />Aaa, kool sai läbi, sellest tahtsin ka kirjutada. Nüüd jõudis neile siis nn talvevaheaeg, kaks nädalat. Kaks nädalat, mis siis täpselt lõppevadki laupäevaga, mil meil lennuk läheb.<br />Aga koolist lahkumine oli imelik... Aasta aega siiski samas keskkonnas, ja nüüd järsku, kõik, mitte kunagi enam! Kaks nädalat tagasi saime kooli poolt juba lahkumise, meile kingiti klassifoto ja eelmise kooliaasta piltidega CD kooli poolt, nüüd, viimasel päeval oli kõik normaalne... Kuni ühel hetkel hunnik läks klassist välja, tulid tagasi ja neil oli kingitus tehtud meile, mulle ja Leonile, sest me ju käime ühes klassis. Ja see oli kuidagi nii... armas... Nad kinkisid mulle Carmelo suveniiri(ainuke probleem ongi, et see kaalub oma 3 kilo...haha, nagu mul muid asju polekski!) Jah... Nad on toredad, :) Ning sel päeval jäin kuidagi kõikide õpetajatega lobisema, rääkisime ja arutlesime elu teemadel, tegelt ka:D Keemia õpetaja soovitas mul keemiat minna õppima, isssiiiii! :D pärast läksin ja tervitasin direktorit ja õppealajuhatajaid ka, mõnus oli... mu eelmise aasta kirjanduse õpetaja meenutas hetki eelmisest aastas, see oli ka nii puudutav, ta mäletas... Aga ta on ka kooli parim õpetaja!! Ohh, jah, nii siis saigi läbi, istusin ratta selga ja sõitsin minema, jättes kooli seljataha. Et eestis veel kolm aastat seda rõõmu nautida ning oma elu edasi lükata :D<br />Ohjaa, need viimased nädalad on tegelikult rasked, pidev surve on peal. Ei tohiks teada, millal lähen , või peaks minema järsku, homme, sest surub surub, tegelikult ka!!!<br /><br /><ul><li>En el techo de Luisa, es un lugar maravilloso, es el mejor lugar de Carmelo, la mejor vista a la ciudad, es hermoso. Estar alla con toda la gente buena, que estan tocando la guitarra, ademas tocando la guitarra superbien, porque son Dioses, son los mejores. <span style="color:#cc0000;"><strong>Los amo:</strong></span> <span style="color:#cc0000;">a L</span><span style="color:#cc0000;">uisa, a Rodrigo, a Pele, a Ivan, a Tatiana, a Tuti !!! </span></li></ul><p> </p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6899930456349719884?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-67215138541833554982010-06-17T19:59:00.002+03:002010-06-17T20:02:01.580+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://eliminatorias.mundialsudafrica.com/imagenes/eliminatorias/forlan-charrua.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 388px; height: 450px;" src="http://eliminatorias.mundialsudafrica.com/imagenes/eliminatorias/forlan-charrua.jpg" border="0" alt="" /></a><br /><div style="text-align: center;"><b><span class="Apple-style-span" style="font-family:verdana;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><span class="Apple-style-span" style="color:#FFCC00;">S6i s6i s6i kama!!!! </span></span></span></b></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6721513854183355498?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-4546754489425777002010-06-14T05:51:00.002+03:002010-06-14T05:55:37.017+03:00Vamoooos, CELESTE!!! :) Koik Uruguay poolt! Prantsusmaaga viik, edasi tulevad voidud!(Finaalis Brasiilia vastu pole enam vahet, kes v6idab)<div><br /></div><div>Ylik6va n2dalavahetus oli, tegima balnearios laagerdust, j22b meelde!</div><div>Iga j2rgnev p2ev tundub eelmisest parem, iga j2rgnev p2ev tundub eelmisest lyhem, iga j2rgnev p2ev tundub nauditavam.</div><div><br /></div><div>M6eldamatu, uskumatu, peaaegu nagu v6imatu !??</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-454675448942577700?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-14423203441888469812010-06-07T16:42:00.000+03:002010-06-07T16:43:42.513+03:00<p class="MsoBodyText">Ma pole jälle pikka aega kirjutanud. Aga eks ta ole nii, et üritan võimalikult palju teha, käia, olla rahvaga- sõprade, Luisa, tema sõprade, perega. Ja mul tuleb see maru hästi välja ka;) Ja õnneks pole nagu midagi õppida ka, seega hea lihtne lebokas! Üsna suvevaheaja tunne on;)</p> <p class="MsoBodyText">Ei, tegelikult on olnud mõned punktid, mida olen plaaninud kirja panna…</p> <p class="MsoBodyText">Ükspäev jõudsid mulle siis lennuajad täpselt, ametlikult, siit lahkun 14.20 10.juulil, Eestis olen 00.20 12.juulil… Vahepealsed peatused on siis Madrid, Frankfurt ja Helsingi.</p> <p class="MsoBodyText">Sama ümbrikuga jõudis minuni ka keeletesti tulemus. 98%, pole paha.</p> <p class="MsoBodyText">Siis, lõpuks ometi, sain kätte oma paki, mis Montevideos 4 nädalat passis!!! Norra vill, Duncsu lõhn(aitäh vanaema!!!), kutsumartsipan(aitäh Memmi!), Triinu kutsukaart(obvio, que aitäh Triinu!), issi loetamatu kiri:D(ausalt ka, üks sõna on mul ikka veel tuvastamata!)… TÄNKJUU! :)</p> <p class="MsoBodyText">Mis siis veel… Eelmisel nädalal sai kahel korral teatris käidud, Carmelos. Ühel õhtul oli üsna jama etendus, teisel päeval aga ülikõva tükk, üks näitleja, monoloogesitus, aga JUBE HEA! Tabav ja vaimukas. Pealkiri oli „Õps“ Nii hea on teatris käia!</p> <p class="MsoBodyText">Mis veel!? Nädalavahetus… Eelmisel nädalavahetusel käisime laupäeval Nueva Palmiras veidi, sadas vihma, pool pühapäeva veetsime Colonias, ilus ja tore, aga maru külm oli. Isa nimelt käis Martiniga Buenos Aireses ühel jooksul, tagasi tulid hunnikute auhindadega- küpsiseid, mütse, särke, majoneese ja mida kõike veel, hästi rahul, nii hea! Sel nädalvahetusel, AHJAA! </p> <p class="MsoBodyText">Laupäeval käisime Balnearios, Luisa ja ühe ta sõbrantsi võtsime ka kaasa, ülimõnus oli, päike paistis ja soojendas! Ning eile tataratatataaa! Tegime DULCE DE LECHET, kodust! Ja teate, megahea jäi! Seega, polegi nii palju probleemi, nüüd on oskus endal käpas ja ei pea Eestis puudust tundma;) Meid õpetas üks endine kondiiter, iseenesest on maru lihtne, mõned nipid ja kaks tundi segamist- eks siis saab juba juustusuppi ka samal ajal teha!! Hehe.</p> <p class="MsoBodyText">Jaaa, mul ei tulegi enam midagi meelde, mida veel mainida. Kamin on endiselt hea ja armas, ehkki viimased päevad on juba päikselisemad ja soojemad, norra vill ka olemas ning puha hää kõik! Isa kinkis mulle ühe raamatu, nii ma seda siin loen, naudin ilusat keelt ja kirjandust!</p> <p class="MsoBodyText">Ah, ja mu telefon ei saada enam sõnumeid, mul pole õrna aimugi mispärast, helistab ja vastu võtab kõik, aga ise sõnumeid ei saada:D Nii nad siis andsid mulle mingi oma vana telefoni, funkab, aga veider on ikka.</p> <p class="MsoBodyText"><o:p> </o:p></p> <p class="MsoBodyText">NING HEAD VAHEAEGA! (Need, kel eksameid pole;)) Aga teil see-eest tuleb ilus ja tore lõpetamine!</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1442320344188846981?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-34869278959960021762010-05-31T17:56:00.001+03:002010-05-31T17:57:37.050+03:00Muide seda et mu 19.46 kilone pakk jõudis Eestisse, 2 ja poole nädalaga.<br />Ja muide seda ka, et mu sünnipäevapakk on ikka veel Montevideos, sest nad ei suuda seda Montevideost Carmelosse toimetada, 3 nädalaga!!!<br />HUUMOR:D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3486927895996002176?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-74966186269307750832010-05-28T07:09:00.000+03:002010-05-28T07:11:41.417+03:00<p>Nii, ma nüüd jätkan meie reisiga. Sõitsime siis Riverasse. Öösel, bussis oli väga külm ja väga ebamugav. Vihale ajas lausa. Jõudsime Riverasse, vihmvihmvihm! Läksime Anu koju, tutvusime ta ema ja vennaga, einestasime kergelt, tegime kiired pesud ning läksime uurisime bussipiletite teemat ning tegime väikse tiiru keskuses, fuuhh, sadas ja me saime täiesti läbimärjaks… aga vähemalt ära ei sulanud ja porised tennised said ka veidi puhtamaks:D Naasesime koju, lõunatasime koos ta perega, mm, hea oli! Siis mina tegin väikse siesta, teised olid arvutis, kuulasid muusikat, vaatasid pilte… Ülimuhe, märg, ladistav ja kergelt jahe. Kui mul ühel hetkel üksi magamisest villand sai, siis jõime matet ja ma suutsin oma šokolaadisooviga Anu oma Marabu piparmündišoko avama panna! MARABU PIPARMÜNDISOKOLAAAAAAD, te ju teate, et see on puhas nauding! Fah, nii me siis sõime terve tahvli ära!! Umbes nelja peale… Edasi istusime autosse ja Anu ema tegi meile ühe kihvti tiiru Riveras ja Santa Anas- mis on siis sama linna Brasiiliapoolne külg… Nägime kohalikku olustikku, Brasiilia ja Uruguay erinevusi, mingeid ilgeid häärbereid ja kõige kurvemaid slumme… Pärast jättis ta siis meid kesklinna, me jäime seal ringi jalutama koos Anu ja Karlaga, väisasime poode ja proovisime umbes kuues erinevas poes juustu, alati ikka sama jutuga, et homme tuleme hommikul ostma:D Kuratlikult nalja sai, siis lõpuks läksime Karla juurde. Karla peres oli ühel aastal üks sakslanna, kes juhuslikult on Luisa sõbranna Saksamaal, seega oli pilte ja jutte, mida nad vahetasid. Ning siis jõudsimegi selleni, et nad kutsusid meid õhtustama ka, sõime kõik koos ühe rikkaliku ASADO! Noh, pärast neid pakisuppe ja pirukakesi oli ikka taevalikult hea;) Jutlesime veel veidi ning sõitsime tagasi Anu juurde, kus sättisime end magama. Luisaga läksime koos hambaid pesema, khmm, sellest parem ei räägiks, kuidas me lõpetasime kõike päeval toimunut üles kirjutama vanale vetsupaberirullile, ise naerdes kõveras maas, ja nagu tõsimeeli! Leiutasime luuletusi ja panime riimi, kergelt andis väsimus tunda, haha:D Enda jaoks:<br /></p><ul><li>De donde son los quesos? Aaa, de Colonia, NUNCA HE PROBADO UN QUESO DE COLONIA! Podemos probar, hmm, alg omas semiduro, alg omas como parmesano!? Bueno, manana vamos de vuelta, chauuu! HAHA=) Los freeshops, las palabras mas largas de diferentes idiomas, MARABU, luisa casi iba a comer un chivito!, la cuenta de la vida y burro, el padre sonriente y la madre pesada, burlar a taxista, la amistad entre Luisa y yo, hablando todas las noches de todo, faa, disfrutar este ano, absolutamente!<br /></li></ul><p>Nii, jõuame eelviimase päevani. Hommikul ärkasime, einetasime ja läksime siis oma linnaringile, juustudeni loomulikult ei jõudnud. ;) Esmalt muidugi jõime ühe VÄRSKE BRASIILIA MAHLA!!! Faah, need on kõige paremad maailmas, ja pealegi mida odavust, see pole normaalne! Pealaegi oli pärast kõht ka veel täis! Tegime mõned kiired ostud, võtsime bussipiletid ning lippasime Anu kodust läbi, jätsime kõigiga hüvasti ning bussile. Rivera-Durazno… Teel nägime uut ja huvitavat, kuid mind ka midagi juba tuttavat… Jõudsime siis lõpuks Duraznosse, kus meid ootasid Alica ja Janica, saksa pealetung taaskord:D Läksime Alica juurde, kus me siis ka öömaja pidime saama. Tutvusime ta perega , huuh ta ema on parasjagu hull, selline hüperaktiivne ja väga otsekohene, aga nad saavad väga hästi ja on kõik tõeliselt head inimesed. Seal sõime natuke mandariine nende mandariinipuust, mmm ja läksime linnatiiru tegema. Käisime koolis, mingis muuseumis, kohtusime ta sõpradega, sisenesime mingisse kirikusse, mis tegelt ka on kõige veidram ehitis, mis ma näinud olen. (ega ma ju palju ka näinud pole) See kirik on nimelt ehitatud ilma tugitaladeta, ja noo, püsib püsti nagu naks! Siis tuli ta isa, tegime veidi kastisõitu-jah, külm oli!! Ja uurisime, mis läheduses veel on, jõgi ja rand ja kohalikud sillad;) läksime koju tagasi, tegime süüa-midagi saksapärast ja viisime ühe belgia tüdruku koju, kes ka meiega kaasas käis mingist hetkest. Nii siis päev lõppes, meil Luisaga kamina ees juteldes! Enda jaoks:</p><ul><li>Paso de los toros, la madre de Alica, huuh, las amigas de Alica, los museos, mandarinas, mermeladas ja el gorro del gaucho, escribiendo al diario de luisa, las pelotas de las papas, faa, las cuentas de la madre! Y mucho mas…</li></ul><p>Ja jõuame viimase päevani! Ärkasime varakult, käisime koolist läbi, teisest seekord, tutvusime selle majaga ning rahvaga ning juba bussiterminali taas, Durazno-Colonia. Colonias võtsime paar tunnikest ringi liikumiseks, sõime superodava lõuna superkaunis kohas ja väisasime suveniiripoode mööda, sest neid seal jagub! Nautisime, Colonia on endiselt super!!! Lõpuks astusime siis taas bussi ja Carmelo poole teele… Olime kodus :) Enda jaoks:<br /></p><ul><li>Porque Luisa es la mejor!!! Es mi sol, tan brillante cada dia! Le quiero mucho.</li></ul><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7496618626930775083?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-9356760955289633982010-05-27T06:33:00.002+03:002010-06-03T06:15:40.010+03:00Heip, everyone!<br />Tagasi kodus, luud- kondid terved, ise õnnelik ja rahul. Faaa, ülim reis oli! Natuke siis sellest.<br />Läksime neljapäeva hommikul, Paysandu’sse. Seal tegime jalutustiirukese, einestasime, jätkasime tiiru. Saime mingi ettekujutuse sellest linnast. Eino, tegelikul ju väike ja üsna mõttetu, ma ausaltöelda ootasin rohkem. Aga üles-alla käivad tänavad ikka, see on kihvt ning jalutad jõe ääres ning vaatad vähem kui saja meetri kaugusel laiuvat Argentiinat. :D Ehkki ma vaikselt ka juba uruguaystun ja mulle käivad argentiinlased alati vastukarva, kui ma neid kohtan. Uruguaylastel nimelt on mingi ühine vimm argentiinlaste vastu, aga tõepoolest, ega nad end kiitmast ei väsi!<br />Nonii, siis saime seal korra kokku Anu ja ühe tema sõbrannaga, jõime mõned mated ning juba ootas meid taas buss. Enda jaoks:<br />· Paysandu võiks siis kokku võtta lausega „ Me parece bien!“(Yo y Luisa solo lo entendemos!)<br />Sõit Saltosse. Haaa, vot seal algas tõeline reis. Saime bussilt maha ja seadsime suuna hotelli poole, hmm, panime teeotsast mööda, ja kõik sellepärast, et minul oli kaart ja ma olin ILGELT ametis parasjagu sõnumi kirjutamisega ning jah, nii ta läks… (AGA ma ütlesin, et meil on vaja kõndida 5 kvartalit ja pöörata, mul endal läks lihtsalt lugemine sassi:D) Jõudsime hostelisse, ilgelt muhedad onud seal meil vastas, lobisesime veidi ja kõik särki-värki sellist, läksime välja taas, kinno. Haaaaah! Vaatasime ühte uruguay filmi. Khmm, no tõepoolest, ma isegi ei hakka kirjeldama:D Ning siis läksime jõime ühe kohvikese veel pärast ning läksime hostelisse, kuhu siis Luisale, minule ja Leonile oli seltsiks jõudnud ka Christine. Jou eesti- saksa 1-3… Enda jaoks:<br />· Selle päeva saab kokku võtta näiteks „aquella casa terriblemente grande, el dueńo+ todo incluido y entonces el mensajito a Pele:D, tambien Raul y el otro, menos que 25 y la sorpresa, el mojito bien brasilero y andar cantando en las calles nocturnas de Salto!!“<br />Järgmisel hommikul saime kiire hommikusöögi ning istusime asjadega autosse, ning terminali. Seal kohtusime siis teiste yfukatega, kes Saltosse olid tulnud. Nimelt me olime siis esimene lend, kes selle reisi sai, avajad! A las termas de Salto! Ehkki meid olid vaid pooled, oli ikkagi tore .Meiega tehti seal intervjuud televisiooniks ning siis istusime bussi ning esimesse paika teele(Las termas de Arapey). Meid jagati majakestesse, tegime väikse lõuna ning läksime „safarile“ Einoh, me kõik mõtlesime, et see on midagi natuke, autodega ringi ajamine, aga ohei, metsa! Võssa! Ja tõsimeeli, 90% rahvast olid kaasa võtnud ühe paari jalanõusid(nendest 70% olid valged) ning ehk kaks paari teksasid. Ja ega minagi üks erandeist pole, panin keset metsa ringi valgete teksade ja tennistega, ronisin mööda puid, ületasin palki mööda oja jnejne. Pärast oli kõik täiesti mudased. Aga iseenest oli ülituus. Meile tehti väike ülesanne ka, otsida kodutee, kompassi kasutades, leidsime kõige otsema! Jeje(ma kirjutasingi pragu Hehe jottidega!!!!!!!! Espańol..) No ja siis läksime tagasi, vahetasime riided ning läksime kuumaveebasseinidesse. Iseenesest hästi tore ja lahe ju, et looduslik kuum vesi ja puha, aga kui basseinid on absoluutselt kõige tavalisemad basseinid, siis ei teki mingit lõõgastavat mõnusat tunnet… Mingi hetk tulime välja ja läksime endale õhtusööki ostma. Kusjuures kogu reisi jooksul käis suuremat sorti raha kokkuhoid, sest bussipiletid röövisid kogu raha. Ja nii siis oligi, et sel ööl sõime nelja peale pakisuppi, niiumbes 7 krooni eest:D Õhtut jätkasime trallides, pildistades, lauldes ja nii edasi, nagu ikka. Enda jaoks:<br />· Reedene, mida öelda!? „ Siempre nos quedamos ultimos, Sharine y otra cabańa, otra vez YO NUNCA, La americana, que despues de Salto fue a nuestra casa, Santa Teresa, etc“<br />Laupäev. Ärkasime, einestasime, joguuuurt puuviljadega. Astusime taas bussi. Parque acuatico. Jõudsime uude keskusesse, kus samuti basseinid, oluliselt atraktiivsem, igast vooluga jõgesid, laineid, massaaze ja isegi veetorusid. Veetsime siis päeva seal, sõime ja jõime värsket apelsinimahla, lustisime veel, tegime väikseid võistluseid, pildistasime, nautisime, mängisime kitarri ja palju muud, aaaa, ja muide päike oli pilve taga, aga pärast tunnikest basseinis veetmist olid randid:D Nagu mis mõttes, mai lõpp!?!? Olgu, ega ma mingi ära ei põlenud ega sinna poolegi, aga selgelt oli jumet näha… aga ärge muretsege, teil on seal suvi ja ma jõuan piisavalt lumivalgukesena Eestisse… Niisiis kui aeg otsa sai, läksime kohaliku bussiga Salto linna, hostalisse. Haa, buss oli ülituus, selline tüüp-edela raudtee!:D Sees vana ja stiilne. Jõudsime, sättisime endid sisse ja saime parajalt vaba aega. Uurisime veidi ümbrust, naasesime hostalisse, ootasime oma hamburgereid, mida meile seal siis valmistati. Sõime ja nautisime õhtut edasi. Enda jaoks:<br />· Faa, el otro dia en Salto… El Polo, mensajeando, los shots, alla abajo de la lluvia, en la parada del omnibus, la plaza de Artigas, otra vez Enya, por favor! El taxista y su historia de Colonia, pero nos engańo!!! Ta, y mucho mas.<br />Ning siis algaski juba viimane yfupäev. Check out, uude keskusesse. See oli kõige suuremal alal, kõige asustatum ja meeldis mulle kõige vähem. Tegime mõned tiirud, sõime lõunat, läksime basseinidesse ja mängisime saksa yfu mänge ning rääkisime saksa yfu orientatsioonidest, que demas! Siis hakkas aga vihma sadama ning me pidime tegema kõik võimaliku, et kaitsta oma riideid, kotte, kaameraid, KÕIKE! Huuh, läbimärjad olime! Sai päev ka seal läbi, mina viskasin oma ujukad ära. Ma tõesti ei tea, mis ma Eestis keset ilmselget juulikuud ilma bikiinideta tegema hakkan, aga olgu siis nii=) Läksime ootasime bussi, istusime bussi ning varsti jõudsime siis Salto terminali, sisenesime, sõime mõned saiakesed ja küpsised yfu poolt, ning jäime oma bussi ootama. Ametlikult sai reis läbi, meie Luisaga kavatsesime seda jätkata, teele Rivera poole! Ehk siis oligi nii, et me ootasime 9 TUNDI selles bussijaamas, mis iseenesest on koos shopinguga, ehk siis midagi seal ikka on, aga mitte kella 3ni öösel… Magasime, käisime tasuta kinos, väisasime poode, uurisime raamatupoes raamatuid, sõime minimaalselt, tegime pilte, kuulasime muusikat, suhtlesime rahvaga… Kuna vihma sadas, siis jah, väljaminekust jäid vaid unistama!!! See öö oli RASKE! Enda jaoks:<br />· Los juegos en la piscina, en la terminal- el cine gratis, los argentinos, MOVERNOS 3 VECES, todos durmiendo, escribir al cuaderno de Luisa, las llaves y el bebe de Judith(su monologo), y al final terminar con todo lo que habia sobrado, tratando de jugar, pero fue imposible por la cansancia, asi que nos quedamos cantando cumbia en voz alta en la terminal. Faa, que horror!:D La noche, feisimaaaa, friaaa y incomoda!<br /><br />Nüüd ma ehk jätkan mõni teine päev;) Homme kooli pole, sest õpetajatel on kogunemispäev ning siis ju tunde ei toimuuuuu, seega põrrapõrra, vabaa! Ehkki jah, kitarr on hommikul vara, ja sinna on äänud vaid 8 tundi, uni tule rutuga ning magama mind vii!!!<br />Andke andeks kui see postitus oli teie jaoks liiga segane, aga asi on selles, et lihtsalt juhtus liiga palju ja seega ma kirjutasin nii, et ma ise aru saaksin ja ei hakanud pikalt laialt seletama…<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-935676095528963398?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-41897354140021771852010-05-20T04:36:00.000+03:002010-05-20T04:37:24.441+03:00Hey guys!<br />Well, minul tulevad nüüd väiksed reisupäevad taas…Nimelt siis homme hommikul seljakotid selga ja bussi! Lähme Paysandu’sse, sealt edasi samal õhtul Saltosse, ööbime ja hommikul hakkab juba reis kõik-yfukad-koos (ehk siis tegelikult läheb meid sinna mingi 25, sest ülejäänutel pole raha). Väisame Salto soojaveeallikaid ja Salto linna ennast. Eks näis, sellest saab siis pärast kirjutada. Ning kui see pühapäeval läbi saab, siis ilmselt jätkame oma teekonda kuskil suunas, Artigas või Rivera vms! Ühesõnaga, lähme põhja!<br />Aga senimaani on olnud, hmm, sügis. Lehti puus pole, (muide, ma praegu avastasin, et mu arvuti klaviatuur on maru pehmeks läinud) ööd on külmad, Luisaga oleme väga lähedased, koolis on täitsa okei (kui välja jätta kõik hullud õpetajad:D Ükspäev läksime ühega sõnelema, klass hoidis minu poole öeldes „hästi Mari!“ jne, hahaaaa!) ja jah, eks nii ta ole!<br />Nädalavahetuse veetsime ka hästi, laupäev rohkem koduselt, pühapäeval läksime perega väljasõidule, siin oli meil siis emadepäev ka, käisime Fray Bentoses, läbisime Mercedese ja Dolorese ka, sain natuke rohkem tutvust ümbruskonnaga, tore oli :) Selline positiivne ja kõik, ehkki Fray Bentoses pidime ühele naisele külla minema, aga teda polnud ja kõik teised, keda otsisime, olid ka linnast kadunud:D Heh, nagu tõsiselt ka, linn oli tühi, meil oli tunne, et kõik on pommihirmus evakueerunud!<br />Ning esmaspäeval tegime väikse rattatiiru ning me Marianaga pühendasime end muusikale, tegime muusikat, kitarri, basskitarri ja süntesaatoriga. Jah, kes ei tea, ma käin kitarritundides! Mina, Mari Sild. Aga ise olen hullvaimustuses!<br />Ja ma muud nagu ei oskagi mainida… Kirjanduses õpime Dantet ja tema „jumalikku komöödiat“, keemias igast gaaase, matemaatika kahes jaguvust ja kõike sinna kuuluvat, teoreeme hulganisti, ning tavamatas LOGARITME! ;)<br />Aga teile kallid ja paid ja see you!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4189735414002177185?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-66000490493603075782010-05-11T14:20:00.001+03:002010-05-11T14:21:44.869+03:00Ma nüüd kirjutan veidi viimasest nädalast… Või noh siis niimoodi, et sünnipäev algas kolmapäeval kella kuue aegu, eks ta ju ole nii, eesti aja järgi ma siis sündisin 17 aastat tagasi. Perekonnal õnnestus küll kõik kõige õigemasse auku susata oma üllatusega...<br />Nii, aga neljapäev siis. Teate, siin sünnipäev ei ole üldse selline ilusnunnulahe päev, et lähed kooli ja saad õnnitlusi, lillekesi ja palju kallistusi. Siin on pigem nii, et kui sul on sünnipäev, siis sul on nii-öelda õigus jääda koju ja sul pole üldse tahtmistki kooli end vedada… Aga mina muidugi läksin, sain seal ilusaid õnnesoove, mulle lauldi oma hmm, neli korda viie tunni jooksul, ühe korra kõvasti koridoris, mina nagu ikka kõrvadeni punaseks:D Einoh, ega ta nüüd nii hull ei olnud, aga parasjagu selline tähelepanu-keskpunktis tunne oli küll…<br />Muide seda ma veel ei maininudki, et esiteks mul ju on sünnipäev sügisel, nagu uouuu, mis mõttes!? Ja teiseks, see oli selle nädala kõige kehvem päev, ilma poolest- hommikul sadas isegi vihma, õhtupoolikuks õnneks selgines… Ja kolmandaks, ma alustasin oma sünnipäevahommikul kitarritundidega!! :)<br />Nii aga päev läks siis nagu läks, ise olin isegi jumala õnnelik, pärast jäid veel matemaatikad ära ja sai varem koju… Koju jõudes leidsin ema väga loiuna eest… täitsa uskumatu, ma kusjuures olen mõelnud, et ma pole ema selle aasta jooksul veel haigena näinud, ja nüüd minu sünnipäevaks ta haigestus, aga ikka totaalselt, ta nägi välja tõsiselt haige, hästi kahju oli vaadata.<br />Nii aga kohe jõudis Tere, Mariana ristiema, kes tuli ka mu sünnipäevaks Montevideost siia, hästi lahe. Nii me siis lobisesime temaga, mis tähendab tõesti pidevat jutlemist(kuulamist), sest see inimene oskab rääkida:D Lõpetasime kõik väsinult, aga tema istus taas bussile ja mulle tulid külalised. Olin siis sõpru kutsunud õhtuks… Leon ja kõik tüdrukud, täiesti kohutav! Aga mis sa teed kui millegipärast on rohkem tüdrukuteseltskond sattunud ümber igalpool… Vahepeal viskab üle ka, ainult naised ümberringi, õudus:D Ei, aga tegelikult pole asi nii hull, poisse leidub ikka ka, kusjuures eriti nüüd, viimastel päevadel olen rohkem kokku sattunud nendega.<br />Nonii, aga siis me pidasime mu sünnipäeva, lobisesime ja sõime ja laulsime PALJU ÕNNE SULLE ja pildistasime, ei, väga hästi läks, tõepoolest! Ja nad olid teinud mulle ühe plaadi piltidega, nagu väike videoklipp, selle aasta mälestus ja selline. Ehkki ma siiski pidasin alles oma sünnipäeva ja mitte ärasaatmispidu, siis ma ei tundunud veel nii, et kohe nüüd on läbi kõik ja minek, aga hästi armas žest oli ikka nende poolt…<br />Vot ja nii me siis lõpetasime selle päeva, Luisa ja Leoniga jäime veidi kauemaks rääkima, aga läksid ka nemad. Reede oli koolis ja ma isegi ei mäleta, mis veel juhtus, aa, õhtul käisime Luisaga Oysteini tervitamas, kes oli oma Norra perega Carmelos parasjagu. ILGELT külm öö oli, läksime välja ka pärast. Alustasin oma sõpradega, edasi olin Luisa ja tema sõpradega. Baaris oli üks bänd mängimas, issand kui superhästi nad mängisid kõik, lust oli kuulata! Sellist flamenkot ja muud säärast stiili… Nautisime täiel rinnal koos Luisa ja ühe kitarristi vennaga- kes Luisaga hea sõber, kellelt saime ka teada, et see üks kitarrist on 24 aastane ja alustas kõigest 19-aastasel kitarriga… Seega, ma arvan, et mul on lootust veel!:D<br />Novot. Ja siis laupäeva hommikul tegime mõningad ostud ja istusime bussi peale, et ühe sõbranna(Rosina) maale sõita. Tegelikult oli see Rosina õe endise poisi pere kodu. Hahaa, kui kandiline! Ja teate, see koht oli IMELINE! Nagu tõsimeeli, ma ei tee nalja. Siinne maastik, siinsed lehmad ja hobused. Ja nende maja oli absoluutselt ülilahe, selline üle 200 aasta vana, aga ilus ja mõnus ja hubane.<br />Jõudsime ja tegime väikse tiiru ümbruskonnas, kohtusime hobustega, kes tikuvad ise ligi, sellised head ja rahulikud, mängisime nelja koeraga, kuulasime papagoide kisa, mis ümberkaudsetelt puudelt kostus ja nautisime vaikust, nagu tõsimeeli! Isegi männimühin oli kosta! Olgugi, et loomad häälitsesid… Tegime väikse lõuna ja läksime hobuseid valmis sättima. Vahepeal käisime bussipeatuses perepoega toomas ja siis naastes läksime selle perepojaga koos hobustega sõitma. Vot, see on nüüd ka tehtud! Ja täitsa lõpp kui kaif oli, sa lihtsalt naudid! Kõnnid keset põlde, keset põõsastikku, võsa, laant, otsid teisi hobuseid, kes peaks ka kuskil seal läheduses olema, aga kuna neil on nii palju vaba ruumi, siis ega sa tegelikult neid üles ei leiagi… Peremehel on nimelt 420 hektarit maad, mis te arvate, nagu koduõu, eks!? Aga eks ta ole siis hobuste, lehmade käes, soja kasvatavad ja maisi. Kindlasti midagi veel, aga rohkem ei tea… Päike hakkas loojuma ja muutis kogu olemise selliseks punakas-oranžiks, täiesti lõpp, milline nauditav olek! Ainus teema oligi, et algul oli metsikult sääski ja pärast külmenes(mis õnneks ajas vähemalt sääsed peitu). Läksime tagasi, ise ilgelt rahul. Õhtu veetsime lobisedes, matet juues, kamina ees istudes, sõime õiget „maarooga“- un rico quiso a la olla en el fuego! Pott tulle ja pada mulises!<br />Järgmisel päeval ärkasime rahulikult ja läksime kõrvalküla uudistama. Concillas. Selline pisike nunnu külake, tänavatel kasvasid tsitruspuud kõigile noppimiseks, mõnes kohas oli isegi kõrvits! Perepoeg tegi meiega seal tiiru paljajalu, see oli selline pisike asi, aga teate, tekitab sus sellise vaba tunde, et nüüd sa oledki maal, lähed teed oma sünnikülale tiiru ümber, paljajalu. Ma ei tea, kas te seda mõistate, aga mina tundsin seda. Pärast istusime Luisa ja Rosinaga autokasti ja sõitsime nõnna, tuules, lauldes ja tagasõitjatele lehvitades, taas see tunne, see vabadus, see, mida ma ehk oleks uruguayst oodanud, mida ma äkki oleks tahtnud rohkem tunda. Aga selle lühikese hetke tõttu äkki ma nautisin teda rohkem, kes seda teab. Jõudis ka teine perepoeg koju, läksime koju tagasi, lõunatasime ja läksime välja, pildistasime ja nautisime, lamasime päikse käes, muru peal, tegime kukerpalle ja hundirattaid, võtsime jalanõud jalast ära. Mina isiklikult polnud veel Uruguays nii head muru kohanud, see oli hea, see oli maru hea tunne! MA TAHAN PALJAJALU ÕUES KÄIA! Ohh, juulijuuli! Novot ja mingi hetk siis saabus ka nende ema, kes lõunatas ka ja kellega me siis pärast Carmelosse tagasi sõitsime. Emal oli teises kõrvalkülas nädalavahetusel Reiki koolitus, rääkisime sellest, kuulasime imejutte, jäime asjast rohkem kui huvituma. Teate, see oli üks parimais nädalavahetusi mu selle aasta jooksul! Või vähemalt tuli ta õigel hetkel, sest ausalt ka, sellest tänavamürast on mul juba täiesti kõriauguni ja rohkemgi veel… praegugi näiteks, olen kamina ees, hoolitsen tule eest, hästi mõnus ja soe ja nautimist väärt, aga mingi dibla tuleb ja mõtleb, et on lahe ning sõidab täiel kiirusel majast mööda, jee, rahu ja vaikus on see!<br />Aga jah, tänane päev läks ka mõnusalt, pakkisin lõpuks ometi paki ära ja panin ta Eesti poole teele. Täitsa uskumatu, 19-kilone sai teine!!! Enne mind ta ilmselt ei jõua, aga tühja kah!<br />Pärast sain veidi Luisaga kokku ja siis läksin randa, istusime seal, jõime matet ja mängisime kitarri(ehk siis minu tegevust just mängimiseks ei saa nimetada, aga eks ma ju üldistasin:D) ja noh, te ju võite ette kujutada kui mõnus see oli! Loojuv päike, kuid siiski veel paitas põski! Mm…<br /><br />Head ööd!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6600049049360307578?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-69049137263356499162010-05-08T04:59:00.003+03:002010-05-08T05:08:39.696+03:00Ma kirjutaksin siia ehk natuke korralikumagi kirjutise, aga kuna ma peaks juba sõbranna juures olema ja ma nüüd päris staarina ei taha ka end tunda- õiged tähed jõuavad ju ikka viimastena...<br />Aga mul oli meeldejääv päev, tõesti oli! Palju rohkem kui ma oleks uskunud. Aitäh kõigile, kes kuskit-miskitpidi mulle kallid saatsid!<br />Homme lähme Luisa ja Rosinaga Rosina tuttavate maale, hobuseeeed! :) Ja pühapäeva hommikul naaseme, pühapäeval on kohalike omavalimiste valimised ning esmaspäev vaba, üldse mai lõpuni tundub väga lebo tulevat... Või noh, augusti lõpuni tegelikult! ;))<br /><br /><br /><em>On peagi möödas elu pikim lend/.../Ja meel on hea, sest nüüd ma tean- on naaseda ja minna võrdselt hea...</em><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6904913726335649916?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-66181703009862175402010-05-02T05:16:00.003+03:002010-05-02T05:44:52.692+03:00Huu, kuidas ma tahaks praegu kirjutada, aga ma arvan, et ma ei jõua eriti kaugele, sest Luisa tuleb mind varsti otsima ja siis me läheme välja, tema sõpradega siis seekord...<br />Aga esiteks tuleb mainida, et täitsa lõpp, mis tunde suudavad mu vanemad mus tekitada, kusjuures mu mõlemad pered. Ja ma pole enam milleski kindel. Ma hakkasin täna kaks korda nutma, ja seda kõike ainult uudishimust! Sest ma ei tea midagi, mida nad teavad ja apppiiii, ma tahan teada! Ehkki jah, ma saan hiljemalt neljapäeval selle teada. Ja ma saan aru, et veel eesti aja järgi ka. Aga kas need kaks asja on omavahel seotud või, eeeee, MIS TOIMUB!? :D<br />Ma suutsin siinseid vanemaid ka küsitleda, ja noo, Mariana kergelt naeris mulle näkku, ema-isa olid üsna niisama, ema peitis pead kohati. Pärast suutis öelda, et eiei ma ei tohi midagi öelda:D Ja kusjuures ma ikka ei tea, kas nad teavad või mitte. Haaa! Müsteerium. Ma tean, et emme ja issi praegu naeravad täiega selle üle, kuidas ma siin piinlen uudishimus, aga no teate, ma veel ükskord teen teile tagasi!<br /><br />Olgu, aga kirjutada tahaksin sellest, et meil oli lõpuorientatsioon yfukatega. JUBA. Ahh, see on tõesti veidi hirmutav, kuidas aeg lendab. Noonooo, nautida iga hetke ja elada hetkes, mitte paanitseda ajajooksu tõttu! Aga kurb on, uskumatult. Mõtled, et nagu tõepoolest saabki see aasta läbi mõne kuu pärast, see aasta, mida ja niii niii nii väga ootasin, mis oli mu mitme aasta unistus, mille üle ma olin nii rõõmus ja tänasin vanemaid kui juba siin olin ja sain tunda, et jah, see ongi see mida ma tahtsin. Ja nüüd on kõik. Aga tegelikult ei ole. Absoluutselt ei ole. See aasta jääb mulle igaveseks. Ta jääb mu mõtetesse, südamesse, teadmistesse. Mulle jäävad mälestused, mul meenuvad rõõmud ja kannatused, ma jään meenutama inimesi, igatsema inimesi, õppima inimestega kaugelt suhtlema, mulle jääb teadmine, et tegelikult on kõikjal maailmas inimesi, kes on sinuga samat laadi, kes sulle sarnanevad, kes elavad sinu elustiili, ehkki teises keskkonnas, sest nii paraku on, aga ikkagi ühtivad teie põhimõtted, te elate samade prioriteetide järgi, te naudite elu ühtviisi ja samadel hetkedel. Te lihtsalt olete sarnased. Olgugi, et sina oled eestlane ja tema uruguaylane.<br />Mõnda inimest oma yfu grupist ei näe ma ilmselt enam kunagi, me kogesime sama kogemust aasta aega, kuid nüüd on kõik. Õnneks tuleb meil veel üks kokkusaamine, kuid kõik sinna siiski ei tule. Ning õnneks on meie lennuk sama, mis sakslastel ja prantslasel, ehk siis me suurema osaga siiski näeme veel. Ja kõige hullem, et saame näha, kuidas nemad jõuavad Frankfurti, neid ootavad seal vanemad, sõbrad, tuttavad, kuidas neil emotsioonid väljuvad, kuidas nad saavad üle aasta aja oma lähedastega kokku, ja meie, ja meie oleme ikka veel kuskil kahevahel, kuskil ebakindluses, lahkusime Uruguays, lahkusime oma vahetusaastast, kõik on kurb kõik on masendus ja meid ei võta veel vastu üksi kallis armas oma eelmisest 16 aasta pikkusest eluperioodist. Õnneks oleme me Anuga kahekesi.<br /><br />Aga jah, niisiis orientstsioon oli igav, superigav, sellega olid ka vabatahtlikud nõus, kuid rahvaga oli siiski hea. Buenos Aires pärast seda oli mõnus. Meid läks sinna 29, veidi üle poole, grupp oli mõnus. Hästi rahulik oli, uskumatu, mitte midagi ei juhtunud, kõik läks maru kenasti. Mitte midagi võrreldes La Paloma või Cataratase reisiga, rahu ja vaikus on see! Aga siiski me nautisime ja istusime ja rääkisime, jõime matet ja lobisesime hommikuni...<br />Üldiselt, mis sellest reisist kui iseenesest öelda tuleb, siis üks suur rahalugemisreis oli kõigil. Esimesel õhtupoolikul tegime väikse ekskursiooni, kusjuures mina olin enamust juba näinud ja sinna juurde palju rohkem juttu kuulnud, palju parema emotsiooni saanud, kuid siiski La Boca oli uus, ja ilus! Ning kogu ülejäänud aja veetsime osteldes, ja tõepoolest, osteldes! Küll peatänavatel, odavatel kõrvaltänavatel, shoppingukeskustest ja niii edasi. Jah, tegin ka päris mitmed ostud ja tuleb tunnistada, et jaaa, sai küll odavalt. Mitte küll Meeletult odavalt, kuid siiski, Eestis selliseid hindu ikka ei näeks.<br />Söögikohtades käis neli-kahe-eest pinnimine ning paraku tuli ühes kohas veel vähem ka onudele raha jätta, sest me saime promotsioonist lihtsalt valesti aru ja selle asemel, et 11 kohalikku maksta näo eest, tuli arve meile umbes 27 kohaliku eest, ja meil oli viimased kaks tundi selles linnas. Ehk siis me olime rahast TÜHJAD! Iseenesest mõeldes, 11 kohalikku on umbes 30 krooni ja 27 kohalikku seega umbes 67 krooni, ehk mis on VÄGA ODAV saada üks korralik maitsev pastaroog ja vesi ja superteenindus ühes üliilusas restoranis, aga noo, eks inimene harjub kõigega ja ei taha rohkem maksta(aga ausalt, meil polnud ka raha enam sel hetkel ja onu EI seletanud meile, kuidas asi oli!)<br />Vot, ja nii ta meil siis läkski, see kaunis reisuke. Tadaa kõigile Colonias ja kodupoole, oma voodisse! Viis päeva olime ära, aga tundis nagu üks igavik! Palju jõudsime ära teha. Ja teate, teisel päeval tänavale minnes oli imestus suur- sügis oli nii järsku kätte jõudnud, lehtedest puudel polnud haisugi!<br />Olguolgu, tegelikul on pool puud tühi, mitte terve, aga siiski, kuidagi rohkem päikest jõuab meieni ja palju tühjem on, uskumatu, meil on sügis! Ja siis me vahetusõpilastega avastasime, et hee, me pole 18 kuud saanud lehesõda teha ning kollastes kaunites hullata...<br /><br />Õnneks on selle vastu oma pääääris mitu pikka suvekuud olnud! Ohjaa, nii hea on teha niipidi vahetust!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6618170300986217540?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-67218965085948400882010-05-01T01:19:00.002+03:002010-05-01T01:25:06.564+03:00<div style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: x-large;"><b><span class="Apple-style-span" style="color:#990000;">MARIANAL ON PERE!!!</span></b></span></div><div><br /></div><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/S9tYkHC5irI/AAAAAAAAAP0/Q5kk0dMnrfk/s1600/FOTO.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 241px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/S9tYkHC5irI/AAAAAAAAAP0/Q5kk0dMnrfk/s320/FOTO.jpg" border="0" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5466059950133971634" /></a><br /><span class="Apple-style-span" style="font-family:verdana;color:#990000;"><b><br /></b></span><div><span class="Apple-style-span" style="font-family:verdana;"><span class="Apple-style-span" style="font-size:x-large;"><b><span class="Apple-style-span" style="color:#990000;"><br /></span></b></span></span></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6721896508594840088?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-84050402787129776242010-04-16T15:47:00.001+03:002010-04-16T15:49:24.459+03:00Triin läheb loomelaagrisse! :))<div><br /></div><div>Eks näis, mis nüüd saab!</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8405040278712977624?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-23811279156787961382010-04-15T14:38:00.000+03:002010-04-15T14:39:36.125+03:00Ma siiski, jah, tahan midagi Mendozast jäädvustada…<br />Läksime kodust ära laupäeva keskpäeval, paadiga üle jõe ja Buenos Aireses bussijaama. Täitsa uskumatu, milline koobas on Buenos Airese ametlik bussijaam. Me pidime seal kaks tundi ootama, esmalt võttis kõhedaks küll, aga leidsime kõige turvalisema koha ja istusime oma kandamitega maha.<br />Bussireis Mendozasse, 12 tundi, jummala okeilt läks kõik! Buss siis see nn vooditüüp, ülimugav, õhtusöök, hommikusöök ka hinnas. Niisiis Mendozasse jõudsime pühapäeva varahommikul 7 aegu! Saime Pilari ja Horacioga kokku, hästi tore rahvas! Pilar on siis isa sugulane, Horacio tema abikaasa. Läksime nende koju, tegime väikse istumise ja matejoomise, läksime välja.<br />Autoga, linna uudistama. Siis enamjaolt sellised tähtsad paigad, tõusime ühe künka tippu ja uudistasime seal ringi, peaaegu 1000m merepinnast:)<br />Kuna aga päike hakkas kõrvetama ja lõunaaeg tuli kätte, naasesime koju. Seal nimelt olid veel kraadinumbrid neljandas kümnes positiivsuse poolel.<br />Kodus einestasime ja tegime väikse uinaku, sest me Marianaga olime omadega pärispäris läbi, mina eelkõige, vanake… Esimestel aastatel Kiltsis EI OLNUD seda probleemi, väsimust!<br />Õhtul viis Horacio meid kesklinna, jalutasime seal Pilariga ning käisime tähtsamad kohad läbi. Mendozas on üks suur park, roheline ja ilus, mäed on taustaks, no kuidas muidu saabki! Seega rahvas koguneb sinna meeletult ja peab piknikku… Kuna Mendoza nimelt sajab vähe- kõik sademed langevad teiselpool mägedeahelikku maha ja nendeni jõuab juba kerge õhumass, siis seal on kastmissüsteem, mis saab alguse mägedest ning oli kasutusel juba ammuvanasti, nimelt siis sellised kanalisüsteemid, ja neid on terve linn täis;)<br />Aga jah, jummalast mõnus linnake teine, puid ja kauneid tänavaid, parke parasjagu- „Hispaania väljak“ sai mu kindlaks lemmikuks, nimelt kõik pingid ja purskkaev oli tehtud keraamilistest plaatidest, ka maas olid suured plaadid, mille vahel väikesed pildikestega keraamilised plaadid, ilgelt nunnu ja ilus:) Mingi kunstilennu lõpetajate töö!<br />Niisiis, järgmisel päeval Horacio ja Pilar olid tööle minemas, meie hommikupooliku veetsime kodus, pärastlõunaks olime endale ekskursiooni broneerinud. Kaks veinitehast, oliiviistandus. Alustasime siis väikese veinikeldriga, puhta käsitööna valmiv värk, või noh, selles mõttes, et väikestes kogustes. Saime ringkäigu ja degusteerimise, loomulikult. Hmm, pole vist vaja mainida, et need veinid olid tõesti head!!! Uskumatu!<br />Edasi läksime oliiviõlitehasesse. Seal ka räägiti, kuidas asi käib ning saime nende õlisid maitsta koos saiaga, kuivatatud tomatit ning rosinaid ka:) Que delicia!<br />Pärast siis industriaalne veinitehas- võidame kvantiteedis, kaotame kvaliteedis ütlus pidas täitsa paika. Mis küll ei tähenda, et sealne toodang oleks kehv olnud…<br />Hiljem lipsasime ühest pisifarmist ka läbi, või ütleme nii, et naine kasvatas omajagu puid- kõike veidi ning siis saagist valmistas moosi-mutsu-keedist- ühesõnaga, minu jaoks oleks nagu enam-vähem Memmi juurde sattunud!<br />Niisiis sai ka esmaspäev vaikselt läbi, ootama jäi üks maailma kauneimaid teisipäevi!:) Ahha, ei, olgu, tegelikult kaa oli vahva ja ilus ja kaunis ja hingemattev! Nimelt siis hommikul asjad autosse ja mägedesse minek! Läksime ühe Pilari sõbrannaga. Mina eksole ootasin ikka sellist serpentiine mööda käivat mägiteed, aga kus sa sellega- jumala lai maantee! Aga eks asi ole selles, et see on rahvusvaheline tee, mis viib siis Tsiili lõppkokkuvõttes! Tegime algul mõned peatused, pildistasime, ahhetasime, nautisime! Tee viis ikka sissepoole ja sissepoole ja mäed ei lõppenud, vastupidi, nad ühe näisid kerkivat ja paljunevat! Saime imetleda lumiseid tippe, ning järjest kaugenevaid mäeahelaid, moodustades seega kauni sügavusefekti!<br />Jõdsime Puente del Inca’ni, mis on looduslikult tekkinud „sild“ keset mägesid, kõik puhta kollastes toonides, müstiline ja võluv!<br />Jätkasime Aconcagua rahvuspargini, sealt siis nimelt saab ka mäkke päris tippu tõusta, loomulikult vajaliku ettevalmistusega ning õigel ajal- Aconcagua on siis nimelt Ameerika kõrgeim tipp, 6900millegagi meetrit. Meie tegime seal aga väikese jalutuskäigu, fotojäädvustused ja istusime veidike kaunite laguunide ääres, kuulates vaikust, nautides ilma ja tunnetades kogu seda ilu ja vabadust, ohh KUI mõnus!<br />Edasi tõusime veidi veel kuni Argentiina-Tsiili piiripunktini ning siis keerasime end tagasi allamäkke. Mainida tuleks siis, et ennast halvasti või jõuetult või valutavalt ei tundnud ma end kordagi, ainuke märk kõrgusest minu küljes oli kaameraku, mis jonnis töötamast! Kõrgeim kõrgus siis 3200m.<br />Langesime ja langesime ja einestasime ja langesime ja õhtupimeduses jõudsime Mendozasse tagasi, ise ilgelt rahul, kuid parajalt kurnatud:) Uni oli magus ja rahulik!<br />Niimoodi seega oleme omadega kolmapäevas. Hommikul läksime Marianaga kahekesi linna ja tiirutasime seal, ostlesime veidi ning vahtisime ringi! Lõunaks koju tagasi, väike siesta ning pärast seda viis Horacio meid nende mägimajja. Ehk siis üks imeline koht keset mägesid, seal on selline külakeste grupp, kõik on ilusad nunnud väiksed majakesed kaunis rohelises ja künklikus ümbruses. Kuna nende poeg tegeleb käsitööga, siiamaani saviga, kuid nüüd läks vahelduseks plastikule üle, siis nende majake on ka värvitud nii vahvalt värviliseks, ilmselt te juba nägite picasast pilte;)<br />Seal me siis veetsime oma päeva, poolteist. Esimesel õhtul tegime paar jalutustiiru. Tegelikult ongi, et meie päev koosnes tukkumisest, jalutamisest ja söömisest. Ning sinna juurde palju loba, nii tarka juttu kui ka klatši. Kohale jõudes oli kuum suveilm, nad ise imestasid, kuidas see võimalik, õhtul pimadas käisin veel lühikeste pükstega ringi. Kuid siis juba järgmine päev ärgates oli ilm pilves ning külm, öösel sadas- lähed välja ja avastad, et nähtavatele mäetippudele on valget pinda juurde tulnud, haa- seal sadas lund! Novot seega teise päeva veetsime me üsna külmetades, õhtuks olid seljas kõik võimalikud riided ning meeleldi jäid kas tuppa sooja või läksid jooksvas tempos mägedest ülesse;) Järgmine hommik aga taas siras päike ning ilm oli ilusast ilusam, ehkki mitte nii soe, aga ei saa kurta. Mida ilmaimesid seal!? Esimesel päeval võta päikest, oma 25 kraadi oli küll ning teisel päeval langes 10ni vähemalt…<br />Aga jah, ronid ühe väikse künka otsa ja niipea kui vaade vähegi nukist üle paistab, avanevad uued mäeväljad, ja jätkuvad ja jätkuvad ja no ära ei lõpe! Uskumatu kui ilus see on! Võimas, jõuline!<br />Niisiis, need päevad seal olid ka ülivinged. Pilariga saime kõigest räägitud, leidsime palju ühist- nagu juba enne mainitud Pipi Pikksukk näiteks ja palju muud, maailmas on kõikjal ilusaid inimesi!<br />Tagasisõit Mendozasse tuleb ka jäädvustada, see oli taas ühe Pilari sõbraga, endise rallisõitjaga. Seega, hmm, ega spidomeeter väga täisnurga alla ei vajunud, max oli niiumbes 162 km/h. Aga ei, mees juhtis maru hästi ja ühtegi korda ei tekkinud ohutunnet, ja me räägime mägedes sõitmisest, haha!<br />Niisiis jõudsime koju, taaskohtusime Horacioga, muljetasime, einestasime ja oligi aeg taas bussijaama minna. Te ei kujuta ette kui kiirest see reis läks. Aga tõesti, kui unustamatu see oli! Ei olnud lihtsalt turistid-Argentiina-turismipiirkonnas, me elasime siiski ehtsas kodus, ehtsas mägikülakeses, kus nurgapealsest poekesest sai värskeid saiu osta, La vida merece disfrutarse!<br />Ademas, mendocinos toman vino para todas las comida, sii, eso es america latina! En Uruguay no tanto…<br />Jõudsime Mendozaga ühele poole! Nüüd kaks nädalat kooli saab taas varsti läbi, eks kõik ole ikka nii nagu enne. Te ainult ei kujuta ette, praeguseks on hmm, 36 tundi järjest sadanud. Ja ma EI luiska! See teeb veidi kurnatuks olemise, aga mis sääl ikka! Tartu üleujutused on muidugi ennekuulmatud, kust see vesi sinna kõik sai( jah ma tean, et teil oli palju lund!)!?<br />Siis meil oli mõned päevad üks prantslane siin, kes Prantsusmaal elab nimelt Sveitsi piir ääres- mägedes ja on windsurfer, hõh päris mage!<br />Sel nädalavahetusel sai päris palju veedetud aega väljaspool kodu, pühapäeval käis üks murgagrupp siin, asi oli Üle Kõige! Ma arvan, et see miski, mis mulle kõige rohkem Uruguay juures meeldib, on murga. Candombe ka muidugi.<br />Ilgelt tahaks minna Härma kevadkontserdile, rohkem kui kunagi varem! Rohkem kui kunagi varem tahaks praegu Eestisse, korraks, mõneks tunniks! Ning rohkem kui kunagi varem hindan eesti kooli.<br />Veel, vaadake huvitavat filmi „The man from the Earth“<br /><br />Tahaks Vanemuise mäest alla minna, mööda Kuuni tänavat kõndida, Raekoja platsi ületada, Rüütlit pidi edasi minna ning endisesse Creppi sisse astuda, siis raamatukogust läbi põigata, midagi head kaasa näpata ning mööda emajõge kodupoole jalutada. Piki Lammi teed, siis sealt tagant metsa äärest ning koduväravas Duncsi tervitada, uksest sisse astuda, kõiki kallistada ning kodujuustu-mustikakoogist tüki näpata! Mmmmmm.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2381127915678796138?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-8879380494697289972010-04-10T03:07:00.001+03:002010-04-10T03:08:28.121+03:00<span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px; color: rgb(51, 51, 51); line-height: 20px; ">Nädala TOP 2: Olen Treffneris Humanitaaris otse sees ning reaalis pääsesin vestlusele. See tähendab, et mul on võimalus veel saada Mari pinginaabriks :) + Karet sai otse humanitaari, palju õnne! :) </span><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px; color: rgb(51, 51, 51); line-height: 20px; "><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px; color: rgb(51, 51, 51); line-height: 20px; "><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px; color: rgb(51, 51, 51); line-height: 20px; ">Anna mulle andeks, autori6igused!</span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px; color: rgb(51, 51, 51); line-height: 20px; "><br /></span></div><div><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px; color: rgb(51, 51, 51); line-height: 20px; ">AGA JEEEE MA OLEN NIIIII 6NNELIK!!!!! :):):):))::):):))::))</span></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-887938049469728997?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-46128134418079586232010-04-09T17:25:00.001+03:002010-04-09T17:25:41.742+03:00olen treffneri nimekirja arvatud:)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4612813441807958623?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-77435225202581958232010-04-06T14:20:00.001+03:002010-04-06T14:20:53.407+03:00See väike põngerjas saab nüüd kaks sõrme püsti tõsta!!! Ja teate, seda ju seostati Mari tagasitulemisega! Ja ärge lugege nüüd siit välja, et ma igatsen või tahan tagasi, rõõmusõnum emmele lihtsalt, kes ei pea mu tuba koristama ega üksinda süüa tegema kui see kolme kuu pärast tõesti juhtuma hakkab… Seniks aga kallikoormad Tätale ja Kasparile!<br />Ja teate veel, külmaks läheb, järjest ja järjest enam! Külmad lõikavad tuuled, õhtuti tuleb sokid-pusad panna, varbad ja sõrmed on juba kergelt jääpurikad, mu super külma-soojatundlik nina annab endast pidevalt märku jne… Ei taha seda uskuda, aga this is a life. Ja ausalt, ma olen suur aastaringi fänn, see tähendab siis seda, et ma armastan nelja aastaaega, erinevat ja imelist, aga siinne poliitika mulle ikka ei istu. Kütet pole, siis lõdise ööd ja päevad läbi, mitu pikka kuud! Õnneks, ma ütlen, ootab mind kõige hullemal ajal soe Eestimaa suvi!<br />Tegelikult eksole pole ma oma mägedekülastusest veel bloginud, aga see kõik oli nii ilus ja hea, et ma kuidagi ei taha kogu seda ilu ära rikkuda. Jah, ma tean, ma nagunii ükshetk annan alla ja trükin endale siia kõik mälestuseks, aga ikkagi on ju tore seda praegu veel veidi edasi lükata! Räägiks lihtsalt niisama loba, igapäeva asjust ja sellisest…<br />Mis ma just avastasin täiesti kogemata uurides kooli kodukat, siinkohal pean siis härma silmas, et JUBA on katsetulemuste põhised nimekirjad üleval. Eelmisel aastal möödusid need nädalad aeglasemalt kui üks tigu Tartust Väike-Maarjasse roomaks, tänavu oleks aga selle vahemaa läbinud justkui valguskiirusel! Eks ootame veel HTGd, siis tuleb koode hakata murdma!<br /><br />24-25 aprill( that’s a date of my love!) on siis montevideos aastalõpu orientatsioon. AASTALÕPU! Gaad, ehk siis räägitakse, kuidas ma kodumaale tagasijõudes pean taas ümber kohastuma ja sisse elama, seega ärge mulle väga pahaks pange kui ma hammustan, küünistan või teen midagi veel kahtlasemat, eks! Sest teadagi ju, ma siiski olen aasta teises kultuuri elanud ja ei mäleta enam õieti, kuidas kõik nüüd kodumaal oligi. Ma ükspäev just panin tähele, et ma olen nii kodustanud. See on absoluutselt kõige tavalisem asi, et sust sõidab tänaval mööda 70aastane onuke või tädike, absoluutselt kõige lärmakama kollaseks või punaseks või roheliseks värvitud motoga ning hüüab sulle möödaminnes mõned tervitused või mainib lihtsalt juuksevärvi(siinkohal pean vaid onukesi silmas). Ja et asi oleks veel õigem, on tal keegi seljataga ka istumas, mate ühes ja termos teises käes.<br />Ja siis ma mõtlesingi, et kas ma kunagi olin midagi sellist Eestis näinud. Ei, loomulikult mitte! Sest vastupidiselt internetile, mis õhu kaudu maailma kõiki otstesse rändab, jäävad igale riigile siiski mingid lihtsad kiiksud ja eripärad, mis selle suure kera vastaspoolustele ei jõua, jumal olgu tänatud selle eest!<br /><br />Nüüd ma aga jään magama, et homme ärgata, hommikukohvi nautida(sokid jalas, pusa seljas), pilatesesse minna, kodutöid teha ning koolis lipata! Õnneks homne päev lõpeb juba veerand kuuest ning õhtupoolik on vaba, eks tuleb natuke end kokku võtta ja „vaja teha“ listi hakata maha kriipsutama. Kusjuures mul on seal kõige labasemad asjad nagu näiteks „osta kamm“ või „minna postkontorisse“, ning ma tõesti näitan üles lebotavat elustiili selliseid asju päev-päevalt edasi lükates, ehkki kammipood jääb umbes ee, 200 sammu kaugusele ning postkontor umbes kaks korda samapalju:D<br /><br />But still, enjoy your spring, because someone in the other part of the world is freezing due to the autumn winds…<br />Kurat, kui kandiliseks see ingliskeel on jäänud!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7743522520258195823?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-70156944707184913922010-04-04T00:21:00.003+03:002010-04-04T05:35:59.691+03:00Teate, mis on kõige impressionantsem!? (on ikka ju see sõna!?)<br />Ma olen teises maailma otsas, ja sain niipalju tagasisidet, mis käis lapsepõlve/kodukoha kohta!<br />Esiteks, kui ma mainin, et elan linnas nimega Tartu, ütleb selle peale meie Mendoza majutaja, Pilar, aaa, see on ju see koht, kuhu J. Lotman läks! Haaa, mul jäi suu lahti!:D<br />Edasi, olen mina nende mägimajas ja vaatan seinamaale... Tšekin ühte ja teist, seal sellised laevapildid, sest neil isa oli olnud laevahull ning siis järsku, mida asja!??! Oli üks kena kaunis laev, selgelt vene keeles "Krusenstern" peale kirjutatud! Mul oli nagu, uouuuuu, kuhu ma sattunud olen!? Eks ma siis rääkisin neile kiltsist ja muust sellisest... Et noh, keset andide mägesid leida Krusensterni laev seinalt rippumas...<br />Ja kolmandaks, mis mulle enim südamesse läks- sööme restoranis viimase päeva puhul õhtust ja Pilar küsib, "Mari kuule, kas sa tead mida Pipi Pikksukast, ta kuskilt sealtkandist!?" Mul on nagu, JOU ma Astrid Lindgreniga üles kasvasingi!!! Tuleb välja, et nemad olid kunagi pipi filmi näinud ja laenutanud ja siis ükskord avastasid Uruguayst poest Pipi raamatu ja ostsid selle, ta näitas mulle ka seda pärast kodus. Ning et nende tütar oli sellega kasvanud, ilmselgelt olnud lemmik lasteraamat! Haaa! Meil on siin varemgi teemaks tulnud raamatud jms, aga noo, kui isegi mul need sakslased ei tea midagi Lindgrenist ega Pipist, siis ammugi pole neid tundnud ükski uruguaylane. Ja nüüd, lõpuks ometi:))<br /><br />Ohh, maailm on NII väike!!<br />Ning Kaiale õnnesoovid ning hunnik kallistusi!:) Minul ju siiski veel siin õige kuupäev!;)<br /><br />PS! Ma olin nii tubli ja panin juba kõik pildid, lausa allkirjastatult!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7015694470718491392?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-7516215373499413702010-03-27T05:17:00.003+02:002010-03-27T05:24:50.430+02:00Ütleme nüüd nii, et nüüd saab mõned päevad <a href="http://blog.oregonlive.com/travel_impact/2008/06/tr.argentina11.jpg"><span style="font-size:130%;">eemal oldud</span></a>!<br />Eile oli mid Luisa ja Leoniga club Leoni õhtusöök-kokkutulekule kutsutud. Seal me siis käisime, veidi igavlesime ja kuulasime eakate ümmarguste juttu... aga sisi lõpuks rääkisime ise ka, meilt küsiti ja rääkisime veel ja nii ta läks.<br />Täna oli viimane koolipäev siis sel , hmm, veerandil. Kolmel nädalal kui täpsem olla, siis juulini jutti!<br /><br />Ootan tõsimeeli tulevat nädalat, meile juba ekskursioonid välja mõeldud;)<br /><br />Pero... si me voy a escribir a mi diario, lo mejor lugar para expresar todos los sentimientos, es mi ańo ahi adentro!<br /><br />Besos a todos!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-751621537349941370?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-74420314750759347972010-03-23T12:51:00.000+02:002010-03-23T12:52:21.214+02:00Tereee,<br /><br />Ütleme nii, et ma lõpuks kirjutan :). Mul on olnud niipalju hetki vahepeal, kus tahaks võtta arvuti kätte ja kirjutada, aga see tuhin tuleb alati kas koolis või rattaga sõites või nii hilja, et lihtsalt homse päeva huvides jätan kirjutamata…<br />Ma juba ammu tahtsin kirjutada eelmisest nädalavahetuses, täiesti niisama, aga lihtsalt… Kusjuures ma isegi ei mäleta praegu, mis ma tolle reede õhtul tegin, aga ilmselt oli üsna kodune teema. Laupäeval ärkasin üles ja läksin rattaringile, mul oli juba ammu plaanis seda juba teha, näe sai lõpuks ka teostatud! Siukene 40km, üles-alla-üles-alla, aga maastik ümber oli nii ilus, ilm oli ka laitmatu, et ma ei suutnud niutsuda ei pääris mitmete tee ääres olevate kurvale teele saadetud loomadega, ei metsikute aukude ja nende parandustega(teeaugu parandus on siin põhimõtteliselt nagu vastand augule, kolmemõõtmelisus väljapoole) ega isegi mitte oma ratta üle, mis iseenesest on ilus ja tore, isegi minu mõõdus, aga lisaks ebameeldivale sadulale on tal ka vaid üks käik, ja noh, ma juba ju mainisin, et tee käis üles-alla- ja ikka selliseid parimaid rattaralli künkaid mööda…Aga jah, ilgelt hea enesetundega jõudsin tagasi, lõunastasime ja eks niisama ta läks, perega sai ühendust võetud ja muud säärast. Pühapäeval läksime perega balneariosse, nagu kombeks, eks;) Ja mina siis mõtlesin, et mis see olgu, et päevitus iga päevaga järjest maha kulub ja lasin sel kollasel keral end natuke närida. Võttis hästi, aga ikkagi, üks päev jäi veidi väheseks… Ning selle mainimisega ilmselt tuleb ära nimetada Uruguay viimane päevitamine. Sest sel pühapäeval sadas ja sadas ja sadas ning tegelikult on nii, et õhus on sügist tunda, ses mõttes, et ega kraad ikka üle 23 ma arvan ei küündi enam, ehkki päike on soe, koolis käin ka õhtupoolikuti, seega sellist päikse ligipääsemisaega nagu eriti pole…<br />Novot, ja eks umbes niimoodi meil too nädalavahetus möödus. Nädala sees, mis ma tegin, eks ikka kool ja muu selline, ühel õhtul lugesin erinevate vahetusõpilaste blogisid, aktuaalseid ning eelmisest aastast Sabinet. Sealt sain filmiideid ja no teate, paluun kui te näinud ei ole, siis „August rush“ on tõesti must-see-listis. Tiina ma juba tegin fanatiks ja ise olen ülivaimustunud, teate ma pisardasin selle filmi ajal omajagu kordi!<br />Jah, niiet siis lugesin teiste blogisid… Ja sellest sain ka muidugi parajaid impulsse kirjutamiseks, kas teate, ma ikka üldse ei oska seda kunsti! Ei kurdaks oskuse üle kirjutada sama mahlaselt nagu maitseb värskelt puu otsast võetud apelsin, sama värviliselt nagu paistab varasuvine vikerkaar ning sama kaasakiskuvalt nagu mõjutab möödavuhisev metroo perrooni ääres hõljuvat satikat. See on Anne. Ja kuigi Anne on ka üks lihtne eesti nimi, olin mina ikka kunagi Mari nägu.<br />Siinkohal tuleb mainida, et viimane mainitu oli ka üks põhjusi, miks ma suvaliselt hetkel arvutit kätte ei võtnud ja kohe trükkima ei hakanud, välja oleks kukkunud üks segapudru, aga ammu teada, et riisi- ja kaerahelbepuder on paremad kui seda on neljaviljapuder…<br />Lähme nädalaga edasi… Kätte jõudis neljapäev, väljasõit kell kolm, kella seitsmest Montevideos rahvamassiga sissepääsujärjekorras. Käimas on Guns n’ Roses’e Ladina-Ameerika kontserttuur. Saime sisse, võtsime parimad saadaolevad kohad ning jäime ootama. Kontsertpaigaks toosama kuulus jalkastaadium. Esimene soojendusbänd pidi sisenema kell 9, lavale jõudsid nad 10.25… Mängisid muusikat, tuli teine, tuli kolmas. Ja siis lõppude lõpuks, kui kõik tegelt ka olid juba omadega kergelt läbi ja tüdinud, 1.30 hakkas oodatud show pihta… Aga asi oli rahulik. Eks ta juba seetõttu, et alkoholi kohapeal ei müüdud, seega sellise 6tunnise ootamise peale on ka enne tarvitatud vägijookide mõju kadunud ning oli neljapäeva õhtu, rahvas oli väsinud ja ootamisest läbi, seega mingit mällu ei tekitatud. Kui siis jah, välja arvata see, et lõhuti staadionit ümbritsev värav- nimelt tribüünidelt leiti väravas auke, kust läbi pugeda ja väljakule joosta, kust siis palju parem vaade ja võimalik ikka korralikult näppu visata, ning kuna valvurid ei suutnud asja õigel ajal kontrolli alla saada, lõhuti konkreetselt üks postivahe väravat ära ja sisse jooksis sadu inimesi, meil ülevalt tribüünilt asja maru koomiline jälgida, rahvas vilistas, plaksutas ja elas esimestele läbipugejatele kaasa, kui asi edasi läks, oli näha rahvamasse allpoole suundumas, et isegi väljakule pääseda.<br />Ühesõnaga, kontsert oli täitsa okei, ütleme nii, et ma ootasin rohkemat, aga mis seal salata, tõepoolest oli tunne, et see tüüp hakkab karjääri lõpetama. Sest kõvast rockist oli asi kaugel, esitas hästi palju meloodilisemaid teoseid, oli kuumi ja populaarseimaid laule muidugi, aga need tehti ka oluliselt rahulikumalt ja õõtsuvamalt… Ei, aga ei saa kurta, asi oli seda siiski väärt! Tagasi Carmelosse jõudsime 7.30 reede hommikul, suundusime magama ja mina läksin veel pärastpoole kooli, tuleb muidugi tunnistada, et seal midagi ei toimunud:D.<br />Koolist tahtsin ka kirjutada, need kolm tundi pandi meile kolmapäeva ja reedesse juurde, ja muide, kehaline on vabatahtlik, aga sedagi valikuvõimalusel, trummipõrin, teisipäeval või neljapäeval! Hah, kui ma ükskord uue kalendri koostan, siis ma teen selle vist teisipäev-neljapäev-teisipäev-neljapäev, sest muud päevad lihtsalt ei eksisteeri…<br />Inglise keeles tegime proovitesti, lisaks sellele, et ma sain kergelt varem valmis ja lasin lehe teistele vaatlemiseks, kirjutasin viimasesse ülesandesse ühe nõutud lõigu asemel terve lehe täis. Õpetaja mainis, et uuh, neljast lausest oleks piisanud ning teised tõepoolest kirjutasid max. 2 lauset. Ja teate mis teemaks oli!? Endast pidi kirjutama(endast, oma perest, hobidest, soovidest, MILLEST IGANES)! Appiappiappi. Kõik, mis nad suutsid kirjutada oli: My name is […]. I am 16 year old. I like mate and play footbal.<br />Ja ma EI liialda!!! Grammatikaharjutuses pidi panema past simple või present simple, kusjuures õpetaja ütles enne klassi ees ära, et esimene lõik on kõik minevikus ja teine kõik tulevikus, ei, kõik vigane! Kuulamisülesandes oli 4 pilti, absoluutselt erinevatel teemadel, kassetilt tuli tekst ja sa pidid ühendama pildi ja teksti, ei seda ei suudetud! Siis oli üks sõnauss, kust pidi leidma sõnad ja jaotama õigesse tulpa(pere, toit, sport, ilm)… Sõnauss oli umbes selline:volleyballmothersisterbreadmilkwetfootballfathersunnyaerobics ja noh, neil oli raskusi selle harjutusega. Teate, mul hakkas tõesti kahju neist noortest, neil pole võimalustki end harida, neilt ei nõuta midagi, isegi kui õpetajal oleks teatud tase(ehkki ma ei tea, nende tasemel ta on jah, aga ega ma keerulisemad ingliskeelt teda rääkimas pole kuulnud…)<br />Ühesõnaga aitab ka inglisest, sest see on ausalt tund, kus ma alati kõige rohkem imestan… Ehkki kasvõi näiteks keemiaski, millest me alustasime, kordamisest. Olgu, aga mille kordamisest!? Aatom- koosneb aatomituumast, ja mis see on seal ümber ja kuidas neid osi nimetatakse ja kas te ikka mäletate, et elektronid on negatiivse laenguga ja prootonid positiivsega ning muide, NEUTROnid on NEUTRaalsed! Hmm, siis ma mõtlesin taas et, misasja, nad on siis nagu üheteistkümnes klass või!?!?<br />Aga teate, füüsika õpetaja on lahe. Ja nagu tõeliselt. Ta on nii ülimalt sisse võetud oma teemast. Esiteks toimub klassis alati ühine arutlemine- olgu, seda esimestel tundidel, sest nüüdseks on kõigil juba motivatsioon kadunud, ning tema räägib ja räägib ja seletab kõik ära ja nii juhtubki, et keegi küsib midagi ja edasi ja edasi ja me olemegi teemalt meeletult eemale kaldunud, aga asi on põnevam:D Ta tõesti, on selle õpetajaandega pärjatud, tegelikult ütleks, et ta on ise nii vaimustuses füüsikast;)<br />Ning matemaatika B on selline olümpiaadi-mata rohkem ning tavamatas võtsime ruutvõrratusi, et siis Memmile näiteks mainimiseks.<br />Jah, ja siiani mu lõngakera siis nüüd lahti rulluski… See nädalavahetus läks ka nagu ta läks, laupäeval läksime kõigepealt perega külla ja siis mina sealt edasi sõprade juurde, istusime ja lobisesime niisama. Pühapäevane päev oli siis selline pidev sadu ja torm ja taevasärts. Ühel hetkel istusime autosse ja sõitsime Coloniasse, lihtsalt et minna uurima infot. Meil nimelt suur soov Marianaga järgmine nädal Mendozasse minna, aga uskuge või mitte, aga seda on ülimalt keeruline siit organiseerida.. Ja meil on vaja kõigest transporti, sest majutus on seal olemas… Ja saime positiivset infot, eks näis, mis nad meile ka vastavad! Ütleks nii, et asi on üsna käes juba:D<br />Aga see saaks lahe olema. Mendoza, kes siis veel ei tea, on üks Argentiina piirkond parajalt Tšiili piiri ääres, seega mäed ja ilu ning peale selle on ta üks maailma tuntuid veinipiirkondi… So it sounds like mountains and wineyards, isn’t that great!?<br />Nonii, aga nüüd ma küll lõpetan ja hakkan uinuma! Muide, meil on siin praegu üks rootslasest vahetusüliõpilane Tšiilist ning temaga kaasas tšiillasest sama ala õppiv fotograafiaga tegelev tüübins. Nad lähvad homme siin liceosse, sest kirjutavad ühest kohalikust programmist artiklit või uurivad vms… kusjuures selle rootslase nimi on Karin Johansson ja kui ma ainult seda nime nägin ja tast midagi veel ei teadnud, tekkis mul küsimus, et ouuuu, kust see naine pärit on!?<br />Ja muide, eile kohtusin inimesega, kes läheb juuni keskel Soome mingile koolitusele, ja tal lipsas peast läbi idee pärast baltimaid külastada! Haaa! Ta läheb Soome ja mõtles, et seega läheks ka Eestisse. Kas see ka mitte ei kõla hästi!?!? Ei, minu meelest ülituus.<br />Niiet palun väga, maailm on väike!<br /><br />Aga mu väiksesse maailma mahuvad paraku pikad ja tüütud postitused, ma tõesti üritan seda vältida:)! Aga vähemalt on teil vaheaeg ja rohkem aega seda lõpmatut informatsiooni endasse ammutada.<br /><br />Ma hoian katseteljatele pöialt!(uued sõnad on alati toredad)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7442031475075934797?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-10994932178064404492010-03-22T15:51:00.001+02:002010-03-22T15:52:42.184+02:00Häid katseid mu uutele lennukaaslastele!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1099493217806440449?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-32540596793662170142010-03-18T16:46:00.002+02:002010-03-18T16:50:15.150+02:00ma lubasin endale täna eestikeelse blogi kirjutada, aga ma säästan sind, Tiina!<br /><br />Ja piltidega on ka jama.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3254059679366217014?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-41747918522997365042010-03-18T00:47:00.004+02:002010-03-18T15:24:08.505+02:00ahora sí, tengo unas ganas de escribir en español. ¿Por que? No se, quiza es que la mayoría no me entiende y los que entienden, ya saben lo que pienso, que quiero decir, porque ya tuvieron su año de intercambio en America Latina(o lo están viviendo ahora). <div>Es raro, es superraro, los ultimos dias he tenido muchisimas ganas de escribir sobre todas las cosas, absolutamente todas. El liceo, los amigos, la gente acá, ustedes allá... </div><div>Lo que yo siento, es que quiero saber hablar ya escribir español, pero perfectamente! Y ahí va, tengo ganas de aprender, me pongo a aprender y que hago si no entiendo!!! Que mierda cosa es subjuntivo!? Perdón, las palabras. No las uso, pero para explicar mis complicaciones en subjuntivo o las diferencias entre indefinido y imperfecto(creo que eran estos los que estoy confundiendo todo el tiempo)...</div><div>Pero ta, está bien! Ahora cuando de vuelta regresamos al liceo, después de este verano, entiendo en las clases, hago todo y estoy contenta. Bueno, hoy en literatura miramos la película "Edipo Rey" y sí, no entendí absolutamente nada:D Pero hablando de los otros, hoy aún hice la prueba diagnostica en Educación Ciudadana, que era difisilisimo, me fue bien, ni que hablar de las materias científicos!</div><div>Hoy cumplí 7 meses en Uruguay, me parece un montón, pero el tiempo vuela, pasa re rápido! Aunque digo, las primeras semanas parecen bien lejanas... Todas las noches me caí a la cama de cansancio, era espantoso el sueño que me entraba cada día, pero los viví disfrutando igual. </div><div>Así pasó tiempo y llegamos al verano... El verano tan lindo, nunca lo voy a olvidar, nunca. La Paloma y el campamiento, cumple de Mariana, la visita de mis padres, viaje a las Cataratas, a Rivera, a La Paloma con yfu, la visita de Anu y Karla, varias veces en Montevideo y mucho, mucho más!</div><div>Igual, todo eso no era, lo que iba a decir, sino que yo no entiendo por que están todos en Estonia tan deprimidos? Sí es que solo me parece así o este año todos verdaderamente pasan pensando en el trabajo y las tares que tienen, sin tener tiempo libre para los amigos, para la familia, para vivir y disfrutar!? Cada blog que leo me pone a pensar de esta manera, me hace triste verlos así! Es porque acá todos viven y disfrutan y no les importa si suspenden algo, dejan a hacer algo o lo olvidan... Ellos están felices! Diría yo, que aún son felices! Y estoy en Uruguay, que la vida no es tan sencilla y de joda que en Brasil... </div><div>Y ahora estoy terminando, les prometo(mejor decir que me prometo), que mañana de mañana voy a escribir un blog en estonio tambien... Porque... jaja, quién es lo que va mañana al capital a ver el concierto de Guns N' Roses!? Aunque creo que es solo de Axl Rose, pero me da igual :)</div><div>Les quiero mucho !!!<span class="Apple-style-span" style="font-size:x-small;"> y no dicen a nadie, pero lo extraño... </span></div><div>La noche soñé contigo[...]con los ojos bien abiertos...</div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4174791852299736504?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-23730428603111128892010-03-12T13:24:00.003+02:002010-03-12T13:32:49.861+02:00Taaafkaaaa, <a href="http://www.youtube.com/watch?v=AnKysErG4hA"><span style="font-size:180%;color:#000066;">Palju Õnne Sünnipäevaaaaks!</span></a> check thiiiss!! Jou, sa meeldid mulle! Üks suuuuur kalli ka!<br /><br />Ja noh teised ka- Tiina, Maret, Karet, Steneli(ma ei tea, kas sa olid siis) ja siis Vaska ja Ott ja keskõikveel, kes mu blogi ei loe...(tegelikult ma ei tea, kas Taavigi loeb:D)te olete asjaga kursis:D<br />Teie masendavatesse päevadesse natuke päikest!;)<br /><br />Ja muide, üks minu uudis ka, eile avastati, et mul on tunniplaanist 3 tundi puudu, üks aine unustati lihtsalt sinna lisada!:D haha.<br /><br />Ja Tšiili jälle värises. Pepe Mujica-meie uus president, oli seal nende uut presidenti ametisse panemas, olgu õnnitlemas, ja andis intervjuu ning ütles, et ta tahab tagasi Uruguaysse tulla, et ta tundis end päris ebakindlalt ja halvasti...<br /><br />Hah noh.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2373042860311112889?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-13008688876881084362010-03-11T13:36:00.002+02:002010-03-11T14:11:21.040+02:00Nii, teate ma ikka peaks ka oma kooli-postituse ära tegema!:D Esmaspäeval läksime siis kooli, tehti umbes veerandtunnine sissejuhatus, enam-vähem, kuidas toimima hakkab ja klassidesse, tunnid:D Norm, eks! No ega loomulikult tunnis nii õppimist ei sisaldanud, aga siiski. Igas tunnis tutvustamine ja õpetajate ja ainega tutvumine...<br />kusjuures hästi kihvt on vaadata, esimestel päevadel ikka kõigil "koolivorm", mis meil on teksad/hall seelik ning valge kraega pluus, suvaline. eks noh, varsti pole enam kellelgi neid seljas näha:D<br />Klassiga on siis nüüd nii, et ma olen nn 11ndas(kusjuures eile mõtlesin sellele ja teate, nad on kõik lihtsalt nii väiksed! 16-aastased küll, aga tõesti tüdrukud on nii lühikesed, see on ikka masendav, kuidas rahvas on väike mul siinpool:D). Panin end reaalklassi kirja, see aasta aga on nii, et üks klass on reaal- ja loodusklassi segu. Reaalikaid on seal umbes 9. Ja siis ongi nii, et kõik põhiained on koos, erinevateks aineteks ongi vaid neil bioloogia ja meil matemaatika b.<br />Niisiis, praegu siiamaani on hästi palju segadust olnud iga päev, õpetajad ei tea, kuhu klassi minna, meie ei tea, mis tund tuleb ja tunniplaan muutub pidevalt:D Meil on veel eriti keeruline, sest lisaks mate ja bio jagunemisele on ka füsa, keemia praktikad, kus tehakse klass pooleks, aga seega suvaliselt ja reaal ja loodus segamini. Ning lisaks sellele on veel loodusklassil bio praktika, kus neid tehakse pooleks, ehk siis maailmas on palju segadust!<br />Ja teate mis on selle põhipõhjus!? Nimelt see, et siin õpetajad töötavad kahes/kolmes koolis, kusjuures nt. Carmelos ja Palmiras, mis on siit 20km kaugusel, seega nad võtavad kõigepealt kõikjalt maksimum arv tunde ja siis kui tunniplaanid tulevad, hakkavad bussiaegade ja endale sobivusega mängima ning ütlevad tunde ära nii, kuidas endale sobib! Hah, see on täiesti ebanormaalne! Ning lisaks veel õpetajad, kes tulevad "maalt" bussiga, seega ka neil peab arvestama busside sõidugraafiku sobivust! Täiesti absurd.<br />Ja seega me siis saime eile tunniplaani, ma tõesti loodan, et see muutub veel:D Kõik tuttavad õpetajad, emmega eesotsas, kas te ei arva, et see on aboluutselt kõige absurdsem ja ebanormaalsem tunniplaan üldse!? siit ta tuleb:<br /><strong>Esmaspäev 13.15- 18.10</strong><br /><ul><li>Keemia praktika</li><li>Füüsika praktika</li><li>Füüsika</li><li>Füüsika</li><li>Matemaatika B</li><li>Matemaatika B</li></ul><p>Ehk siis on küll vaid 6 tundi, aga KÕIK on reaal, okei, mulle sobib:D</p><p><strong>Teisipäev 13.15-18.55</strong></p><ul><li>Kirjandus</li><li>Kirjandus</li><li>Inglise keel</li><li>Inglise keel</li><li>Matemaatika 2</li><li>VABA TUND</li><li>Füüsika</li></ul><p>ehk siis vaba tund ja päev algab maru venivalt...</p><p><strong>Kolmapäev 13.15-17.15</strong></p><ul><li>Kirjandus</li><li>Filosoofia</li><li>Filosoofia</li><li>Matemaatika</li><li>Matemaatika</li><li>Kirjandus</li></ul><p>Ehk siis olgugi 5 tundi ja kaks matat, aga ikkagi filosoofiad ja kirjandused on kaaaa!</p><p>nüüd tuleb neljapäev, mul lemmik!</p><p><strong>Neljapäev 12.25-19.45!!</strong></p><ul><li>Com. Visual ehk nö. kunst</li><li>Com. Visual</li><li>Com. Visual</li><li>Keemia</li><li>Keemia</li><li>Matemaatika 2</li><li>Matemaatika 2</li><li>Filosoofia</li><li>Filosoofia</li></ul><p>Olgugi, et teile tunduvad 9 tundi absoluutselt normaalsed, on see siin täiesti üle mõistuse tapmine! Ja ma jõuan kell 8 koju! appiii</p><p><strong>Reede 13.15-17.15</strong></p><ul><li>Matemaatika</li><li>Matemaatika</li><li>Matemaatika</li><li>Keemia</li><li>Inglise keel</li></ul><p>Jep, saame ruttu vabaks ja 5 tundi, aga 3 matat ja siis veel keemia ka otsa, reedene päev, no eiei!</p><p>Vot sellised saavad mu kallid nädalakesed olema! Hommikuti üritan teha sporti, kuid teate see on ka siin linnakeses meil absoluutselt arusaamatu. Nagu tõepoolest, kõik on teisipäevita ja neljapäeviti!</p><p>Pilates- teisipev ja neljapäev(mina lähen teisipäeval, sest see on hommikune, neljapäeval sel ajal koolis)</p><p>Hommikune aeroobika- teisipäev ja neljapäev (teisip. juba pilates on, seega jääb neljapäev)</p><p>Ning kõik muu on õhtuti! Üks selline trenn, kus tehakse kõik, kuhu me Marianaga mõtlesime minna-aga nüüd on kahtlane- on näiteks ülla-ülla teisipäeviti ja neljapäeviti! (et ma teisipäeval hommikul pilateses ja neljapäeval lõpetan kooli öösel, siis jääb ära mulle tundub)</p><p>Võrkpall on hmm, teisipäeviti ja neljapäeviti!!! Ja siis veel reedel ja laupäeval on ka midagi, aga kõigele lisaks on see kellaaeg 20.30- 22.00 nii, jou öösel end trenni vedada, väga nagu ei kisu, pealekauba reede ja laupäeva õhtud on need vabamad, kus saaks sõpradega kokku, balneariosse minna vms...</p><p>Seega see kõik on siin üle mõistuse minu meelest!!! Niikaua kui veel ilm lubab tuleb rattaringidele jääda... Aga kuidas ma igatsen oma ratast ja Eesti teid(ma ausalt enam kunagi ei vingu, kui halva kattega nad on!!!)</p><p>Nonii, ja ma arvan, et põhiline, mis ma tahtsin sai ära! Lähen otsin midagi targemat tegevust, siiski enne tänast tapvat päevaaaa! Pealekauba tuleb lõunat süüa 11.30 ja noo, ma ärkasin 6.30, et hommikut süüa:D</p><p>kallid paid ja palju tervitusi!</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1300868887688108436?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-83670069774022934172010-03-06T19:14:00.002+02:002010-03-06T19:21:11.003+02:00Sain just emme käest!- jah, sest yfu eesti oli talle saatnud, ükski yfu mind pole teavitanud- oma tagasilendude andmed. Olgu, siiski veel poolikud, aga ega see lõpp väga palju varieeruda ei saa...<br /><br />Seega siis <strong>10.juuli</strong> õhtul <strong>17.30</strong> siinse aja järgi läheb Montevideost lennuk. Madridi ja edasi Frankfurti.<br /><strong>Frankfurti</strong> peaks jõudma <strong>14.30</strong> sealse aja järgi.<br /><br />Tallinnani veel ei tea, aga lihtsad arvutused tooksid selle hetke <strong><span style="font-size:180%;">11.juuli õhtupoolik</span><span style="font-size:100%;">usse.</span></strong><br /><strong></strong><br /><strong></strong><br /><strong><span style="color:#330033;">Niiet varsti näeme</span>,</strong><br />seniks aga kuulmiseni!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8367006977402293417?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-82162771272017618302010-03-05T03:02:00.003+02:002010-03-05T18:25:48.367+02:00Ma hakkasin kitarri õppima!:D Mina, justament!<br />Teeme Marianaga vastastiktunde, mina talle eesti keelt, tema mulle kitarri. Maru lahe, aga näpuotsad tulitavad ja ranne ka valutab!<br />Olgu, aga rääkida tahtsin tegelikult Montevideo- päevadest. Läksime siis reedel Marianaga, jõudsime kohale, sõitsime kesklinna, einestasime ja läksime yfu kontorisse, Marianal said nüüd paberid ja dokumendid kõik sisse, natuke lobisetud ja minek. Seadsime suunad shoppingusse. Vaatasime endale kinoseansi valmis, enne veidi käisime ringi ja siis istusime filmi ette. Oh kui mõnus on kinos:D Pärast shoppasime veel veidi ja siis sõitsime hotelli, ema-isa ootasid meid juba seal.<br />Panime end valmis, et minna nn. Anti-murga showle. Murga on siis kohalik karnevali juurde käiv „etendus“. Nimelt see on üks koor, kus on 13 lauljat, 1 dirigent ning 3 muusikut(löökpillid- taldrikud, tamburiinid). Samal ajal on kõik väga kostümeeritud, maskeeritud ning taidlevad ja tantsivad pidevalt. Ka dirigent taidleb ning laulab vahest. Teemad on poliitilised, või üldse tõstetakse sõna kõige teemal, mis riigis toimib, kuidas aasta on möödunud, kõik võetakse ühtedesse lauludesse kokku. Laululõigud on pikad ja väga tabavad, humoorikad ja andekalt kokku pandud. Parimate murgagruppide esitlust on fantast kuulata, sest ka hääled on võimsad ja nõnda 13/14-kesi laulavad oma 5-häälselt, seega kui sõnadele pihta ei saaks, oleks superkogemus siiski! Ning murgaga alustatakse jaanuaris-veebruaris, grupid teevad väikseid esinemisi, et end rahvale tutvustada ning mingil hetkel hakkab juba konkurss. Igal õhtul toimuvad Montevideos etendused ja nii koguvad grupid punkte, saadakse edasi kolmandasse ringi ning selle lõppedes on võitja teada. Uruguaylased on ise väga uhked oma karnevali üle ja tulevad pidevalt välja trumbiga, et neil on ikka maailma kõige pikem karneval. See tulenebki sellest, et murgaetendused kestavad paar kuud!<br />Nii, aga meie läksime Anti-Murga showle, mis on ühe kindla grupi etendus, neil täitus nüüd 25 aastat esimesest esinemisest, ning nad teevad muusikat natuke kõigest, on ka osa karnevalist, kuid mitte ametlikult ning murga konkursidel ei osale, sest see pole puhas murga. Nii nad siis teevad maha murgat ja kõike muud. Iseenesest on ka suur rõhk kostüümidel, taidlemisel(suurem kui murgas, sest nad ju teevad järgi ja ikka natuke üle…) ning lauldakse mitmehäälselt ja aktuaalsetel teemadel. Mulle jäi tõsiselt hea kogemus sellest kõigest. Olgugi, et pooled korrad, kui saalitäis naerust rõkkas ja nii ka mu kõrvapingil vanemad, mina kergelt totu näoga vahtisin ja mõtlesin, et milles nali võis olla… Tegelikult on nii, et ka Mariana ei saanud kõigest aru, sest siin võeti kokku 25 aasta parimad palad, justkui juubelikontsert ning seega sa pidid lihtsalt kõike tundma, teadma ja oleksid naljale pihta saanud. Ema-isa ütlesid, et maru hästi oli tehtud, et niitohutult head sõnamängud olid saavutanud, kõikjal mängiti kahemõttelisusega. Aga ei, ma olin ülirahul pärast seda, sest hääled on kõvad, rahvas läks kaasa, nalja sai ja üleüldse, eks ma sain ikka ka millestki aru… Näiteks kui teemaks tulid selle aasta vihmad ja vihmad ja vihmad…<br />Pärast einestasime ning hotellis vajusime hetkega:) Järgmine hommik, järgmine päev. Esimesed uudised olid muidugi ebameeldivad, kõhedusttekitavad, Tšiili maavärin… Teate, see on tõesti nii, et kui sa oled ikka kohale lähemal, siis sa tunned nagu rohkem, et see sind puudutas ning asja õudust. Siin vaatad, et kogu maailm on nagu shokis, põhimõtteliselt on see siiski ju naaberriik, hästi paljudel on mitmeid tuttavaid, kes seal elavad, kõikidel käis jõnks läbi, telerid kandsid terveid päevi ülekandeid, raadiost jooksis infot, lehed kirjutasid ning linnas suurtel teadetepaneelidel jooksis ka värske info.<br />Olgu, aga meie hommikustasime ja läksime välja, läksime ühele laupäevasele laadale, jalutasime seal veidi, ostsime siit-sealt. Tuleb tunnistada, et ma ei suutnud taas rätikutele-sallidele vastu panna, tuli kohe kaks tükki osta. Karet, erilised kallid sulle ja siis teistele sallihulludele ka!;)<br />Asi läks palavaks ja väsitavaks, lõpetasime ära ja läksime sööma ühete Mehhiko restorani, aah, kui hea neil see köök ikka on!<br />Pärast hüppasime ühest kaubanduskeskusest läbi, ostsime kooliks vajalikke asju. Jah, see on täitsa jube, ma ükspäev sõbranna juures ka täheldasin fakti, et ta oli ostnud kaustikud valmis, pinali ka uue, selle täitnud ja siis näitas seda teisele sõbrannale. Mida augustilõpu tunnet! Aga puha märtsi algus… Aga mina sai endale vähemalt ilusad Uruguay kunstnike/Uruguay piltidega kaustikud, olen rahul, ning mate jaoks sai termose ka!<br />Hüppasime hotelli, mina tegin 15 min magamist, see juhtus kogemata, sest telekas oli lahti, aga silmad vajusid. Ning siis läksime tantarataaa! Jalka mängule! Meie- ehk siis mu isa ja õe koondis(ma siiani olen ajanud asja, et ei ma pole ühegi Uru jalkameeskonna poolt, asi lihtsalt on siin selline, et ollakse kahe meeskonna fännid enamjaolt ja siis käibki alati suur sõda Peńaroli ja Nacionali vahel:D), aga nüüd kui ma siis ikka olen ühel mängul käinud, olen mina ka PEŃAROLI tiimis! Kuna vastased olid mingid väiksed, siis ega midagi erilist oodatud mäng ei olnud, Nacionali ja Peńaroli vaheline mäng- classic, on ikka suursündmus omast killast. Aga ega see ei loe, tribüünid olid üsna rahvast täis(meie klubi fännid muidugi, teistele oli pisike sektor eraldatud) ning kaasaelamine käis. Eks mäng oli ka väga pingeline. Esimene meievärav umbes teisel minutil, teine värav seitsmendal. Siis ei juhtunud midagi uue poolaja umbes viienda minutini, kus üks meie oma sai punase kaardi, sellele järgnes paari minuti pärast ka vastastelt penalt, sees… Seis 2:1, juba pingeline! Kuid mõni minutike veel ja vastased viigistasid, kõigil suured hingevalud! Kuni päris päris lõpuni, nii 7 min enne vilet susserdasime veel ühe palli võrgu vahele ning HÜPPPASIIME ÕNNEST PÜSTI ja tantsisime kepslesime karglesime suure hooga! Seega, võit 3:2 ja õnn rõõm ning laululust kõigis!<br />Läsime hotellini, sõime pizzakas, pärast võtsime ühe jäätise ka ja uni oli taas nii magus nii magus!<br />Pühapäeval siis ärkasime ka parasjagu varakult, sõime ja läksime taas välja. Seekord siis ühele teisele laadale, pühapäeviti. Mulle räägiti enne, et see on nagu ülisuur, lõputu, võimatu on seda läbi käia, ja et seal leidub absoluutselt kõike. Varasematel laatadel on põhirõhk riietel ja siis midagi muud ka vahele, aga et seal olevat kõike, mis sulle üldse võiks pähe tulla… Ja noo, me tiirutasime seal ringi- tänavatel väljapanek, põhimõtteliselt ühe linnajao suurune, mine otse, keera paremale või vasakule ja noo, lõppu ei näe kuskil:D Tegelt ka, ja pealegi väljapanekud on ju oma kolmeses reas ikka igal tänaval, ehk siis see on meeletu, ma pole varem midagi sellist näinud… Ja teate, ma ostan homseks lennupileti Eestisse, kui keegi nimetaks mõne asja, mida seal ei leidunud!!! Olgu, alustasime lemmikloomadest- kutsikas, kassipojad, küülikud, kalad, kilpkonnad, roomajaid ei näinud, aga mulle öeldi, et tavaliselt on neid ka(ilmselt mõnes tänavanurga oli ka), siis edasi tulid puuviljad-juurviljad, siis loomulikult riideid, sokke, jalanõusid, mööblit, elektroonikat(kusjuures nii uut kui vana), raamatuid, istikuid, keraamikat ja loomulikult antiiksust. See osa oli kõige laiemalt esindatud(vähemalt meie käisime selles osas) ning seal oli kõike. Nagu tegelt ka! Raamatuid- ajakirju aastatest 1900, kassette, plaate, vinüülplaate, kaarte(kaasaarvatud tüüp- jalkatähed, kossutähed jne), marke, märke, ukselinke, õngeritvu, taldrikuid, kanne, saapa- ja kingapaelu miljonis erinevas värvitoonis, lampe, kohvimasinaid, tööriistu(miljonites erinevates variantides, ajastutelt, tootjatelt, kvaliteedilt) ja nii edasi ja nii edasi! Igast vanu pudeleid, veel alkoholiga, samas ka ilma, neid minipudeleid, minikokapudeleid, kõiksugust suveniirideks tehtud asju, kogumismünte. Igatahes nägin ära mingid iidvanad mäesuusasaapad, iidvanad veesuusad, superpuust iidvana sulgpallireketi, teate neid lambikesi, mis vanasti maalide kohale pandi, et neid valgustada ohh ja nii edasi, ma arvan, et 70% asjadest, millest ma möödusin, ei mäleta… Ja põhimõte oleks siis selline, et sa oled seal kasvanud, tunned peast, kuidas kõik asetseb ja kui midagi vaja, siis lihtsalt lähed kohale ja ostad selle ära. Ning see oleks sel juhul tõesti superlaat, supervõimalus kõike saada, odavalt pealekauba!<br />Vot, aga ma sain oma elamuse kätte ja väsisime jalutamast, käisime poest läbi ja hakkasime kodu poole sõitma. Söögipeatuseks oli loomulikult Nueva Helvecia ja tema kuulsad chivitod, pere teab, millest ma räägin!;)<br />Niisiis jõudsime pühapäeval koju ja täna on juba neljapäeva õhtu!!! Sisuliselt üks vaba päev, nädalavahetus ja KOOL! Brr, aga klass pidavat mul suur tulema, reaal ja 13.15 algavad tunnid…<br />Neil päevadel pole suurt midagi teinud, aga mõnus on olla, puhata, käia hommikuti rattaga sõitmas, tunda sügiselõhnu, kui öösel on sadanud, siis on kogu maailm täis aroome, päike paitab- hea on olla ühesõnaga ja ma naudin!<br /><br />Triinule mõnusat voodislebamist ja teistele, ma ei teagi kohe, head talve jätku!? Saadan teile sinna päiksekuhilaid, need on need sulapäevad, aga ma ootaks vastukingitust aga…<br /><br />…millegipärast tundub mulle, et see imeline valge ollus, mida teil seal nii ohtralt praegu leidub, sulab enne siiajõudmist ära.<br /><br />Just happy to be here...<br /><br />Ma panen teile mõne lingi, et murga't ka kuulata!!!<br /><a href="http://www.youtube.com/watch?v=1gh4Ewes2GA">http://www.youtube.com/watch?v=1gh4Ewes2GA</a><br /><a href="http://www.youtube.com/watch?v=KGYBCykz9qw&amp;feature=related">http://www.youtube.com/watch?v=KGYBCykz9qw&amp;feature=related</a><br /><a href="http://www.youtube.com/watch?v=H0r4mcx9ys4&amp;feature=related">http://www.youtube.com/watch?v=H0r4mcx9ys4&amp;feature=related</a><br /><a href="http://www.youtube.com/watch?v=jQ-5KCVjfgA">http://www.youtube.com/watch?v=jQ-5KCVjfgA</a> natuke teistsugune, aga hea!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8216277127201761830?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-73170553883351913652010-03-02T02:18:00.001+02:002010-03-02T02:21:21.910+02:00<em><strong>Õnn on sabas</strong><br />Vana koer nägi kutsikat oma saba taga ajamas ja küsis: „Miks sa nii innukalt oma saba taga ajad?“ Kutsikas vastas: Ma uurisin mõttetarkust ja lahendasin probleemi, millega ei ole hakkama saanud veel ükski koer enne mind; mõistsin nimelt, et parim on koera jaoks õnn ja et see õnn asub sabas. Seepärast ajan ma seda taga ja kui ma selle kätte saan, siis on ta minu oma.“<br />„Mu poeg,“ ütles vana koer,“ ka mina uurisin kunagi seda probleemi. Ka mina mõistsin, et õnn on imetore ja et see õnn asub minu sabas. Kuid siis märkasin, et ükskõik kuhu ma ka ei läheks ja mida ma ei teeks, tuleb ta mu järel.“</em><br /><br />Ma tunnen, et mul on ka selline saba!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7317055388335191365?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-42888236332334646822010-02-25T18:34:00.003+02:002010-02-25T20:08:26.528+02:00Mitte kunagi ei oska kuidagi alustada. Ilgelt tobe on ka iga kord ots lahti teha: "Nii..."<br />Ma tahaksin soovida kõigile Head 92. sünnipäeva! Ma loodan, et te veetsite selle ilusti, hümni ja lumega, suure kleitideiklatsi ning patriootsustundega. Minul oli igatahes kihvt päev.<br />Lipp ja küünal olid igatahes hommikulaual juba enne minu sinna jõudmist, sõime ja siis ma kuulasin ikka hümni ka, kajavalt üle maja :)<br />Ja kella 9st oli väljasõit, läksime Marianaga ratastega ühte veinikeldrisse. Siinkohal tuleb öelda, et kahe viimase päeva ilmad on kohutavad olnud, on tõpoolest jahe ja puhub külm tuul, KÜLM! Nii, et sokid ja pusad tuleb selga panna, see on õudne, ma mõtlen, et kui ma juba veebruari lõpus külmetan, mis ma siis veel mais-juunis teen!? Aga ei, nad ütlevad, et märtsis läheb taas ilusaks, olla alati nii! Seega, meil oli tee pikkus umbes 12km ja me sõitsime seda veidi üle tunni aja, 12km/h!!! Kusjuures minnes ei saanud pedaalimist jätte ühelgi laskumisel, sest siis oleks lihtsalt seisma jäänud, aaah, me olime kergelt läbi omadega...<br />Aga kohale jõudsime, õnnelikud ja väsinud! Omaniku poeg tegi meile eksursiooni, hispaania keeles ja hästi kiiresti, aga rääkis korralikumalt kõik asjad läbi. Rääkis kiiresti, ei jõudnud isegi küsimusi mõelda:D Aga olime väga rahul, sõbralik ja tore mees! <br />Seejärel aga olid jõudnud sinna kaks ameeriklannat, kes Uruguays turismireisil ja nendega oli ringkäiku alustanud omaniku tütar. Saime taas ülevaate, vähe rahulikumalt, pildistasin, kogu lugu oli nagu humoorikam, ja mitte nii sisukas.<br />See veinikelder on nn "perefirma". Hetkel omanik omanik on 75-aastane, tal on naine, kaks poega ja tütar. Nii nad seal veedavad aega iga päev, on väga töökad, ja hoiavad kõike püsti. Kusjuures, viinamarja istandusi on vaid 40 hektari kanti, kõik on pisike ja armas. <br />Pärast seda ringkäiku laskusime ühte keldrikesse, kuhu oli tehtud ilus tuba, väljapanek toodangust, info ajaloost ja muu selline, muhe ja hubane. Võtsime pokaalid ja pudelid kaasa ja läksime majja. Seal nimelt on ka üks hoone, kus nad ei ela, aga kus elasid nende vanavanemad, kõik on ilusti säilinud ja tõesti mõnus ja antiiksuse hõngu on sees. Seal siis istusime ameeriklastega ja kohaliku tädiga maha, proovisime paari veini ja ta pakkus meile juustu kõrvale, teenindus missugune. Tõepoolest oli vahva külaskäik! Meie aga Marianaga istusime taas rataste selga ja sõtkusime tagasi. Tuleb mainida, et tuul oli nii tagant kui tagant, et neil jubedatel mäkketõusedel sain mina alles viimastel kümnetel meetritel sõtkuda, sest mul polnud käike võimalik vahetada, seega lasin vabakäigul pidevalt vinta-vänta.<br />Ja nüüd ei jää muud üle kui netist juurde lugeda, üle lugeda kogu veinivalmistamisprotsessi kohta, ning oma projektike lõpule viia.<br />Vot, ja sel päeval oli veel igasugust tegemist, kuid õhtul siiski viisin lõpule oma ammuse küpsetamis soovi, puhtast uudishimust, kas kukub välja. Ma usun, et jah- mina jäin rahule, tulemust näete lehe alguses!<br /><br />Ning tänane päev algas ka vahvalt, nimelt läksime kohalikku piimatööstust külastama Luisaga. Ehkki varem oli öeldud, et ekskursiooniks seal on vaja enne kõiki andmeid ja paberid täita ja luba vormistada, siis Luisa käis eile rääkimas ja eks blondid juuksed ja sinised silmad panid kõigil uskuma, et me mitte ei taha seda külastada halbadel eesmärkidel, vaid lihtsalt uudishimust. Üks onu tegi meile ekskursiooni, rääkis ja näitas tõepoolest kogu vabriku läbi. Nägime dulce de leche masinat, väidetavalt jogurti voolamistorusid ning mitmekümneid juustuvalmistamismasinaid. Täna toimus mozzarella tegemine. Jaa, samuti oli jummalast mõnus! Ainult et aru sain oluliselt vähem, esiteks juba see tööstusmüra kõikjal, ja teiseks kõik võõrad sõnad, mida selline tark tekst ikka sisaldab. Aga piima lõhna sai tunda ja juustu ka maitsta(mitte et ma seda peaaegu iga päev ei sööks:D)<br />No ja nüüd pärast seda olen päevakorrapunkte saanud listist maha tõmmata, sealjuures tuleb ka peagi üks kriips "kirjuta blogi!"'le...<br />Homme hommikupoolikul Marianaga Montevideosse, ema-isa tulevad õhtul järgi ning pühapäeval naaseme. <br />Kuulmiseni, kallis eesti rahvas!<br />Muuseas, ma pean teie rõõmuks tunnistama, et ilus päevitunud keha on taas unistuseks saanud, ja seda ainult ühe kuuga! Näete kui palju ma siin nühin ja pesen ennast, et see kõik on maha tulnud... Böö.<br />Muuseas2, pilte lisasin ka veebruari ning "Fotos de los demas" kausta!<br /><br />Kallid!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4288823633233464682?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-36804342169042315802010-02-21T23:31:00.000+02:002010-02-21T23:32:14.485+02:00Nii, tervitused siitpoolt, vihmast ja tormist! Jah, eile õhtul hakkas sadama ja nüüd ikka sajab ja sajab, terve öö oli äiksetorm ja täiest võimatu magada, kui polnud palav, siis olid sääsed ja kõiksugu muud hädad. Aga õnneks jõudis ühel hetkel hommik pärale!<br />Aga ma pole nüüd nädalakese kirjutanud… Sest no, ausalt öelda pole midagi suurt kirjutada. Olen olnud kodus, lugenud ja filme vaadanud, Marianaga hakkasime eesti keele kursustega pihta. Leidsime netist ühe laheda tasuta lehe, siis olen ma kokanud ja mis muud ikka, puhanud. Kodust väljas käinud, sõpradega kokku saanud, ühel sünnipäeval käinud, rattaga sõitnud, jalutanud. Jep, ja see ongi kõik!<br />Eelmisel nädalavahetusel oli meil siin üks brasiillane külas, siis sai temaga lobisetud- ses mõttes, et põhiliselt käis rääkimine portugali keeles, täiesti uskumatu kui sarnased need kaks keelt on…<br />Ja siis nüüd neil viimastel päevadel on iseenesest siin üks šveitslane, kes elab Uruguays-ja mujal maailmas, kuidas jumal juhatab- ise on 60 umbes kusjuures, tal on naine, šveitslane, kes elab Argentiinas, aga ta tüdines ka sellest ära ja kolib kuskile mujale. Aga siin külas oli tegelikult onu koos ühe oma tšiillannast sõbrannaga… See tüüp on kohutavalt koomiline ja temaga on ülimalt raske koos olla, sest ta aina räägib ja kusjuures kõike korraga, seega ega sa suurt midagi aru ei saa ja no üldse, issand kui tüütu!:D Sõbranna tal oli ka ülitülpinud ja ütles, et ta on nagu väike laps, ohjaa, huvitav kogemus oli:D<br /><br />Nii, ja järgmiselt nädalal lähen panen end kooli ka kirja, sest siiani pole seda viitsinud teha ei mina ega Mariana. Plaan on minna reaalharru, ma loodan, et saab. Aga igatahes need klassiparalleelid on kõik õhtupoolses vahetuses, ehk siis umbes kell 1 lähen kooli, nii 6 paiku jõuan tagasi. Ehk Eestiga suhtlemiseks jäävad nädalavahetused, eriti veel kui kella ka keerame ja taas 6-tunnine vahe tuleb.<br />Aga ma ei lobise enam tühjast- tähjast.<br />Kes ei tea, siis Anu ja Karla said omale uued pered, suuremas linnas ja neil tundub elu nüüd palju parem olevat, võimalusi rohkem!<br /><br />Head tuiskude ja talvede jätku, head Tartu Maratoni ja Vancouveri jälgimist!<br /><br />Jah, aga see jutt oli siin üleeilne umbes, nüüd ma siis loodan, et teil läks maraton hästi!<br />Kusjuures ma eile käisin ühes Carmelo lähedases elamises, ma ei tea, kuidas eesti keeles öelda, aga selline suur ja ilus koht, omanikuks ameeriklaste paar, maja on suur ja vana, aga nad on selles remonti teinud, säilitades antiiksust ja kasutades iidseid materjale. Meeletul ilus, ümberringi 40ha maad, hästi ilus maastik ja vaade avaneb kõikidest akendest, ojakesed ja künkad ja hobused ja lehmad ja lambad jne. Peale selle veel tehtud kolm tuba nö hotellina, mida ta siis kindlasti mingi metsiku raha eest üürib… aga tõesti, koht oli tohutult- tohutult ilus ja see maja, ohh, see köök! No te ei kujuta ette, köök oli tõsiselt suur, nii palju oli ruumi, kõik oli nii ilus, plaadid seinas, talad laes, puitmööbel, kraanikauss oli üüratu, toiduainete topsid teate sellised vanad ja stiilsed, kokaraamatud, ahh, ma kergelt öelda sulasin seal!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3680434216904231580?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-91290858036970856392010-02-13T01:33:00.001+02:002010-02-13T01:48:16.754+02:00Teate, mul tuli kohe suur tuhin kirjutada see blogi ära, sest mulle nimelt jõudis kohale novembri lõpus Memmi poolt posti pandud kaart, ja siis see andis sellise energialaksu:D Tegelikult olen ma neil viimastel päevadel kodus olnud, lugenud ja lugenud- eesti keeles „Tõde ja Õigus 3“’e ning hispaania keeles ka ühte vahvat raamatut õnne otsimise kohta maailmas, ülikoomilisi fakte leidub seal! Vot ja siis ma käisin eile rattaga sõitmas, sest sportimisest tunnen puudust ja pealegi selle juurde võtmise koha pealt olen ka juba olukorras, et issand, aitab ka juba!<br />Vot, seega läksin eile rattaga sõitma, avastasin, et mu viinamarjad on täitsa alles alles ja koristuspäev polegi pärale jõudnud, lähen täna uuesti, et küsida lähemalt. Ning koju jõudes tegin süüa, veel üks asi, millest ma tõsiselt puudust tundsin! Tegin suppi, ehkki jah, järgmine kord tuleb teha ikka vedel supp või piimasupp(mm, seda pole nii ammu saanud), sest püreesupp pole ikka nagu päris supp;) Ja vormirooga tegin ka, nautisin porgandite ja kartulite koorimist, sibula lõikamist ja isegi porgandi käsitsi riivimist:) Toidu kohapealt tuleb mainida, et käes on pirnide ja viinamarjade aeg, ja need on tõeliselt maitsvad!!!<br />Kuid eile siis mööda põlde sõites tundsin, et jah, sügis tuleb. Taevas oli endiselt ilus sinine valgete pilvetutikestega, kuid kõiges muus oli märgata erinevust. Rohelised värvid on hoopis tumedamad, üksluisemad, kollasemad, päike teeb teistsuguse kaare, rohutirtsud on ülemeelikuks läinud, kuid enim andis tunda siiski valminud viinamarjade lõhn! See oli uskumatu, sõidad ja tunnen kogu aeg enda ümber sellist käärinud viinamarjade lõhna, nad ootavad, et sa nad kohe ära korjaks ja homme veiniks teeks! Sügis, Uruguay sügis! Ehkki tegelikult on veel ju täitsa suvi, kuumus on meeletu ning päike kõrvetab, sellest hoolimata minu oktoobrist saati väisatud rajal on looduses märgata niivõrd palju erinevusi!<br />Ja selle kõige juures on kõige masendavam, et koolini on jäänud alla kuu! Hetkel pole midagi planeeritud, kuid jube soov on midagi veel teha, kuskile minna, jõuda, ongi juba saadud nädalakese kodus välja puhata. Kuid asi on selles, et siin on nii-öelda karnevalipäevad, ehkki me ei teagi täpselt, kuidas nad Carmelos on, siis ongi selline poolkohustuslik siinviibimine, et millestki ilma ei jääks. Kuid kindlasti lähen ka Montevideosse veel, seal ka karnevali jälgida, kinno minna ja paari inimesega kohtuda. <br /><br />Olgu, aga ma nüüd juba kirjutasin nii pikalt, et teil võib ilma häbi tundmata igav olla, ja ma pole veel Brasiilia reisini jõudnudki:)<br />Niisiis, jaanuari viimase päeva hommikul läksime bussiga Carmelost Montevideosse, mina-Luisa-Leon. Saime poole tunniga kõik info vahetatud-mis vahepeal tehtud, kus käidud jne. Jäime magama, kuni ma ühel hetkel ärkan, sest ma poolunes olin aru saanud, et olime ühes kohas pikalt peatuma jäänud. Küsin siis, mis toimub, saan Luisa käest teada, et buss läks katki! Lähme välja, uurime bussijuhtidelt ja arutame asja- oodati uut bussi Montevideost-me olime poole tunni kaugusel. Õnneks aga möödus teine buss ja võttis meid peale, jõudsime ilma suure hilinemiseta.<br />Kogunesid kõik yfukad, istusime bussi ja sõitsime oma hotelli, sättisime asjad ja algasid igasugused tegevused, grupitööd jne, no nagu ikka, rääkisime, mida tuleks allesjäänud ajaga teha jne.<br />Järgmisel hommikul oli keeleeksam, mis oli maru veider. Ta tõepoolest polnud nagu mingi test, vaid pigem nagu tööleht vms. Grammatikaülesandeid polnud ühtegi, oli lugemist ja siis pärast küsimustele vastamist ning kõik oli üldse väga Uruguay-teemaline! Veider, aga noh, tehtud sai ruttu. Asjad olid koos, meid pandi bussidesse ning reis võis alata. Käisime poest läbi, et süüa osta ja piiri poole. Bussis oli nii, et päeva ajal oli metsikult palav ja öösel oli jäiselt külm. Ja ilma naljata, nad ütlesid, et midagi muuta ega parata ka ei saa. <br />Üldse kogu reisi kohta nii palju, et hinnas sees reis pidi olema, aga iga lõunasöögi eest pidi ise maksma, pluss kõikide toidukordade joogid, eksole. Lisaks sellele saime kolm „lisaatraktsiooni“, mis olid ka lisatasu eest, loomulikult. Seega üks linnupark, tüüpiline Brasiilia show ning siis kuulus paadisõit koskede juures, mis su sinna alla viivad(lähedusse) ja läbimärjaks pritsivad sellise survega, et ma mõtlesin tõsiselt, et kuidas nad selle paadiga nii lähedale üldse julgevad tulla! Kuna mina mõtlesin, et kui ma siin juba kord olen, võtan ikka kõik, ehkki ega ta odav ei tulnud. Seega säh sulle tasuta reisi, lisaks ju veel suveniirikesed ja pidev veevajadus…<br />Niipalju negatiivse poole poolt, aga üldiselt jäi kogemus siiski ülipositiivne sellest kohast.<br />Muidugi tuli veel arvestada seda, et meil esimesed haiged ilmnesid juba Montevideos ja siis jäid kõik riburadamisi haigeks, põdesid kõiksugu kõhuhaigusi, koos peavalu ja palavikuga, mis kellelgi välja lõi, aga ütleme, et 90% grupist oli mingil hetkel haige. Ilmselt oli see kõk kokku- teine söök, bussireis ja uuh, mis kuumus. Räägiti, et öösel küündisid kraadid 40 ligi, kujutage vaid ette, mis põrgu päeval oli, kogu see niiskus ja laksav päike.<br />Aga jah, koht oli ilus, juba bussisõidu ajal pärast ööund üles ärgates ja aknast välja vaadates läks mul nägu naerule, me olime metsadeni jõudnud!!! Ja oligi, mets ja mets ja mets, muidugi hoopis teistsugune kui Eestis, aga kihvt, metsik ja tihe, muld oli konkreetselt punane.<br />Nii, esimesel päeval käisime Paraguay poole peal hüdroelektrijaamas, siiani on ta veel maailma suurim, kuid Hiina ehitatakse midagi võimsamat. Seal vaatasime kõigepealt filmi ja siis tehti meile bussiekskursioon, kahe pildistamisplatvormiga. Jah, asi ON võimas! Millised näitajad seal kõik olid, kui palju materjali kasutatati(~280 Eiffeli torni jagu metalli nt.), pandi jõgi teistpidi voolama jne. See inimteos on võimas, kuid see töö ja energia, mida seda läbiv veemass toodab on veel uskumatum, sest seda vett on lihtsalt nii meeletult palju. Tegime pilte veepilve taustal nagu kõikidel neil päevadel.<br />Järgmisel päeval läksime ja tegime ühe jalutuskäigu Cataratas’te(koskede) Brasiilia poole peal, esimene pilk esimestele langevatele vetele oli juba maru ilus, ehkki tuli jalutusraja lõpuks tõdeda, et kuna tast on niipalju rohkem räägitud ja kõik kiitnud jne, siis ma oleks rohkem oodanud ja seda „ohhetamishetke“ tahtnud, mis mul näiteks mägesid vaadates tõesti alati tuleb.<br />Olgu, aga sellegipoolest oli kihvt ja ilus, ja esimesest päevast jäigi mulle kõige enam sümpatiseerima see, et olgu, on kosk, kukub alla palju vett, aga nii pikalt, nii laias ulatuses, sest neid kosekesi on seal tõesti palju(275) ja laialt, samas kui sa nagu ei näe, kust see vesi tuleb, jõge nagu polekski, sest sellist poolmetsikut võsa on igalpool.<br />Käisime Garganta Del Diablo(sealne suurim uhkus, kõrgeim ja veerohkeim koskedekogum) all ühel väljaulatuval platvormil ja saime märjaks, mina kaamerat välja ei võtnudki, hoidsin kilekotis. Aga tunne oli mõnus, ka seepärast, et vesi oli hea jahutav kuumade päiksekiirtele vahelduseks!<br />Niisiis, ja siis tuli see ammu väljakuulutatud kolmas päev, Cataratas Argentiina poole peal. Päeva algus oli juba parim, Garganta del Diablo, kuid ülevalt vaadatuna! Sa lihtsalt seisad selle ääre pealt ning näed, kuuled, tunned, kuidas vesi kukub ja kukub ja kukub! Uuh, istu maha ja jää tundideks nautima! Ning sel päeval tegime veel mitmeid tiirukesi sealkandis. Kusjuures, mõtled, et okei, on tõesti vahva, aga nüüd oled juba piisavalt näinud ja enam ei kannata seda kuumust, et läheks ometi ära ükskord! Aga ei, kui sa jõuad järgmisele tiirule, avastad uue vaate sellele võimsale koskede reale teisest küljest või kõrgusest ja mõtled, et ükskord ometi oled jõudnud sellesse kohta, millest ingliskeeleõpikus ammusest ajast peale loetud kui „breathtaking view“’st!<br />Nii me seal siis astusime ja pildistasime, ehkki tuleb tunnistada, et ma selle viimase koha pealt olin vähe tagasihoidlikum, ma nautisin, nautisin täiel rinnal. Sest tõesti seda elamust ei saa ei pildi ega isegi video pealt, seda tuleb tunda, toetad enda vastu piiret kose all, suled silmad ja tunnetad vabadust, sest langev vesi ja tagasipritsiva veemassi pilv katavad sind endasse ning kosekohin kaotab ka rahva hääled. Fantast!<br />Ning rääkimata muidugi sellest paadisõidust. Esmalt viiakse sind läbi metsa ühes veokis, seal „keep-smiling“ giid räägib, keda kõike metsas kohata on, näidates suuri ämblikuvõrke. Lisaks muidugi igasugustele toredatele mürkmadudele(korallmadu nt, urrr) leidub ka selliseid puudel ronivaid roomajaid, ja et kui sa näed, et sulle autosse kukub üks roheline või must ussike, ära siis karda ja ega ta mürgine pole, läheb ise ära! Ütleme nii, et see lohutas:) Aga veel olevat puumasid ja pantereid ja kõiksugu teisi pisemaid kaslasi, kuid et nemad enamjaolt on öise eluviisiga ja et giiditädi isegi on neid vaid mõningaid näinud. Siis saime autost maha ja kõndisime paadini, kus mäsles hulk herilasi ja liblikaid(liblikaid liigub siin üldse maru palju ja maru suuri, hästi kaunis!). Mina sain oma kaks torget herilase käest ära, pärast paisusid ja valutasid veel mitmeid päevi! Saime paati ja hakkasime sõitma, kohe paraja kiirusega, fotokas igatahes midagi ära ei fokusseerinud:D Taas palju metsa, mis justnagu lõigatud algas kohe, kui lõppes vesi. Esimene peatus koskede lähedal, et teha pilte( ja /või nautida), läksime edasi, tegime taas mõned minutid fotojäädvustusteks ning anti käsk „kaamerad kotti!“(anti spetsiaalsed kotid kõigile kõige vajaliku panemiseks). Esimene sutsakas ja saime veidi märjaks, olgu- tegelikult nagu igapäevane dušš, kiljusime piisavalt ja saime veel ja veel ja veel, aga märksa tugevamalt, surve oli märksa võimsam ja kogemus ahh-kui-lahe!!! Paadist välja, kõik ülirahul ja õnnelikud, märjad ka muidugi:D<br />Sellest lindudepargist pole suurt midagi rääkida, oli parasjagu hulk linde, hästi palju erinevaid papagoisid(kes mitteteadjale tundusid üsna ühesugused), tuukaneid ning liblikaid-koolibrisid-flamingosid ja muid olevusi.<br />Kuid seda tantsushowd ei saa küll mainimata jätta! Saime näha kõike, tüüpilist Brasiiliat ja superkostüüme, tantsu, muusikad, pille. Samuti nägin ka ära capoeira etenduse, mis oli ülikõva, tõepoolest! Mul jäid käed plaksutamisest seisma ja suu lahti ning üritasin aru saada, kuidas kuradi moodi nad seda kõike teevad… Jah, väga tuus kogemus jäi sellest ja ma tõesti naersin pisarateni!<br />Ja ega siis muud ei olnudki neil päevi, hotellielu nagu hotellielu ikka, palav oli ja üritasid end vaid jahutada, kuid ega basseinist väga kasu ei olnud, sest sealne vesi oli samuti päikseköetud, vahe ainult selles, et sind ümbritses vesi, mitte läpatav õhk. Ning nii ta läks, läbi sai, viimase päeva ühise basseinipeoga, ülitšill.<br /><br />Ja ma olen õnnelik, et ma selle blogiga lõpuks ühele poole sain, JEI:)<br />Vahepeal käisin muide jäätist söömas isa ja õega, kõik sõime kaks portsjonit ja KUI hea!!;)<br /><br />Kallid kuumusest!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-9129085803697085639?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-71490166706146688882010-02-11T04:17:00.000+02:002010-02-11T04:21:10.034+02:00Ma olen viimased ööd magama läinud ja endale lubanud, et HOMME teen ma selle ära ja kirjutan blogi:) Noh, ma oleks ta tänagi edasi lükanud, aga kuna ma vaatan netist „Breakfast at Tiffany’s“ ja eks tal võtab laadimisega aega, seega ma saan pausidel ilusti kirjutada.<br />Alustaks siiski laagrist, sest muidu jääb see mainimata. Kuna laagris jäi vanemate grupp moodustamata, siis mina olin osalejatest kõige vanem, Mariana ainukesena 15 ja suur enamus 14, kuid oli ka 13-aastaseid. Kuid sellest hoolimata oli väga tuus:D Eks ma saangi ju väiksematega hästi läbi, ja pealegi olid veel liidrid- neid oli 12(6+6) ning nii vanuses veidi üle 20, nendega suhtlesin ka palju.<br />Ehk siis laager tegelikult oli kirikulaager, oli ka ülesandeid ja grupitöid, kus arutasime piibli ja usu üle, kuid üldjuhul ei olnud religiooni märgata. Miks mulle laager meeldis oligi see, et terve päev käis tegevus, tõesti, olid söögipausid ja siesta, kuid ülejäänud aja olid mängud-võistlused-töötoad ja absoluutselt vaba aega polnud, õhtul heitsid end voodisse ja olid hetkega unenägudes!<br />Ja kusjuures veel need mängud ja ülesanded ja üritused olid väga hästi läbi mõeldud ning pärast arutlesime neil teemadel, mis need meile ütlesid ja õpetasid, väga väga mõnus! Pealegi toimus see ühes pargis ranna ääres, seega iga päev oli kavas ka rannatunnid rannamängudega ning vees hullasime korraga ikka oma tund aega. Kusjuures ma esimestel päevadel tüdisin nabani vees olemisest(jõgi ju ka) ühel väikesel maa-alal suure rahvamassiga, aga viimasteks päevadeks läks ka nii lõbusaks, et enne välja ei kippunud.<br />Süüa anti muide maru hästi, aga ma pole vist elus kunagi ühel nädalal nii palju saia söönud, see-eest sain igal õhtul suppi, milline luksus!;)<br />Jah, see laager jääb mulle veel kaua meelde ja sealsed kaaslased ka, kellega sai palju Eesti teemadel arutletud ja muidu lobisetud, mänge ja võistlusi ühiselt peetud nii vees, metsas kui pimedas jnejne. Ja selle kõige tipuks tegid nad mulle niiiiii armsa ärasaatmise! Ma nimelt siis lahkusin üks päev varem, ja siis nad kogunesid mu ümber ja hakkasid laulma laagri kõige ilusamat lugu( jah see oli ka, et muusika oli väga tähtsal kohal ning kitarr ja laul käis kogu aeg kaasas!) ning tegid kurvad näod pähe ja kätega lainet ja mida kõike veel, siis ma käisin ära korra, et laagrile kaasa toodud lipukesi ja Eesti raamatut üle anda, ja tagasijõudes hakkasid nad kõik laulma „Et ta ära ei läheks et ta ära ei läheks!“ ja hüppasid ja kargasid ja tegid siis järjest mulle musisid ja kallisid ja ütlesid muide väga ilusaid sõnu. Ohh, te jäite mulle 5 päevaga südamesse!:)<br />Igatahes nagu te näete, jäin ma üli rahule selle laagriga ning lahkumine oli kurvematest kurvem.<br />Siukene suursuur Kiltsi- kiusatus tuli ka ;)<br /><br />Aga tänaseks aitab, homme saab ehk Brasiiliast ja yfu rahvast kõneldud.<br />Nägudeni,<br />Mul lendlevad siin mingid nõmedad tülikad ja söövad putukad, ma JOOOKSSEEEN!!<br />Kallid!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7149016670614668888?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-14049074889420372572010-02-09T20:28:00.003+02:002010-02-09T20:28:47.132+02:00Jah, ma olen ilusasti ja elusalt tagasi reisilt ja ma ausõna kohevarsti kirjutan sellest ka.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1404907488942037257?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-51407993654902313882010-01-31T04:28:00.002+02:002010-01-31T04:36:59.736+02:00Tervist, neiud-noorukesed! Ma teen kiirelt ja lühidalt, laager oli lahe!!! Nautisin täiega, tutvusin HULGA uue rahvaga, aeg lendas ja ära ei tahtnud tulla. <br />Seda aga pidin ma nimelt tegema. Päev varem kui teised. Ja siis nad laulsid mulle kõik koos, kõige ilusamat laulu, kallistasid ja musitasid ja ütlesid kõike ilusat ning kinkisid mulle laagri grupipildi, mis mõned päevad varem tehti(ma ei tea, kust nad selle välja võlusid:D) ning laulsid kõik koos: "Ära mine, ära mine, et ta ei läheks, et ta ei läheks!" jne, liigutav oli:))<br /><br />Igatahes jään üliilusate mäleststega ja võib juhtuda, et kui mul väga palju aega üle jääb, siis ma tagasitulles arutlen sel teemal natuke pikemalt, sest iseenesest mõtlema pani!<br /><br />JA MUIDE, KILTSI TAHAAAAN, TEIEGA!!!!!<br /><br />Aga homme (loe 3.40 öösel) läheb buss Montevideosse, seal üks päev orientatsiooni, esmaspäeva hommikul hispaania keele test ning sisi väljasõit Iguazu'sse.<br /><br />Kallid, ja jaanuar LENDAS, mis toimub!? Loodan, et järgmiste kuudega on samuti, sest <br />1. siis mulle jääb ülim mulje, sest aeg on veedetud parimat võimalikku moodi ja tehtud-nähtud palju<br />ja 2. siis ma ju olengi varsti oma vaiba peal Duncsiga müramas!<br /><br />Sest ma igatsen seda loomakest.<br />Ja teid muid loomi.<br />Mina.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-5140799365490231388?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-78912181238646301292010-01-25T06:21:00.000+02:002010-01-25T06:22:14.995+02:00Jätkame sealt, kust pooleli jäi! <br />Reede, 15.jaanuar<br />Hommikul ärkasime, kohe randa! Olime ühed esimesed, kes jõudsid. Surfiputka surfarid olid enamuses ka alles ise vees, kaugel taamal. Võtsime Marianaga lauad ja läksime vette. Kohe esimese asjana hakkas silma, et vesi oli millimallikaid TÄIS! Aga oli ka loogiline, eelmisel päeval oli veetemperatuur oluliselt soojem, seega olid soojad hoovused toonud millimallikad ka sisse. Aga lained olid korralikud, mõnus, parajalt suured, kuid veidi mäslev- liiga tihedalt tulid teised, kukkusid üksteisele peale. Ühesõnaga Mariana oli oma 10 minutikest ära ja läks välja, mina jäin nende ollustega võistlema. See oli tõesti nii, et sa vaatad, et laine tuleb ja näed seal sees korraga 30 millimallikat, siis paned hinge kinni ja üritad püsti jääda, näo ja käed väljapoole vett jätta ning kui see on sul õnnestunud ja vool liiga tugev pole olnud, siis tunned ainult jalgadel ja poolel kehal kipitust. Jah, see vesi oli tõesti täis neid molluskeid! Ma astusin oma paar-kolm tükki katki, ja pärast olin üle keha, kõigist kohtadest sügelev, ka nägu! Brr. AGA! Asi oli seda väärt:)) Tõesti, see kaif!<br />Nii, aga igatahes siis suundusime koju tagasi, panime asjad kokku, sõime lõunat ja jätsime Uruvanematega hüvasti, läksime Carmelo poole teele- Kati, Janno, Triin, Mari ja Mariana. Ei läinud päris ainult kiirteed mööda, keerasime ilusatesse suvituslinnadesse sisse ja sõitsime veidi mööda rannikut, sõime Piriapolises jäätist ning järgmise peatuse tegime Montevideos, rahaautomaat! Seal juba otse ja õnnelikult Carmelosse! Jõudsime kohale, mu Eesti pere nägi ka mu kodulinnakest kallikest, käisime poes ja ostsime süüa ning läksime koduga tutvuma. <br />Igatahes mulle tundus, et emmele-issile väga meeldis. Ütlesid, et piltidelt oli oluliselt väiksem ja kehvem mulje jäänud…Nii tore, mulle ka meeldib, vaid jah, asukoht on vale- selles ka nõustusid nemad pärast unetut ööd motomüra tõttu! Ehk jah õhtul sõime ja sättisime magama, olulised netiretked ka…<br />Laupäev, 16.jaanuar.<br />Varajane äratus, hommikusöögilaud. Tuleb tunnistada, et ma seoses Eesti pere siinolekuga olen oluliselt rikkalikumalt toitunud hommikuti, emme keetis ükspäev isegi putru, päris huvitav oli süüa, ehkki kõht oli küll pärast pool päeva täis!:D<br />Autosse ja teele Colonia poole, et seal laevale minna ja Buenos Airesesse sõita! Autos ma avastasin oma 5 asja, mis koju olid jäänud. Lisaks sellele oli issi jätnud kuulsad uruguay „valged paberid“ koju…HUUMOR! Kes ei tea, siis „valge paber“ on siin selline tähtis paberilipik, mis sulle antakse riiki sisenedes ja sa EI TOHI SEDA ÄRA KAOTADA, sest siis tuleb jamasid:D Ja noh, me nüüd tahame riigist välja minna, ILMA valge paberita:D Niisiis, esimene sadamatädi ütles, et peame trahvi maksma, teine onu tegi kahtlase näo, aga pigistas silmad kinni ja pani südamele, et me tagasitulles selle ikka alles hoiaks ning kolmas tädi pani külmalt templi sisse riigist väljumise kohta… Vedas seekord!<br />Niisiis, aga läksime laeva, jõudsime Buenosesse ja maabusime. Meile nimelt pidi üks tuttav onu vastu tulema, et siis väikse ekskursioonikese teha, keda polnud oli aga tema! Siis süttis tuluke ja ma tulin selle peale, et aga Argentiina oli ju nii kangekaelne ja ei keeranud kella, seega on neil üks tund vähem!!! Jep, leidsime kella ja veendusime selles, egas midagi, natuke oodata, ühed alfajorid( tuleb taas mainida emme kiindumust!) ning juba ta tuligi!<br />Arutasime läbi, kuidas päeva teeme ja läksime teele. Sadas vihma, algul natuke, siis juba oluliselt rohkem. Emme ostis vihmavarju ja võttis Triinu ka hõlma alla, teised vettisime. Käisime ja kõndisime, jalutasime ja astusime. Ikka mööda olulistest platsidest, majadest, teatritest, tänavatest, hoonetest. Tuleb tunnistada, et ega see nüüd nii jama linn polegi kui issi enne rääkis. Ehkki mulle tavaliselt suurlinnad ei meeldi, polnud sellel häda midagi. Täitsa vahvad ehitised ja tänavanurgad olid;) Paraku on aga see, et ega me ei näinud seda tõelist Buenos Airest praegu, sest tänavad olid tühjad, autosid peaaegu ei sõitnudki, jalakäijatest rääkimata. Mingil hetkel tegime lõunasöögi, praed toodi ette nõnda, et igaüks oleks tahtnud kaks inimest juurde kutsuda seda sööma, kuid hinnad see-eest olid normaalsed.<br />Ilm paranes, täitsa ilusaks läks kohe, saime hakata vaikselt pilte tegema ning päikselist linnailu nautima. Kui olulisemad kohad käidud said, võtsime metroo ja sõitsime hotelli. Metroo oli maru vahva, puust! Esimene Ladina-Ameerikas, üldse üks esimesi maailmas. Jõudsime hotelli, tänasime Santiago ära ja olime maru õnnelikud sellise päeva eest! Sest ise poleks tõesti osanud kuskile minna, kuskil käia ega teada, mida vaadata… Tegime vaikse tunni ja hakkasime sättima end riidesse, meid ootas õhtusöögiga tangoshow.<br />Õhtusöök, hmm, jah, teenindus tundus hea olevat, aga söök oli ka võimas! Saime tunda Argentiina kultuuri- saime suure lihakäntsaka(absoluutselt maitsetu) ning portsjoni friikartuleid kõrvale:D:D Einoh, egas midagi, järgmine kord teame! Liha saatsime muidugi tagasi üleküpsetamisele ka… Aga hakkas show, jaa, see oli juba midagi paremat. Muusikud olid tasemel, lauljatega oli nii ja naa ja tantsijatega jäi ka rahule. Ehkki tõesti, ega neid eriti vaadata ei tahtnud, sest nad olid vanad ja koledad:D Ei, pole hullu, saime elamuse küll! Hotell ja magusasse unne!!!<br />Pühapäev, 17.jaanuar.<br />Ärkasime ja einestasime ühe korraliku hotellihommikusöögi. Tegime check-in’i ja astusime välja kuumusesse. Jah, päike paistis lagipähe ilma ühegi abistava pilvetutita ning meie jalutasime ja jalutasime. Oli ilus tänav! Esimeseks siis peatusime kalmistul, astusime sisse. Suur ja uhke! Midagi sellist mina igatahes varem näinud ei ole, seal olid nagu omaette majakesed, kuhu siis maeti keegi rikas kuulus/usklik koos kogu perekonnaga. <br />Läksime edasi, laadatasime natuke ja suundusime loomaaeda. Seal läheduses oli parajasti Dakari ralli lõpetamine, seega natuke müra ja kära ja rahvast, aga ei seganud meid ta rohkem kui väljas valitsev temperatuur. Käisime mööda loomaaeda ringi ja ootasime midagi kihvti toredat ja lahedat, aga paraku seda me ei leidnud. Jõudsime ka järeldusele, et inimene hellitatakse ära, inimene harjub ja talle ei tundu enam eriline näha kolme elevanti või kahte kaelkirjakut, sest seda on juba nähtud. Eriti veel emme-issi, kes kõiksugu elukaid vabas looduses rahulikult ringi jalutamas näinud, nende oma keskkonnas. <br />Ja üleüldse oli meil hoolimata pideva vee tarbimisest vedelikupuudus ja me otsustasime minna mõnda kergemasse keskkonda. Läksime metrooga kesklinna, jalutasime jalakäijate tänaval, šoppasime suveniire ning astusime jäätisekohvikusse, et üks magus amps võtta! Ning siis juba tuligi aeg suunduda taas sadamasse ja astuda laevale! Uruguaysse sisenemine läks hästi, muide:D<br />Jõudsime Carmelosse, seal ootasid meid ema-isa, jutlesime ja lobisesime, õhtustasime ning lime väga väsinud…<br />Esmaspäev, 18.jaanuar<br />Oli siis päev, mille me võtsime veidi vabamalt ja rahulikumalt. Magasime veidi kauem, hommikustasime ja läksin eesti perega neile Carmelo ümbrust näitama. Sõitsime autoga, vaatasime mu viinamarjad üle, käisime ühes veinikeldris, ostsime sealt veini kokku, üliodavalt ning käisime ka kohalikus piimatehases, ostsime Calcari dulce de lechet ja juustu, juba oluliselt krõbedama hinnaga… Naasesime koju ja lõunatasime kõik koos, mina oma peredega- oma nelja vanema ja kahe õega, paraku oli kohal vaid üks koer. Pärast sööki läksime jalutama. Vaatasime koduranna üle, jutlesime seal veidi. Koju tagasi jõudes istusime veidi ja arutasime järgmiste päevade suhtes ning siis läksime välja, balneariosse. Ja nagu mullegi, hakkas emmele-issile see koht kohe meeldima, nagu ühest perest oleks!;) Võitlesime veidi sääskedega ja tegime pilti ja läksime tagasi. Taas õhtu ja öö nagu ikka.<br />Teisipäev, 19.jaanuar.<br />Ühine hommikusöök ja pakkisime kohvrid ning tegime minekut. Taas mina oma eestlastega. Colonia. Tõdesime tema ilus! Sõitsime härjavõitlusareenist mööda, parkisime end vanalinna lähedusse ja jalad alla ning minekule! Kõndisime mööda tema kauneid tänavaid, sisenesime käsitöölaatadele ja suveniiripoodidesse, nautisime. Tõusime ka tuletorni. Tuleb tunnistada, et ma polnud varem Rio de la Platal selliseid laineid näinud ja üleva sai sellest tunnistust- tuul oli tõeliselt vali, toeta end julgelt talle vastu, kuid fotokast hoia kõvasti kinni! Loomulikult sisenesime teatriaeda ja tegime seal kauneid spiraali-pilte, selgelt mu lemmikud sellest reisist! Kui linnake juba peaaegu risti-põiki läbi oli käidud, sõitsime minema. Söögipeatuse tegime teepealses „ Uruguay parimate chivitode restoranis“ ja noo, ega siiani pole midagi vastu küll saanud! Ning samuti ostsime sealt virsikuid, mida pärast sõime ja mõtlesime, et nooo, tead sõidaks tagasi ja naudiks! Kusjuures, kilohind umbes-täpselt 6 krooni!!! Ja siinkohal tuleb mainida, et ma lähen sinna laagrisse samma paika ning räägitakse, et seal saab neid virsikuid kõikse aeg süüa, VIRSIKUDIEET! Olguolgu, natuke arbuusi ka vahele, mida muide ostame siit niiumbes 5-6 krooni kilo…<br />Jõudsime Montevideosse, läksime hotelli. Lihtne, kuid ilus hotell, väga korralik ja puhas! Läksime välja shoppingusse, sõime arvake-ära-mida, JÄÄTIST ja läksime hotelli tagasi, öö oli.(mul muidugi olid eestikeelsed raamatud, mida ma täie rinnaga nautisin!)<br />Kolmapäev, 20.jaanuar<br />Nonii, Montevideo päev, pealinnapäev! Eine, ja läksime kesklinna. Seal siis taas tiirutasime ja uudistasime tähtsamaid kohti… Käisime karnevalimuuseumis, panka, teatrisse ja suveniirikatesse astusime sisse. Montevideo nagu Montevideo ikka! Läksime lõunatama veeäärsesse restorani, saime taas megapraed, aga samuti ka megamaitsvad! Hotelli ja natuke puhkust(raamatuid) ning läksime taas välja. Teise shopingusse(oleme originaalsed, teine jäätisekohvik ka!!) ja pärast seda ühele karnevaliproovile. Toimus murgaproov, sinna kauaks ei jäänud, võtsime hoopis suuna vastavatesse linnaosadesse, kus võiks candombe’t kuulata. Candombe nimelt on kohaliku karnevaliga kaasas käiv trummimuusika. Ja kuidas meil vedas! Sattusime nägema ühte väga korralikku candombe gruppi, olid tantsijad, olid trummimehed. Kõige vahvam oli vaadata sellist pisikest, 3-aastast põnni, trumm seljas, mööda tänavat käimas ja kaasa mängimas, kusjuures täiesti rütmis ja väga õigesti! Novot ja siis õnnelikud sellisest kogemusest, sai päev taas läbi.<br />Neljapäev, 21.jaanuar.<br />Nonii siis, hommikusöök ja asjad kokku. JUBA jõudis kätte nende äraminekupäev! Kaks nädalat sai läbi. Said kiiresti läbi, kuid samas tegime palju ja kõik kahe nädala tagune tundub kaugustes olevat! Mu uruema ja uruõde tulid ka pealinna, saime lennujaamas kokku, kallistasime ja jätsime hüvasti! Triin oli takjas! Ühel hetkel avastasin mütsid, jumala tutimütsid!, nende „talveasjade“ kotist ja siis sai tutimütsi-pilti tehtud. Ühesõnaga, egas midagi, said need nädalad läbi, minul üle 5 kuu siin oldud, ilmselt alla 6 veel ja siis olen ma juba tagasi Eestis. Jube, kuidas aeg lendab!<br />Aga väga tore oli, ja kindlasti ei ole midagi sellist, et ma nüüd olen meeletus koduigatsuses ja nutus ja halas, ei!(hoolimata issi pidevast veenmisest, et tal on tagasisõiduks 4 piletit:D) Ma arvan, et kõigile oli vahva, et mu Eesti vanemad käisid ja nägid, kuidas mu siinne riik ja kodu ja elu välja näeb, et mu kaks pere kohtusid ning et tegelikult nüüd ma saan siiski oma aastat edasi elada, natuke uute mõtete ja hinnangutega! Vähemalt ei pea emme enam tapeete seinalt alla kraapima kui ma haige olen, sest ta teab, et mu eest tõesti hoolitsetakse ka siin! Onju!?:) Ja pealekauba, nüüd on Marianal ka otsus üsna selge- Eesti ootab!!!<br /><br />Ahh teate,<br />Kuradi ilus on see elu ikka mul!<br />Teie Õnneseen:)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7891218123864630129?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-21198124537359409722010-01-22T21:04:00.002+02:002010-01-23T15:07:16.541+02:00Appiappi, kas ma pean tõesti kirjutama? Jaaa:D Nii, nüüd on pere läinud. Täitsa uskumatu. Sain just sõnumi:“ Tallinnas kohal, isa otsib lume alt autot, siis Tartu poole teele. Külma -15. Kuidas sul?“ Mul? Mul nagu ikka, nagu teil siin oli juba viimased kaks nädalat, mul on soe. Mul on päike. Mul on suvi. Mul on suvevaheaeg. <br />Aga siiski, mul pole seda, mida ma peaksin tõeliseks suvevaheajaks. Luisa saatis sõnumi, et ta on La Palomas koos sõpradega. Ja ma olen nii kade. Jah, see aeg seal oli nii ilus. Said ärgata, vaatamata vähestele unetundidele olid puhanud, said terve päeva mitte midagi teha. No issand, päike, ookean, raamatud, hea söök, mahlased puuviljad, hea seltskond. Ja noh, surfist rääkimata. Ühesõnaga jah, nüüd on vanematel jälle töö ja meie Marianaga oleme kodus, esmaspäevast lähme ühte laagrisse, kuni laupäevani, pühapäeval pean Montevideos olema, keskaasta orientatsioon, JUBA!! Ja sealt otse edasi Brasiiliasse, Iguazu kosed. Ja siis on veebruar edasi vaba, aga ma ei jäta ennast koju munema, ma võtan midagi ette.<br />Olgu, aga ma siis räägin nüüd natuke viimasest kahest nädalast, oma Eesti perega reisimisest.<br />Kohale jõudsid nad siis 8.jaanuar, Steneli sünnipäev, muuseas oli nii mõnus ta häält kuulda, siit nii lähedalt Tšiilist! Sellest päevast olen juba kirjutanud. <br />Laupäev, 9.jaanuar läks ka La Palomas, meri, rand, päike. Saime Anu ja Karlaga ka kokku, vanemad sõid oma esimesed jäätised, tuleb tunnistada, et emme armus küll ära ja järgmistel päevadel oli tema see, kes muretses, et me ikka jäätisekohvikusse ka jõuaks:)<br />Pühapäev, 10 jaanuar läksime Eesti perega väljasõidule. Põhisihtkoht Punta del Este, väga oluline rikaste kuurortlinn. Teel keerasime sisse Jose Ignacio küll, oli üks ülimalt ilus ja mõnus küla. Vaikne, aga ilusad majad, ilus asukoht, tõsiselt õdus. Jõudsime Punta del Estesse, saime infopunktist linnakaardi ja läksime ringkäigule, sõime kala, jalutasime edasi. Üldjuhul jäi mulje selline kahevahel. Linnana Punta del Este mulle ei meeldi, on küll kõrghooned, kuid mitte ühtegi ilusat kõrghoonet, kõik on sellised vanad ja äbarikud. Rand on rahvast täis, kuid TÄIS. Ainus kena koht linnas on päris poolsaare tipp, kus on ilusate eramajade rajoon, seal on kenam ja vaiksem, mõnus. Edasi läksime lähedal asuvasse Punta Ballena külla. Sellelt poolsaarelt avanes võimas vaade ümbrusele tema merepinnast kõrgema asetuse tõttu. Ning seal asus ka kuulus „majaküla“ Ehk ühe kunstniku idee ehitada suur maja ühele majaküljele, selline veidra arhitektuuriga, erinevatest väikestest osadest koosnev, seal on hotell, restoran ja tema näitus. Ei sisenenud. Õhtul läksime koju tagasi, ostsime tee pealt jäätist ja mainimist vajav arbuusiost toimus ka. Nimelt mina ei viitsinud autost välja minna ja ütlesin issile, kuidas on „pool arbuusi palun“. Vähe sellest, et tal see 10 meetriga meelest läks ja ikka žestimängu pidi mängima, said kohalikud kohe „rahakotiga valget turisti“ ära kasutada ja küsisid poole arbuusi eest normaalse 50 peeso eest 100 peesot. Eks ma siis pärast naersin talle näkku:D<br />Minu viisid nad La Pedrerasse lühifilmifestivalile, mu Urupere nimelt juba ootas seal, ja ise läksid koju magama. Filmid olid väga absurdsed ja mõttetud, kõik jõudsime sellele järeldusele. Hüppasime linnast läbi, sõime chivitod ja koju .<br />Esmaspäev, 11. jaanuar.<br />Pärast otsustamist jäime La Palomasse, ma sain oma viimase surfitunni, läksime rannikust kaugemale, õpetaja oma lauaga. Eem, raske oli, maru raske:D Justnimelt sinna „sisse“ saamine, mis teha, ikka treenitus puudub, seega oligi nende kätega natuke nadi lugu, lihtsalt lained tulid vastu, ja sina sõua neist läbi, üle, mida kõike, et edasi, voolule vastu saada! Ühel hetkel olime siis õige koha peal, aga ega siis laineid ju ei tulnud kohe, tuli oodata, selle ajaga suutsime juba õigest kohast ära loksuda, tuli taas käed aerudeks panna ja sõuda, sõuda, sõuda:D Taas kohal, tuleb laine, olen valmis minema, vajub enne ära, taas õigest kohast eemal, jnejne:D Seega, kui ma ühel hetkel suutsin ühe laine võtta, see murdus, ma alla laudasin ja püsti jäin, oli ikka MARU hea tunne küll:) Peale selle, need lained seal sees on ikka teine asi, ei pea end kukkudes vastu liiva ära lööma ja mööda maad kraapides end haavama. Ahh, ülimõnus, ÜLImõnus! Seega, me olime seal tund aega, üks laine sai ilusti võetud, teine jäi poolikuks ja mõned vajusid enne ära, ülejäänud aeg läks käte krampi sõudmisele. Aga asi tõesti on seda väärt. <br />Aga sel päeval läksime kesklinna poole ka oma Eesti perega, käisime poode ja laatasid mööda, nautisime rahvast ja ilma, ja loomulikult JÄÄTIST!;)(Tervitused emmele!)<br />Õhtul oli meie aias grillikas, ühed tuttavad olid külas oma nelja lapsega. Oli vahva. Just seepärast, et üldiselt mu perel selliseid kokkusaamisi pole sõpradega. Hästi valus teema. Lihtsalt pole selliseid sõpru, kellele võiks kell 9 suveõhtul helistada, et „hei, mis teete, tulge külla!“ ja siis see teoks teha, lausa puhta ööni kitarri mängides, kamina ees istuda ja lobiseda. Elu on ilus mul seal Eestimaal, :)<br />Teisipäev, 12.jaanuar.<br />Läksime hommikul Eesti perega välja, taas. Käisime Santa Teresa kindluse ja pargi juures, samuti Punta del Diablo küla. Mina olin kõike näinud, seega oli mul selline pooligav, kaasa aitas ka pilvetagune ilm, hiljem tõusis lausa tuul, siis oli selline tormav, et toidukohas hakkasid lauad lendama, noh, tuli sisse kolida! Aga üldjuhul, sõime taas hästi, meranni- või kalatoitu ning veetsime ühe normaalse päeva, pole mõtet rääkidagi KUI palju rohkem rahvast on praegu, jaanuaris, nendes kõigis rannikuäärsetes külades nagu La Pedrera ja Punta del Diablo, kui seda oli novembris. Rahvas tuleb, ja puhkab. Noored telkidega ja odavalt, pered majadesse ja vähe suurema eelarvega.<br />Õhtul läksin oma Uru perega La Pedrerasse samale perele külla, sõime empanadasid ja mängisime Wiid;)<br />Kolmapäev, 13.jaanuar<br />Taas Eesti pere autosse ja varajane minek. Seekord siis tahtsime minna väiksele matkale. Sierra de las Animas. Jõudsime kohale, kotid selga korraliku veevaruga, siis anti meile juhised kätte ja minek! Selles mõttes, et pidi korda hoidma väga tugevalt ja reeglid-keelud-kohustused olid kindlalt paigas. Esmalt muidugi oli meil (kusjuures mul kõige vähem) ussihirm, seda oli igal sammul tunda. Tuleb tunnistada, et õnneks me ei kohanud neid terve matka jooksul(isegi mitte terve reisi jooksul ei jooksnud nad ühegagi kokku). Niisiis, algus oli jah parajalt vinguv, sest tee oli kitsas ja oksad käisid pinda ja pähe ja pidi küürutama ja ronima vaid. Aga ühel hetkel läks rada laiemaks ja kõik oli kohe palju hõlpsam. Jõudsime pisikeste koskedeni, mis oligi lõpp-punkt. Seal nautisime loodusilu(jah, isegi Uruguays leidub midagi sellist:D) ning näksisime, et koguda energiat tagasi alla minemiseks. Mulle meeldis kohutavalt, sest ma olen loodusest küll viimased 5 kuud puudust tundud. Nüüd sain võsastikku, koske, mäge ja selle kokku moodustavat ilu nautida:) <br />Autosse jõudes otsustasime, mida edasi teha, läksime Minas’e linna. Üks pisike linnake keset künklikku maastikku, muidugi meeldis… Tahtsime koobastesse siseneda, kuid lubatud oli vaid giidiga, et me olime ainukesed ka, kes seal ootasid, siis mõtlesime, et olgu, laseme jalga, mis me ikka tund aega ootama peame giidi. Ise imestasime, et miks küll Absoluutselt mitte üski turist seal ei käi, reklaami pole, ei midagi. Seega läksime Minasesse einestama ja asusime tagasiteele. Valisime kaardilt raja „panoramic view“’ga. Osutus mitte väga populaarselt sõidetavaks kitseteeks. Või siiski ehk midagi laiemat. Kuid panoraamilisi vaateid saime me seal tõesti igas suunas imetleda, oli kaunis! Ma ütleks, et sellest sai mu üks lemmikkohti Uruguays, asjal oli ilu! Läbisime need 27 km tunni ajaga ning sõitsime maanteed pidi koju. Jõudsime pimedas.<br />Neljapäev, 14.jaanuar. <br />Nonii, minek! Seekord siis kahe perega, ja kohaks Cabo Polonio. Jah, ma armastan seda kohta. Kuid tuleb tunnistada, et seekord oli millegipärast kõik maru must ja räpane, rahvast voolas kogu päeva jooksul palju juurde ja restoranid olid rahvast täis. Seega jah, on küll ilus pisike külake keset liivadüüne, kuid mulle sümpatiseeris esimene kord siiski rohkem. Issi muidugi tundis seda vabadust ja rahu seal seegi kord. <br />Tõusime düünile, üritasime oma kauaoodatud sunboardi teha, aga jah, tuhkagi! Ei tea, kas parafiin polnud parafiin või mis, aga igatahes laud ei libisenud, kohe mitte üldse. Seega me kergelt öelda pettusime ja võtsime niisama päikest niikaua kui julges, siis tegime „HOLA TIINA!“ ära ning olime kõik maru õnnelikud:) Jalutasime tagasi küla poole, käisime merilõvisid nautimas ja pildistamas ning istusime restorani maha. Saime hästi süüa taaskord ja kõhud täis suundusime külast minema.<br />Uru pere läks La Palomasse tagasi, sest Marianal veel surfitund, meie aga läksime kohalikku „metsa“. Tegemist oli ainult siin kasvava ombu(?) puu kasvualaga. Sõitsime paadiga mõnikümmend minutit, saime maha ja tehti meile 800 m ringkäik metsas. Jah, tule Eestist Uruguay metsa, ei, HALB IDEE! Olid küll need mõned ombu puud, suured ja kiiresti kasvavad, kuid mille puit ei maksa midagi ega kõlba millekski, sest on nii pudenev, kuid siiski ei olnud asjal mingit väärtust. Mina muidugi kirusin, oleks ka saanud laua võtta ja surfama minna… Kuid ehk oli veel lootust jõuda Mariana tunni lõpuks… Kui oh ei! Muidugi peab juhtuma midagi sellist, nagu seda on näiteks paadimootori seiskumine keset jõge! Einoh, seega seda seal parandati, kohalikud tädid tegid nõmedat nalja ja hirnusid naerda, tõesti nagu hobused! Siis hakkasid meist rääkima, et vaesed turistid saavad sellist šokki, midagi aru ei saa kuni ma neile vastu ütlesin, et „noh, ma tegelikult räägin ka hispaania keelt…“<br />Õnneks sai paadi käima ja jõudsime lõpuks auto juurde kaldale tagasi. La Palomasse, otse randa! Muidugi olid Marianal tunnid lõppenud, kuid kuna ta oli üsna heas tujus, siis ma suutsin ta veenda uuesti lauda võtmast ja vette minemast. Nii me tegime:) AAAH, KUI SUPER! Ja ma teadsin, et järgmise päeva varajasest väljasõidust ei tule midagi välja, sest ma tahan veel enne seda viimase tunnikese laineid võtta!<br />Kuid jah, neljapäeval läksime majakestesse tagasi, tegime ühise õhtusöögi ja nii ta tuli, see öö. Surfiunenägudega!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2119812453735940972?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-45666875141549018912010-01-16T04:35:00.002+02:002010-01-16T04:44:18.840+02:00Nii, nüüd see on käes. Ma olen täiesti sõltuvuses surfamisest. Nüüd ma enam ei tea, kuidas ma Eestis saan elada, ma ju ei saa seal minna ja end ookeani meelvalda visata ja siis rõõmutada kui natuke tast jagu olen saanud ja laual püsti jäänud. See tunne, see tunne, see tunne. Armusin ära!<br />Jah, ja nii ongi. Et täna hommikul veel enne äratulekut laenutasin laua ja läksin vette, vesi oli täis, aga nagu tõesti täis millimallikaid. Nii, et kui laine tuli, siis sa nägid laine sees oma 30 molluskit vähemalt. Aga ei, ma surusin hambad kokku ja jäin sisse. Ja välja tulin õnnelikult, õnnelikumalt kui kunagi varem, ehkki kurvalt, sest see oli siiski viimane kord. Ohhh. Jah, ja peale selle, mul kõrvetas igalt poolt, ja noo, igalt poolt! Nad suutsid mulle näkku ka laksu ära anda, on jultunud.<br />Aga ühesõnaga, jah, oleme elus ja jõudsime Carmelosse, mina peaksin magama, aga kasutasin internetivõlusid ja teatan teile, et ahooiii, homme lähme Buenos Airesesse, hiljem kirjutan ühe pika pika blogi, ausalt ma luban! <br />Elu on ilus. ja lendab kiiresti.<br />Ja see aasta, see on midagi teistsugust, see on midagi hämmastavat, see on midagi müstilist.<br />Te olete mulle kallid!<br /><br />PS! Oh kui tore, et teil seal lumi on ja kodus kõik hästi ja Duncsu, ma igatseen sind! Aga tegelikult, Tuhrikud, teid kõiki!<br />Ja PS2! Mannuu, nii suured aitähid, ma sain su kirja kätte, nii mõnus oli lugedaaaa! suuured kallid!:))<br />ja Steneli, veel soovin ma sulle õnne! Ja tahaksin sind näha...<br /><br />Tiiiiiiiiiiiiiinaaaa!!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4566687514154901891?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-21813811175168094822010-01-11T22:42:00.001+02:002010-01-11T22:42:41.529+02:00Opladii, opladaa, laulge kaaasaaa… Elu siis kolmandast kaheksanda jaanuarini või midagi sellist… Kolmandast kuue-seitsmendani olime siin, La Palomas, oma Uruguay perega, nagu ikka käisime rannas ja olime kodus ja põhiline, et puhkasime, saime rahulikult olla, ei tõmmelnud. Väikeseks miinuseks oli vaid see, et vahepeal olid oma 3 päeva, kus taevas oli kattunud pilvekihiga, ehkki üldjuhul kadus see õhtupoolikuks. Käisime linnas jalutamas, käsitöölaadal, jeerum, ma armastan neid kohti, nagu ikka omad hääd hansakad… Aa, ja surfitunnid toimusid muidugi ka, suurte lihasvaludega ning ma oma jalgadest parem ei räägigi, ma ei saa voodis kõhuligi magada, sest põlved ja sellest allapoole on kõik üleniiii valulik ja noh, poolenisti sinine…AGA NII LAHE ON :D Seega, ei huvita, mis need jalad arvavad.<br />Nii, ühesõnaga oligi siis selline mõnus elu, puuviljade söömine(ei, tegelikult ärge arvake, et ma kuskil Ecuadoris olen, et ma puuvilju sööks, ma lihtsalt söön siin neid rohkem kui kodus) ja lebok. Kuni siis neljapäeva hommikuni, mil pidid mu vanemad Eestimaalt jõudma… Kolmapäeva õhtul mingil hetkel läksin närviliseks, nagu tõesti, maru imelik, jõudsin koju ja lugesin sõnumit, et ohhhoo, aga neil on lend oma 12 või rohkem tundi edasi lükatud, siis oli mul küll tunne, et no ma teadsin juuuu! Aga sain kõiksugustelt kanalitelt info kätte, ja jäin rahulikult magama, neljapäeva elasime ka rahulikult, kuid õhtul läks juba kahtlaseks, neist polnud mingit infot. Nimelt Frankfurt-Sao Paolo lennuk lükati järgmisse päeva ja nad eeldatavalt pidid nüüd Sao Paolos olema, et hakata endale Montevideoni edasilendu võitlema. Meie lennujaama vastu ei läinud, ei teadnud absoluutselt mitte midagi. Siis ühel hetkel hommikul kui mul liialt kahtlane hakkas, otsustasin, olgu, panen riidesse ja lähen kõnnin suurte puude vahelt välja, et levi leida. Jõudsin 100 meetrit kodust eemale, ja hakkasid tulema, 4 sõnumit korraga. Maru hea, nemad olid jõudnud Montevideosse, öösel hotelli võtnud. Tegime kiired infovahetused, sain teada, et nad hakkavad tulema ja mainisin, et andku teada kui läheduses. <br />Ise läksime randa, oli päev ilus nagu ikka, surfamine, koju tagasi ja juba nad helistasid, oodatust varem, oiii, see oli selline jeerum-issand-milline rahutus tunne, ala see, mis valdab igal hommikul enne Kiltsi laagrit(siinkohal tervitaks neid kõiki, kes seda kaunist kohta külastamas käisid ühel kenal talvepäeval, ja kõiki neid, keda nad seal kohtasid samuti!). jaaaa, seal nende auto oligi! <br />Ühesõnaga, Triin hüppas takjana musse kinni, selle vahega, et võrreldes 4 kuu taguse Tallinna lennujaamaga olid ta käed omad parajad sentimeetrid kõrgemal, ning pealagigi kuidagi kohmetult kõrgel, minu pisike õde, kes kasvab suureks, issand kui õudne! Emme kalli oli nagu arvata, kerge hellushoog ja issssiiiiikallliii, no issikalli on mõnus kalli, suur ja tugev, seda ma igatsesin!<br />Vot, kohtusid mu kaks peret. Tegime lõunasöögi, mul oli maru veider, ja maru keeruline ka! Kolmekeelne mõtlemine, tõlkimine ja seletamine:) Tegime siesta ja õhtul randa, käisime issi ja Triinuga vees, me issiga tulime pärast välja, millimallikakõrvetustest õhetavad, aga muidu oli mõnus(ehkki oli kõigest kerge lainetus;)).Tegime väheke liivadüünisõitu, jõime esimesed mated ja jäädvustasime selle kõik pildile… Kaunis päevake:) Õhtul läksime kontserdile, mis olevat murga etendus, murga on siinse karnevali üks osa, üks kostümeeritud grupp on laval ja laulab. Noh, algul oli paraku hulganisti soojendusesinejaid, kuid lõpuks jõudsime murgani ka, oli vahva, kuid Triin oli väsinud ja läksime temaga koju.<br />Siinkohal tuleb mainida, et kodujuust on ikka maru hea asi, must leib merevaigu, vorsti ju kodujuustuga, nooo:D ja tuleb tunnistada, et kohukesedki olid endised!!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2181381117516809482?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-88472482930798560852010-01-04T12:42:00.002+02:002010-01-04T12:49:29.267+02:00Upladii ja lallallaaa!<br />Kui ma siin juba olen ja sain arvutisse kirjutatud postituse blogisse üles riputada, siis ma ei saa mainimata jätta eilset päeva!!!<br />Niisiis, 3.detsember, pereni jäänud 4 päeva!<br />Eks kõik oli ikka samasugune, olgu sarnane... Lihtsalt selle vahega, et pere ütles, et vot selline on suve esimene päev! Sest ilm oli meeldiv, olgu päike oli eile väga tugev, seega ma kergelt sügelen praegu, aga muidu oli mõnus, ja vesi, ooh. Jah, ei olnud palju palju laineid, vesi oli rahulikum, superläbipaistev, kuid siiski olid kohatisd lained. Supersuper oli, vesi oli isegi soojem, seega seal hulpida, milline õnn! Noh, ja seega me otsustasimegi Marianaga, et teeme selle ära, kasutame head ilma, alustasime surfitundidega. juhuuuuu:D Seega, 6 tundi saame, eile oli esimene. Ja noo, ma mõnusalt valutan oma käelihaseid praegu:D ja selja-, ja natuke ka jala-...<br />AGA NIII LAHE ON NOOOH!:D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8847248293079856085?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-71694995008564687782010-01-04T12:38:00.000+02:002010-01-04T12:42:05.254+02:0031.detsember 2009<br />Teate, ma ausalt väga ei mäleta, kuidas see päev oli, aga eks ta selline mõnus puhkus- hea puhkus- vaikne puhkus- päevitamise ja magamisega puhkus oli:) Aga igatahes hommikul ärkasime parajalt varakult nagu ikka, issand kui mõnus, ärkad(oled kusjuures mitmeid unenägusid näinud unes[täna nägin, et seisin Tartus, mis polnud tegelikult ükski paik Tartus, bussipeatuses ja ootasin bussi, et kooli minna- see oli 14 kusjuures. Ja siis tuli üks hobune, muuseas number 14 kaela riputatud, ja ütles, et täna bussid ei sõida. Seega nii nagu me seal olime, neljakesi, istusime hobuse selga ja hakkasime kooli poole sõitma. Vahva ju:D]) aga igatahes, ärkad ja oled veel kergelt unenägude huumoris sees, tõmbad kardina eest, sulle vaatavad vastu kaunid männid ja selge sinine taevas. Siis naeratad, ärkad, kõnnid pidžaamas alla, tervitad ema-isa põsemusi ja „tere hommikuga“, teed ukse lahti, astud trepile ja hingad sisse mõnust värsket õhku, kuulatad vaikust ja juba kujutad ette, kuidas täna tuleb mõnus rannapäev. Siis teed puuviljadest ja jogurtist koosneva hommikueine, määrid end kreemidesse, seod rannaräti ümber ja jalutad randa. Ahh, edasi võite ise kõike oma soovi järgi kujundada!<br />Vot, seega eelmise aasta viimane päev oli selline, et me läksime tegelikult autoga randa, teisele kaldale. Sättisime end sisse, mängisime isaga mingisugust reketite-palliga rannamängu, peesitasime, mina lugesin raamatut, viskasime end lainetesse. Mingil hetkel tulid ema-isa jalutuskäigult tagasi, läksime meie Marianaga uurima, kuidas „surfikoolide“ hinnad ja tingimused on. Jah, saime teada, aga et teemas oli üks tund, mille kirjeldus oli à’la selline, et „esmalt soojendame, jookseme ja venitame, siis harjutame liival, kuidas seista ja lõpus ka venitame“, siis me emõtlesime, et joosta võime me ise ka. Oleks siis, et rohkem tunde, loogiline ju, et ei saa kohe lainetesse minna, aga noooo… Samuti leidsime ühe veidi kõrgema ja pikema laskumisega düüni omale… Vot aga mingil hetkel tuli lõuna ja läksime kodu poole, sõime ja siestale. Pärast tudumist läksime poodi, et teha tolle aasta viimased ostud, seal läks aega päris pikalt, seega tagasijõudes polnud enam aega randagi minna, niisiis veetsime õhtu koduselt, aias, lobisesime, jõime matet jnejne. Ahhaa, siis tuli Eestis uus aasta, siis sõime ja ootasime oma uut aastat. Vot nüüd oli küll naljaks minna välja, puhta särgiväel(ehkki siinsed ööd on tõesti KÜLMAD!) ning soovida teistele „Head uut aaaastaaaat!“ ning ilutulestikku imetleda. Vot, ja nõnda ta tuli, mu uus aasta. Seegi kord ei pühitsenud nagu uruguaylased, või nagu igalpool maailmas, pidu hommikuni.<br /><br />1.jaanuar 2010, uuh kui lahe:D<br />Hommikupoolik oli nagu ikka… Läksime randa, siia oma lähedusse, lesisime, mul on uus päevituskreem, seega ma sain täna natuke jumet ka juurde, enne olin karmi kaitsva kihi all. Tulime koju, einestasime mõnusalt, taaskordne uinak. Siis läksime Marianaga jalutuskäigule, mille humoorilise alatooniga eesmärk oli „leida kaaslasi“. Ehk siis tegelikult üks tüdruk Fattole, sest läksime koera ujutama, ning mõned kutid meile ka, aga meie kriteeriumid olid palju karmimad, nad pidid surfilauda omama:D Oli mõnus, kahjuks kaamerata ja piltideta, kuid oli kaunis, hoolimata mõndadest ligitükkivatest krantsidest. Paraku aga ei täitnud oma eesmärki ja naasesime tühjade kätega. Hiljem läksime kogu perega ja uudistasime ümbrust, siis olime veidi rahulikult kodus ja õhtul läksime keskusse. Pole midagi võrrelda sellega, mis ta novembris oli. Rahvast on kordades kordades rohkem. Sõime ühed jäätised ja istusime mingisugust tsirkuseartistide etendust vaatama. Triinule oleks meeldinud! Tulime koju, sõime ja magama. <br />Head uut aastat muide!<br /><br />2.jaanuar 2010<br />Nonii, veidi teistsugune päev. Pärast täitvat hommikusööki läksime Chuy linna, mis nimelt on üks paik Uruguay-Brasiilia piiril. Ega ta muuks eriti pole, kui poodlemiseks. Sest Free Shop’e ja muidu superodavaid butiike peatänav täis. Seega seal me olime, ühest poest teise käies, terve päeva. Tuleb tunnistada, et linn oli teistsugune, sellist Brasiilia ekstrakti oli juures, ning kõik OLI VÄGA ODAV. Mari muidugi nagu ikka, on piisavalt nõudlik, et endale eriti midagi leida, seega minu mõned ostud kogu pere ostudega võrreldes oli peaaegu mitte midagi. Aga vahva oli siiski vaadata uut kohta, uut elu, eks iga autosõitki ole omaette ekskursioon. Siin hoopis teistsuguses maakonnas, naturaalsed palmilagendikud, kohatised eemalt paistvad liivadüünid, veidi mägisem maastik. Vot, ja nii ta läks, õhtuks olime tagasi, siin ma nüüd olen kirjutades, sest internetiga ühendust ei saanud. <br /><br />Jah, selline ta on, mu veidi teistsugune Uruguay-elu. Igas mõttes, Nii Eesti mõttes kui ka Uruguay mõttes. Aga see selleks, olen õnnelik.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7169499500856468778?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-48106731146252687812009-12-31T21:29:00.000+02:002009-12-31T21:32:11.544+02:00Heihei! Tahtsin tegelikult kirjutada üleeile(esmaspäeval), aga maru kiireks läks ja seda õiget hetke ei leidnud. Nimelt siis, mis öelda oli, oli see, et jõulud said mööda, minu haiguseke läks ka üle, sättisime end neil päevil valmis La Palomasse minekuks! Pakkisime kõike, jätsime kodu korda, pesime vajalikke pesusid jne. Meie Marianaga oleme kaardimänguhooajas, ja tegelikult üldse, niii mõnus suvi ja vaheaeg on! Kogu pere on vaba, magame mingi x kellaajani, siis näksime, teeme midagi, sööme lõunat ja teeme jälle siesta, õhtul mõtleme ka miskit kerget meelelahutust, niinii mõnus. Okei, neil viimastel kodupäevadel olin mina tegelikult rohkem arvutisse naelutunud- organiseerimas „Eesti pere Uruguay reisi üksikasju“…<br />Nii, aga eilne päev siis- Oli 2009 aasta 29s detsembrikuupäev. Ärkasime kell 4, olgu, mina ärkasin kell 4 oma äratuskella peale ja avastasin 4.10, et isa, kes pidi 3.45 tõusma, polegi üles ärganud, seega tegin teistele kellaaja teatavaks ja olid kõik püsti. Pakkisime asjad autosse ja minek, jah, väljasõit kell 6 lõppudelõpuks, ajakavast 1h maas! Sõitsime ja sõitsime, mina magasin. Tegime mõned peatused, et koera jooksutada, no nagu Soome-reisid ikka:D Siis juba Montevideost läbi, idapoole, tegime pisikese otsa mööda ookeani äärt ka. Kas te teate, siin on nii, et pärast pealinna minnes ida suunas, esiteks on kõik liivarandliivarandliivarand, ja peale selle, on pisikesed suvituskülakesed niivõrd üksteisi järel, et põhimõtteliselt on üks pikk küla, aga mingil hetkel vahelduvad lihtsalt nimed. Tegime näksimispeatuse ja jätkasime, ohh, lõpp oli raske. Aga kohale jõudsime! La Paloma. Saime oma majja, meile näidati kõik ära, kell oli 3. <br />Ja me oleme ülirahul! See maja on super, tal on kõik, mis vaja, väga hästi varustatud! Asukoht, ahh, asukoht! Maju on küll ümberringi, aga need pole praegu veel kõik renditud, männimetsad, ja liivarajad, ohh, rahu ja vaikus on see…. Motomürina asemel on linnulaul. Supervedanud on! Seega eile sättisime asjad ära, ning meie Marianaga läksime randa, ema-isa poodi. Uuuh, lained olid, ookean juuu, niiiimõnuuus! Aga tegelikult oli terve päev olnud pilvine, ehkki kuum, siis vesi oli parasjagu jäine, ning õhkki jahenes. Me kastsime end vette, hullasime vahutavates lainetes ja tulime välja, et Mariana päris külmetama hakkas, läksime koju ka ära. Maja on umbes 1km kaugusel rannast. Nii, aga üldse, kohe varsti hakkas sadama, jäime tubasteks, lobisesime, olime rahul. Õppisime eesti keelt!!(ilmselgelt teile, pere, et te ikka ka hispaaniat õpiksite:D) ja läksime õhtul magama. Et hommikul ilusti ärgata.<br />Kolmapäev, 30.detsember.<br />Ärkasime hommikul puhanult, ärkasime vara, veidi päält kaheksat, isa juba jooksmas. Sõime kiire hommikueine, möksisime end sisse ja vudisime randa. Siia oma lähedasse, võinoh ,kuidas ma ütlen, La Paloma on nagu poolsaareke, mis on peaaegu üleni ümbritsetud liivaga, seega randu on pikaaalt. Peesitasime ja käisime vees, külmas vees, aga joostes sisse ja kõlbab väga hästi! Üritasime liivalauda ka, aga paraku oli liiv veel märg ja parafiini polnud ka alla määrida. Keskpäeval läksime koju, tegime lõunasöögi ja siesta. Õhtupoolikul autoga keskuse poole, jalutasime peatänaval ja leidsime igast vahvaid poekesi, hah, emme-issi, ma juba tean, mis ma sealt tahan kui te tulete!:D Ostsime küünlaid ja läksime oma kergelt düünisele rannikupoolele tagasi. Oli mõnus õhtupäike, laud libises ja lained loksusid. Hunnitult mõnus! Peagi koju, õhtune olemine- mina üritasin ühenduda internetiga, suutsin-iga uus click avanes umbes 15 minutiga, õpetas mulle kannatust veidi:)) Lõppes esimene täispikk La Paloma päev!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4810673114625268781?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-26080198852222895632009-12-26T01:50:00.002+02:002009-12-26T02:13:08.423+02:00Tervist. Esmalt siis kohustuslikud häid pühi kõigile!<br />Minu selle aasta erilised ja kuumad ja erinevad Uruguay jõulud- jah, olid nad tõesti kuumad, haigestusin nimelt hommikul, päeval tõusis palavik, seega õhtul olin parajalt kuuuuum. Ja peale selle, kõik olid enne jõulu mures, kuidas ülesöömist vältida? Leidsin teile parima lahenduse, jääge kõhulahtisusse! <br />Ühesõnaga jah. Nii oli. Mina oma Uruguay vahetusaasta jõululaupäeva olin üks nõder tõbine. Ja peale selle, terve tänase päeva ka veel pealekauba. Täna oli tunne isegi hullem, lihasvalud ja superjõuetu. Aga vähemalt ei tulnud see haigus mul La Paloma ajal...<br />Ja ega muidu midagi erilist ei olnudki... Kuna meil on väike pere, olime kodus, esimene osa päevast oli nagu iga teine, teine osa ka, selle vahega, et ema oli kogu aja köögis enam-vähem. Aga ega seal ta ka ei valmistanud midagi eriti jõuludeks, pigem La Palomasse kaasa võtmiseks... Aga siis õhtul panime lauale jõululina ja see kateti. Polnud küllustes toitu, külm laud, natuke ühte, natuke teist. Mina selleks ajaks ka juba olin söömisvõimeline. Siis avasime kingitused, mis kuuse alla pandud, istusime ja jutustasime niisama, sõime magusat- mitte midagi suurt ega erilist, üks alfajorike ja arbuus. Jah, me pere on teistsugune. Tuli südaöö, läksime välja vaatama, kuidas ilutulestikku lastakse. Sedagi natuke ja siis magama. <br />Tegelikult on nii, et tüüpiline on siisn terve päev suur sööming, siis südaöine ilutulestik ja pärast seda minnakse siis sõpradega kas kluppi või meie linna puhul randa, tehakse seal oma peokene. Mind kutsuti ka, aga pidin kahjuks ära ütlema, ma siiski olin kergelt öeldes nõder.<br />VOt, ehk siis nii nad möödusin. Mu jõulud 2009. Tuleb tõdeda, et jõulutunnet tundsin ühel korral kergelt, seda ka nädalake-kaks tagasi, mitte enam. Aga sellegipoolest, Eesti igatsust mul pole, see on vaid üks aasta, ja ta tõesti jookseb käest! Natuke vimma tekitab vaid see, millised ilmad teil seal on- lumised jõulud, suusailmad. Mm...<br /><br />Aga jah, nii ta läks, tänane päev ka pooleldi ainult magades, ja kui ei, siis ühe koha peal istudes, läikivate silmadega ümbrust jälgides. Me olime nimelt balnearios, mitte kodus. Ja siis ühel hetkel võtsin paratsetamooli, poole tunni pärast oli enesetunne kohe parem ja kraade kindlasti langetatud, kuid kraadisin end ikka.38.2 oli, haaah, ma ei taha teada, mis siis veel enne oli...<br />Aga emme ja memmi ja vanaema, ei ole põhjust nüüd paanitsema hakata;)<br /><br />Ja muideee, MA NÄEN JUBA VARSTIII OMA EMMET ISSSIIIT JA ÕTUUUT!!! jeessskuilahe!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2608019885222289563?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-40633182204868767012009-12-22T05:07:00.005+02:002009-12-22T05:29:20.019+02:00<strong>"<em>Sa pole kunagi näinud Alhambrat? Või Toleedo müüre? Või Veneetsiat? Ayers Rocki? machu Picchut? Kõik nad seisavad ja ootavad sind. Kohad, kus teised inimesed on juba käinud. Nüüd on sinu kord.</em>"</strong> --Pam Brown<br /><br />Jou. Käisin Montevideos täna. Isal oli tööintervjuu, tal läks väga hästi, talle pakuti supertööd. Siis käisime veel yfus ja arutasime Mariana minekut. Sain teada, et Yfu Uruguaylt on juba vanemate tulekuks luba saadud, emme-issi ma ju ütlesin, et pole mingit probleemi!<br />Aga päev algas siis nõnda.<br />Tulime bussist maha, sõitsime juuksurisse. Käisin juuksuris. Lasin endale pikendused panna, juuksuril tuli mingi maru hea mõte, mingi hinnapakkumine või proovieksemplarid vms oli ka. Ühesõnaga, olen nüüd pikajuukseline. Selline mõnus, lehviv, pole väga raske, ülituus jäi!<br />Hah, valetan ju. Tegelikult jäi must hunnik juukseid maha. Ja naagu, ee, hunnik!:D Pärast seda 3aastaselt olnud lühikest soengut pole ma juukseid nii maha lõiganud. Ja tegelikult on neid vist praegu vähem kui kolmeseltki!<br />Kiusu pärast kohe ei pane pilti:D Ei, tegelikult, perele meeldib, ise vajab veel harjumist:D<br /><br />Aga õhtul kodus, mis Mari tegi, PIPARKOOKE!:) Memmi, NII head jäid! Ja noo, Eesti-jõulutunne tuli!<br />Aga ega eilsest päevast pole ka veel rääkinud. Oh, ma pikalt ei hakka. aga igatahes tulid Mariana sünnipäevale mingi osa isapoolsest suguvõsast, niiumbes pool või vähem- ja meid oli 36:D<br />Toitu oli palju, ja kahjuks täielik valearvestus, sest ma ütleks, et enam kui pool jäi järgi, mis on taganud mu viimaste päevade ülesöömise, loomulikult- valmistun jõuludeks! Ei, halb on olla. Siinkohal, Tiina, kallis, ma tahaks su ikka leide elusa ja tervena tagasijõudes mitte täielikult närbununa!<br />Vot ja nii siis eile oligi, oli pisikesi lapsi, kusjuures kõik käitusid SUPERilusti! Absoluutselt midagi ei läinud katki, ei kukkunud maha, mingit jonni ei olnud, olgugi et olud olid kitsad jnejne. Ülihästi läks kõik! Sõime, jutlesime, pildistasime ja nad lahkusid, me jäime neist maha arutama(pisike klats ju!), loomulikult kõikse põnevam tegevus;)) Vot, seega kõik läks imeilusti!<br />Nüüd on jäänud veel homne ja ülehomne, siis on jõulud! Uuh...Ning nädala pärast sõidame perega La Palomasse ja puhkame täiega, käime väljasõitudel mööda rannikut, sunboardime ja võtame siis mu perekse vastu, et nendega kõike edasi nautida!<br />KUI LAHEEE!:))<br /><br />Besitos, kallistan KÕVASTI!<br />Ning õnne 21.kuupäeva sünnipäevalistele!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4063318220486876701?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-43840304513867482182009-12-20T03:47:00.003+02:002009-12-20T03:59:52.152+02:00Ma tahtsin ükspäev midagi mainida. <br />Ahjaa, umbes sellist, et iga päev, iga hetk kui vaid tuju tuleb, võin istuda aeda, tunda mõnu õhu kuumusest, süüa mahlaseid puuvilju ja vaadelda, kuidas väikesed koolibrid punaseid õisi täis puu ümber mänglevad.<br /><br />Sest elu on nautimist väärt! <br /><br />Ja mitte ei pea aina tormlema. Võtke teiegi see hetk, glögitass ja piparkook ning istuge jõulusära imetlema, hakkab veel lundki sadama!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4384030451386748218?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-42957241039908364442009-12-18T03:56:00.012+02:002009-12-18T04:45:24.418+02:00Ma pole nädal aega kirjutanud, aga ma absoluutselt ei mäleta, mis nädal aega tagasi toimus:D Asi on tegelikult väga lihtne, oleme terve perega nüüd lõpuks suvepuhkusel! Ja kusjuures, seda kuni 20.jaanuarini umbes!(Jah, emme-issi!) Niiet ma räägin kõigest, kuidas meelde tuleb.<br />Esiteks, ma sain paki kätte! Kohale tuli 15 päevaga, olin jälle maru elevil, nagu ülejäänud peregi! Niisiis, käärid kätte ja avasime selle Marianaga:)) Mis ma sealt leidsin!? Leidsin palju, oli maru tore:) Perele said pere poolt kingid üle antud, kõik olid vägaväga rahul, Smilersi plaat on hea, taldrik on ilus ja Vana Tallinn on siiski klassika. Algas siis minu osa. Ümbrik, nimeta, esiteks küsimärk, kui kõik sai välja laotud, oli natuke aimatav:D Pärastine ümbriku avamine siis ja lugemise, ja PILT, Tiina, love you darling! Siis üks pakike, üllatus mu jaoks, aga maru tore üllatus! Tauno, kuulasin plaati, üliüliilus, tõesti kihvt! Seejärel kaks pakki vanavanematelt, aitäh teile kõigile!!! Siis see ülituus roosakaameli pluus, olgugi, et ta on roosa, on ta ÜLITUUS, ja noh, Dubai siiski! Veel pere poolt üks raamatuke, mis läks täppi kui rusikas silmaauku, tõesti! Mõned palutud asjad, õnn! Ning seejärel, kuivatatud õunad järjekordselt, kogu pere rõõm! Kuid kui välja tuli kama, haaa, isa oli maru õnnelik;) kuid kõikse lõpuks, PIPARKOOGITAIGEN! <br />Teate, see lõhn, see lõhn, see lõhn. Oma Memmi oma piparkoogitaigen- lumine ja vaikne detsembrikuuõhtu Väike-Maarjas, küünlad põlemas, villased sokid jalas, telekast jõulufilmid jooksmas, piparkoogikausid ja -vaagnad mööda maja laiali, vastsest küpsetamisest jõuluhõngu kogu elamine täis, EESTI JÕUL! Mul siinne isa juba ütles(sest yfu saatis järjekordse kirja, et "blaablaa, jõuluaeg, teie vahetusõpilasel on nüüd ikka need kõige raskemad ajad, nüüd ikka igatsetakse enim, olge mõistlik, laske tal tunda end perekeskis, rahus, lubage tal teha oma riigi jõulutoite, et natukenegi tunduks kodu moodi ja terve päeva voodis ei peaks nutma, blaa-blaa"), et nad panevad mu suurde külmkappi koos piparkookidega, ja noh, ongi ju Eesti:D<br />aga igatahes, nüüd ma sain aru, et kõige rohke mälestusi toovad lõhnad. Kuna meil on tõesti juba selline ajastu, et pilti ja heli tulevad läbi õhu ka kohale, siis omi lõhnu tundes on melanhooliahetk ikka täitsa olemas... Kuivatatud õunad, piparkoogitaigen, kuid ka emme saadetud juustebalsam, halloo, juustebalsam, aga ma avasin purgi ja tõmbasin endale seda hõngu sisse! Puudub vaid veel see parim mündi-laimi dushigeel...<br />Igatahes jah, tainas oli super, ja selles lõhnast hakkasid kõigil suud vett jooksma, maitsesime isegi tükikese tainas, hea oli, Memmi!:)<br />Ühesõnaga, aitüma teile kõigile, ausalt ka!(Ma loodan, et ma midagi ei unustanud)<br /><br />Aga läheks siis muidu siinse elu juurde. Tol reedel oli siis kontsert, päris kihvt oli! Tegelikult oli tegemist õllefestivaliga ning esines mitmeid kontserte, kuid üks neist oli just Mariana lemmikuid. Seega enne käisime autogrammi-ja pildijahil, saavutasime selle 100%iliselt(Pole aimugi, kuidas seda kirjutada) Kontserdiga kaasnes muidugi veel igasuguseid põnevaid seiku, ning üldse kogu festivaliga, kuid need ei vääri siin mainimist...<br /><br />Niisiis, ühesõnaga on alanud ujumiskursused, mis tähendab seda, et kõigil tööpäevadel on tunnike ujumist, supermõnus, ehkki ma pole kunagi olnud mingi basseinisujumisfriik, aga oleks aeg ometi õppida nüüd kroolihingamist:D! Ning see tähendab siis seda, et nüüd on alanud ka päevitamishooaeg... ehk siis iga päev pärast trenni, natuke kuivamist päikse käes(muidugi prilli- ja mütsirantidest ärme räägimegi...), just nõnna piisavalt, et iga päev natuke jumet juurde saada ja mitte hiljem nahka hakata vahetama nagu mõni maduuss.<br /><br />Siis veel, käin pilateses, kas ma juba mainisin!? Igatahes, lahe on, saame Luisaga eratrenne praegu, varsti liitume grupiga.<br /><br />Ning üldjuhul siis ongi nii olnud, et vaikselt valmistume selleks pühapäevaks, mil tuleb hunnik sugulasi Mariana sünnipäevale. Ehk siis kodus käib suuremat sorti puhastus ja koristus, nii sees kui ka väljas, pisikesed jõulukaunistused loomulikult ka! Sellega seoses! <br />Eile oli siis Marianal õige sünnipäevapäev, 15!!! Õhtul tulid sõbrad külla, istusid suures toas, aga mina koos ema-isa ja siis ühe couchsurferiga(saksa) olime väljas, istusime ja lobisesime, vahepeal kisime sees, toimus tordisöömine ja natuke nalja ja tralli, kuid siis maandusin mina ema-isaga taas välja(sakslane läks magama). Ja siis me seal lebasime, öösel, tähed olid taevas, muidu oli pime, vaid jõulutuld vilkusid õrnalt ja ilusalt, oli jahedapoolne õhtu ning arutasime, kuidas jõuluõhtut pidada. Ning Maril tuli jõulutunne, totaalsemast totaalsem jõulutunne. Olin ju päeval pakiga kingitusi ka saanud, piparkoogilõhna tundnud ja hea oli olla. Kuid siiski veider, sellised ju pole "meie jõulud".<br /><br />Vot, aga nüüd tõesti pole enam midagi juhtunud, Marianal oli ka lõpuaktus ära, meil on nüüd keeletunnid läbi saanud, paljundasime endale ühe raamatu, kus saame kõiksugu harjutusi teha ning mis seejuures ka seletab ilusti ära keelenüansid, seega õppima, Mari, õppima!<br />Ning siis tuli meile üle pika aja üks couchsurfer, 21-aastane sakslane. Viibis kuu aega Buenos Aireses, õppis keelt(kusjuures räägib jummalast hästi juba vaid ku aja kohta!) ning nüüd jätkab reisimist, jaanuaris töötab mingi perioodi Peruus lastega. Ühesõnaga, kihvt, mulle meeldiks ka nõnda selles eas ringi rännata...<br /><br />Kuid kõigepealt elan ma selle aasta lõpuni, ning ausalt, hakkan veel rohkem kõike tegema kui siiani!!! Elu on põnev!<br />Kuulmiseni,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4295724103990836444?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-82879359752170566602009-12-11T21:01:00.001+02:002009-12-11T21:01:35.864+02:00Tere musid, kallid ja kõik muud loomad! Ma pole nii ammu kirjutanud(enda kohta) ning päris omajagu oleks kirjutada! Nimelt siis Anu ja Karla käisid siin, Carmelos. Veetsime mõnusa nädalakese, nautisime, käisime ringi. Isegi ilmaga vedas, vaid ühel päeval tibas/sadas, ülejäänud olid kõik päikselised, kuid mitte läppepalavad.<br />Ma tahaks selle aja natuke paremini meelde jätta, seega tuleb natuke korralikumalt kirjutada! Alustame siis sellest, et eelmisel kolmapäeva õhtul nad jõudsid! (see tundub nii kaugel olevat) Ja kusjuures sel kolmapäeval käis ema ka Montevideos, tuli tagasi uue soenguga. Lühike, mõnus, tõesti ilus! Nüüd on mul dilemma, kas ma ikka jätkan kasvatamist või lähen ka järgmisel korral Montevideos juuksurisse, et end suvel kergemalt tunda… Ema tõi veel meile kingiks raamatuid ka, ütles, et ühe igatahes vean ma Eestisse ka kaasa, mmmõnus on lugeda!<br />Vot, aga saabusid siis Anu ja Karla Minas de Corralesest, said bussilt maha, olid ülivaimustuses oma päevast- käisid ju päev otsa Montevideos ringi, esimest korda. Põhimõtteliselt te saate parima ettekujutuse, kui ma ütlen, et päeval sain ma neilt sõnumi „Me oleme šokis!“. Igatahes tulid nad ja ütlesid, et on imestunud, et Uruguays tõesti on elu ka! On suurlinn, on palju liiklust, on inimesi, on kõik võimalused! Sest nende jaoks oli siiani vaid üks 3 tuhande elanikuga pärapõrgus pideva üleujutusega külake, nüüd pääsesid pealinna! Üldiselt lõpetasime me selle nädala sellega, et neil on plaan hakata perevahetamisasju pidama, rääkima, uurima. Minu meelest, viimane aeg. Sest on ju tore veeta üks aasta lihtsalt lõõgastudes, aga tegelikult ikka päris ei ole, et pead 11 kuud veetma ühes külas, ühel tänaval, päevast päeva, sest muud lihtsalt pole, midagi lihtsalt teha pole- tulid nad siia ja olid vaimustuses, et meil on aeroobika ja pilates(kas ma juba mainisin, et alustasin pilatesega? Igatahes, lahe on, meeldib!). Ja pealegi kas oli Uruguaysse vahetusaastale tuleku mõte veeta absoluutselt iga täispikk päev koos soomlasega!?(vastavalt siis soomlane eestlasega).<br />Vot, aga lähme edasi. Kolmapäeval panime asjad korda, lobisesime perega, sõime ja heitsime magama, sest pikast õnnelikust päevast siiski väsimus sees.<br /><br />Neljapäev. Ärkasime, käisime aeroobikas, einestasime, läksime välja. Tegime jalutuskäigu linnas, tõdesime, et siin on mõnus. Tegime pilte, nautisime. Nimelt siis me Marianaga tutvustasime vana plääži, sadamat, jõeäärset alleekest ja muud mõnusat kodulinna võlu. Möödusime Luisa majast, jutlustasime temaga natuke ja naasesime koju. Magasime ühe ülimõnusa siesta ja läksime välja. Ma valmistasin oma esimese mate, khmm, ei tulnud välja! Aga järgmised, muide, on jumala kobedad tulnud!;) Läksime siis rannani, olime neljakesi 3 rattaga, seega oli igatsugu koomilist kahekesi rattal sõitmist, kukkumisi. Jah, selleks olin loomulikult mina, kes paigal seistes rattaga ümber käis:D Kuna rattalaenutus oli kinni, pidime nõnda ka tagasi minema. Rannas siis tegime pisikese tiiru, pildistasime, eriti rahvast polnud. Tagasiteel jäime kohaliku spordiklubi aastalõpu peole. Nimelt siis kõik grupid näitasid, mis nad aastaga õppinud, alustades pisikestest lõpetades meievanustega. Tase oli küll nõrk, aga pisikesi nunnusid on ju alati tore vaadata. Mingil hetkel tuli ema ka ja ühines meiega, sõime seal vorstikest saia vahel ja mingil hetkel otsustasime koju minna. Et kodus aga und polnud, jäime filmi vaatama ning mingil hetkel öösel magama.<br /><br />Reede. Ärkasime kuidas keegi. Toimetasime, sõime ja otsustasime ratastega veidi linnast välja minna. Kutsusime Luisa ja Leoni ka, tulid. Läksime, sõitsime, lobisesime, nautisime ilma ja naasesime ühegi kummi- / rattalõhkumiseta. Käisime jäätiseputkast ka läbi ja noh, nautisime ilgelt;)) Jõudsime koju, tegime vajalikud tegevused, pisike mate-jooming ja läksime välja. Läksime teatrisse, kus Luisa õe klass- meie mõistes 12nes kunstikallakuga, oli valmistanud näidendi. Esmalt oli üks filmike, siis üks monoloog juuksuri juures käimise kohta- see oli päris tabav ja näitlemine oli ka hea. Ning lõpuks näidendike, millest me väljamaalased küll ausalt öelda eriti aru ei saanud, aga okei:D Oli tore kultuurne õhtupoolik. Jõudsime koju ja tundsime kunstist puudust, vaatasime ühte uruguay filmi. „Whisky“. Ütleme nii, et kõik peale panid pidevalt silmad kinni ja hakkasid peaga nokkima;) Ehk siis film oli väga rutiinne, aeglane, sellest ka igavus. Kuid tegelikult väga kurb, ja selleks tegigi ta just see rutiinsus, näide, kuidas elatakse, kurbkurbkurb.<br /><br />Laupäev. Oli siis see ainuke vihmakesega päevake. Marianal oli ingliskeele eksam, meie veetsime hommikupooliku kodus, värvides värviraamatut ja tehes muid vihmase ilma tegevusi. Ühel hetkel läksime ja viisime Marianale toidukest, saime märjaks kergelt. Hiljem otsustasime, et daa, on aeg midagi teha ja väljusime jalutama. Võtsime Fatto ka kaasa, laenutasime kaks filmi, tegime tiiru linnas. Tagasijõudes oli isa oma 3-päevaselt Montevideo konverentsilt tagasi jõudnud, Marianalgi pikk päev lõppenud. Sõime ema tehtud koogikesi/keeksikesi ja hakkasime filmi vaatama. „Mamma Mia“ taaskord, sest ei Anu ega Karla polnud näinud. Oli tore, ema vaatas ka. Õhtupoolik läks nõnda vaikselt, üheskoos lobisedes, panime ühed antiiksed raudteerööpad kokku, sinna peale veduri ja vagunikesed, keerasime üles ja töötaski! Aastast 1920 umbes.<br /><br />Pühapäev. Mõnus ärkamine, olemine, balneariosse minek. Meie, alaealised, läksime ratastega. Käisime ja pildistasime mu viinamarju ja jätkasime, ühel hetkel ütles aga Anu ratas üles:D Siis mina panin jalad tööle ja läksin teatasin uudise isale-emale, ema läks autoga järgi, mina niitsin muru- nii lahe oli, ehkki aparaat on selline, et käed värisevadvärisevad, aga nagu tõesti VÄRISEVAAD;) Nõnda siis jõudsid kõik kohale, olid kohast vaimustuses, sest see on üks ilus mõnus koht. Jõime matet, puhkasime, lõunatasime asado ning bataadi seltsis, mmm kui hea oli kõik! Pärast sööki tegime natuke budha mantrat, hulganisti hüppepilte ja läksime Anu ja Karlaga jalutama. Näitasin neile seda mõnusat suvilatepaika, sättisime end laste mänguväljakule, ja ülla-ülla, tegime pilte:D Läksime tagasi, tegime väikse tuku ja otsustasime, et läheks Carmelosse tagasi. Ratastega vastutuult vändata, ei, nauding! Jõudsime koju, hakkasime vilmikest vaatama. Benjamin Buttonit. Ehkki ma olin näinud, oli ikkagi hea.<br />Õhtu voolas jälle kiirelt mööda, pisike tiir linnas ja uniuni.<br /><br />Esmaspäev. Hommikul aeroobikasse, täiskoosseisus- ema, Mariana, Anu, Karla ja mina. Pere kasvab meil iga korraga:D Tulime tagasi, panime asjad kokku ja läksime bussi peale, Coloniasse sõit! Otsustasime, et lähme härjavõitlusareeni ka vaatama, aga et see on teises Colonia otsas, võtsime teekonna kohe ette. Läks aega, aga jalutasime mööda rannaäärset alleed ja nautisime linnailu. Jõudsime kohale, tegime tiiru ümber ja hakkasime tagasi minema, terve tee lauldes. Vähemalt sai sel päeval jalutatud oma 10 km. Vanalinna jõudes põikasime käsitöölaadalt läbi, kõndisime ja istusime ühte kohvikusse maha. Tuli terve nädala kõige koomilisem hetk:D Nimelt siis koht oli selline ilus, väliterrass kõrgus umbes kümme meetrit vee kohal. Istusime ilusti terrassiäärsesse lauda, et vaadet nautida. Meie Karlaga istusime maha, Anu ka sättis oma kotti tooli peale enda selja taha, kuni ühel hetkel pööras ringi ja vaatas mulle ülikoomilise näoga otsa ja ütles midagi, mida ma ei mäleta(arvatavasti ohhetas lihtsalt), aga igatahes ühel hetkel purskusime kõik naerma, sest olime aru saanud, et ta kott oli toolilt alla veerenud, terrassilt alla veerenud ja vees lõpetanud:D Ja see oli meile kõigile tohutult naljakas, ehkki samal ajal olime nii, et“issand, mis nüüd saab!“ Tuli kelner, vaatas üle ääre ja jooksis pika toikaga kotti päästma. Karla sai kotipäästmisaktsioonist head pildid, tuli kelner üles tagasi, tilkuv kott käes, terve kohvik sai naerda!:D Võtsime asjad välja, kuivatasime. Algul tundus, et ainuke kahju oli vastostetud katkiläinud portselantaldrik, kuid hiljem kahjuks selgus, et iPod ei läinud ka enam tööle. Kaamera ja telefon jäid terveks. Aga igatahes jõime kohvi ja sõime koogikest, mis oli head, selline vänge, aga hea.<br />Jalutasime edasi, vanalinnas ringi, näitasin neile põhidetailid ära ja suundusime tagasi bussiterminali poole. Tee pealt ühed jäätised ja bussile, kodu poole! Bussis tutvusime ühe 10kuuse poisiga, naersime temaga vastakuti.<br />Õhtu oli juba piisavalt käes, seega sööming ja magamaminek. Ma olin end veidi põletanud selle terve-päev-pilvetaguse-päiksega.<br /><br />Teisipäev. Selle päeva õhtul oleks tahtnud tulla ja blogisse kirjutada suurte trükitähtedega: MA KÄISIN TÄNA MUSTIKAISTANDUSES JA SÕIN MUSTIKAID, pärast seda veel Brie juustu. Jah, sest nii oli:) Hommikul oli pilates, tagasitulles ei teinud otseselt midagi, lõunatasime ja läksime mustikaistandusse. Esimene mari, mis suhu pistsime tekitas mõtte, et kuule, ära jama, see küll mustikas pole! Aga õnneks mida enam me sõime, tundusid marjad head ;) Ma ei tea, pole kultuurmustikaid söönud, kas nad ongi seest valged? Igatahes oli erinevaid sorte, aga üldiselt olid nad magusemad ja jahusemad. Ning siis me rääkisime ja unistasime Eesti-Soome metsa minemast ja mustikaid söömast, kuid nii, et KOGU suu ja KÕIK näpud oleks pärast lillad-punased, sest need mustikad kahjuks seda ei teinud. Kuid pole kurta, olid head. Oli viimane koristuspäev ka- seega 22.okt kuni 8.dets korjati saaki, mis pannakse Inglismaale teele. Milline äri, eksole! Aga eks ta ole, teil sealkandis ju praegu mustikaid ei ole!<br />Tulime koju tagasi, käisime jalgsi tiiru linnas, poodides jne. Kodus tegime teeaja. Ehk siis mate ja sellised tuc’i küpsiste sarnased küpsised Brie juustuga/ sulatatud juustuga, OH SEDA ÕNNE! Brie nimelt tõid Anu ja Karla Montevideost külakostiks kaasa. Pärast läksime Anu ja Karlaga ratastega ranna poole. Tegime tiiru, aga et ilm oli jahedapoolne, polnud rahvast eriti. Meid see ei heidutanud, istusime rannale maha ja kuulasime lainete loksumist. Naasesime, laenutasime uue filmi. Kodus oli õhtusöök ning me, väljamaalased tahtsime minna balneariosse ööbima. Ema viis meid ära, me sättisime end seal sisse, hakkasime filmi vaatama. Aga oh häda, keegi ei saanud aru, mis toimus:D Ehkki vaatasime inglise keeles hispaaniakeelsete subtiitritega, oli kogu lugu liiga segane ja me jätsime selle pooleli kavatsusega kunagi hiljem emakeeles vaadata. Jäime tudule, OH KUI HEA, rahus ja vaikuses. Vot see öö mulle meeldis. Sai magada rohutirtsusirinaga, mitte motomürinaga! Hommikul ka ärgates astuda õue, tunda hommikupäikest paitamas ja värsket looduslõhna. MM! Seega,<br /><br />Kolmapäev. Isa ja Mariana tulid autoga järgi, läksime Nueva Palmirasse, sellesse pisikesse lähedalasuvasse külakesse. Jalutasime mööda randa- ehkki veetase on endiselt nii kõrge, et liivarannast, mida seal peaks ikka oma mitukümmend meetrit olema, pole jälgegi. Ostsime värskeid saiakesi ja sõime neid imelise vaatega kail. Jalutasime teistpidi tagasi isa töökohani, ta lõpetas, läksime ostsime ravioole ja värsket pastat, jäätist sõime ka! Ma tellisin mustikamaitselise ning teine pall oli sidrunijäätis metsamarjamaitsega. Nagu rusikas silmaauku sel kuumal suvepäeval! Sõitsime koju tagasi, sõime ravioole, njämm, tegime Anu retsepti järgi ahjubanaane šokolaadiga, ostsime jäätise peale ja maiustasime! Hiljem oli uinakupaus, poeskäik, kuidas kellelgi. Läksime kohaliku piimatööstuse esinduspoodi, nad ostsid dulce de lechet ja kohalikku juustu kaasa. Koju tagasi, kiire värskendav piimakokteil ja tuligi aeg nad bussile saata. Aeg sai kiirelt läbi, aga kõik ootame neid tagasi! Ning oleme väga rahul:))<br />Õhtu möödus üsna unesegaselt, sõime varakult ja heitsime magama…<br /><br />Neljapäev, khmm… Oli üks kuum suveilm, aga ma passisin üsna kõikse aja toas. Sättisin, korrastasin pilte arvutis, panin netti- minge ja kiigake! Mingi hetk vaatasime Marianaga veel ühte filmi, ma harisin end hispaaniakeelse lugemisega ning netist uurisin ka huvitavat infot. Jõudsin nimelt selleni, et ma hakkan kohupiimakooke tegema, ricottaga, loogika ju! Pole küll sama asi, aga targad lubasid ühte teisega asendada, nüüd tuleb veel kuidagi kuskilt midagi hapukoorelaadset ka leida!<br /><br />Nüüd siis aga jah, reedene päev, oleme asjatanud Mariana sünnipäeva-teemadel, ettevalmistustega, mina olen selle blogi kirja pannud. Õhtul lähme kuskile samas maakonnas asuvasse paika kontserdile, ehk siis öösel, mitte õhtul, saab tore olema, ma usun, põhiline, et ei sajaks!<br /><br />Kallidkallid, paipaid!<br />Muideks, jõudis kaart Uruguayst Eestisse 13 päevaga, Ülenurme;) Areng!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8287935975217056660?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-21091250962979037022009-12-05T17:54:00.001+02:002009-12-05T17:54:57.053+02:00<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2109125096297903702?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-33149742564637717672009-12-03T19:51:00.001+02:002009-12-03T19:54:28.544+02:00Anu ja Karla j6udsid siia. K6ik on h2sti, jalutasime, jalutame veel. Aga siestat peame ka!<br />Aga ema k2is eile Montevideos, tuli tagasi uue soenguga, lyhike, NII ILUS! Nagu t6esti, mulle nii meeldib... Yhes6naga, nagu ma kartsin, mu juustekasvatamisest ei tule midagi v2lja!<br />Ah ja teate, ma sain eile teada, et Fatto, mu siinne koer, on ka yhemunaline:D:D DUNCSUUUU, MUSIPAISYGAMINE!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3314974256463771767?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-8257992857715572982009-12-02T02:01:00.001+02:002009-12-02T02:01:44.296+02:00On aeg kirjutada.:D Anu ja Karla tulevad homme õhtul-ehk siis kolmapäeva õhtul jõuavad siia meie külla!:)) <br />Mis mina aga neil päevil teinud olen!? Ega midagi erilist, pühapäeval sai lõpuks president valitud, oli pidu-suur pidu tänavail, käisime ka, loomulikult hakkas sadama ja kogu rahvas sai läbimärjaks, iseenesest oli lõbus, aga ma olin siiski kaameraga ja siis sai kojujooksu tehtud:D Üldse, pühapäev oli vihmane, mina käsin tänaval vihmas tantsimas, perega mängisime kaarte, Marianaga trallisime niisama. Laupäeval olime ka kodused, käisime korra balnearios, tegime kevadpuhastust seal, sest me ehk lähme Anu ja Karlaga sinna elutsema, rohkem rahu ja vaikust! Alustasin tolmuimejaga imemist ja mõtlesin, oh kui mõnus on üle 3 kuu koristada, aga lõpetasin veel õnnelikumalt, et ei pea iga nädal sellise õudse tolmuimejaga põrandat nühkima:D<br />Vot, esmaspäeval-teisipäeval on hispaania keeled olnud, üldiselt kodus kõike rahulikult võetud, Marianaga ajame tema vahetusõpilaseks minemise-teemat- nüüd on üsna 100% kindel, et sihtriigiks on Ungari. Olen raamatuid lugenud, värviraamatut värvinud jnejne, üsna sellised vihmaste ilmade tegevused, sest nii need lood on, et taevas kisub väga pidevalt nutule. Ehkki igale kurvale hetkele järgneb ja eelneb hetk rõõmsat päikselisust! Joostud-trennis on ka käidud, nii et täna pidin valuvaigistit võtma, sest jalad nii valutasid:D haha, hästi Mari!<br />Ning laupäeva õhtul tegime sõbrantsidega ühe ühissöögi ka, aa ja reedel küpsetasime minu juures kaerapätse taas koos Luisa ja Leoniga, pärast istusime, sõime neid ja jõime kohvi-matet ning lobisesime koos minu isaga. Ma tundsin end ülimalt hästi, peretütrena! Üldse, isa ja õega on viimasel ajal NII palju nalja ja „siseringi“ tehtud, isa on sellise kiusava huumoriga, jube lahe on, ühesõnaga ma ei oska seda kirjeldada, aga ma olen täielikult perre sisse elanud, absoluutselt, ma olen perees, mul on siin ka pere, supeer!<br />Täna meisterdasin porgandipirukaid ka, tuleb tunnistada, et pean ikka veel tegema, harjutamine teeb meistriks-teate küll:D <br />Ah, ja just praegu lõpetasime „Mamma Mia“ vaatamise, seega elu on ilus, ihhiii:D Eile oli „Pretty women“ ka teemas, seega elu on kogu aeg üsna ilus:D<br /><br />Ja ühesõnaga elu ONGI ilus ja lill ja mida kõike kaunist ja hunnitut veel, ehkki täna jõudsime hispaania keeles taas järeldusele, et neist ilusaist 20-30 eluaastast jääb puudus, et elada nõnda nagu süda tõeliselt soovib… Ei nurise, naudime iga hetke!<br />Ma naudin oma unenägusid ka, ning neid ikka jätkub:D<br /><br />Embus.<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-825799285771557298?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-58146663325733979882009-11-25T17:43:00.000+02:002009-11-25T17:44:06.818+02:00Tervitusi toome palmisaarelt oujee… Tegelikult ei oska ma kunagi alustada ja ühestki palmisaarest on asi kaugel, sest siin SAJAB, jälle! Ma ei suuda uskuda, see on see meeletu selle-aasta-needus!<br />Votnii, aga tegelikult olen ma parasjagu bussis teel kodu poole. Paneks siis kirja ära, kuidas päälinna-päävad möödusid! <br /><br />Reedel õnneks ei pidanud väljuma päris koidikul, vaid saime tervelt hommikuni magada. Jõudsime kohale, mu esimene üllatus oli see, et keset bussiterminali on ehitud jõulukuusk üles pandud! Kolmapäeva hilisööl seda veel polnud, reede hommikul juba küll;)) Ja üldse, nüüd meil siin alanud kogu jõulutrall, ma usun nagu teilgi! Kõikjal on kuused, karra-ja muude ehete putkad on avatud, bussid on kaunistatud, shoppingukeskuste „jõulumaadest“ rääkimata. Aga mis ma tähele olen pannud, et see ei ajagi mind nii marru praegu. Eestis käiksin ma ringi ja kiruksin omaette(ja teistele), et miks nad peavad keset sügist, novembris juba kuused-ehted üles panema, sest nii nõme on mingis lörtsis paterdades laulvaid jõulutaate kuulata. Siin aga on mul vist tunne nagu filmis, käid mööda tänavaid, endal riided iga päevaga jäävad napimaks(sajud jätame välja, ehkki soe on ikka) ja vaatad akendelt jõulukaunistusi, ehk siis minu jaoks soe ja jõulud, on vaid filmis:D. Ja muidugi mu mitte-jõulunördimusele võib kaasa aidata see, kuidas meile kõikvõimalikes kohtades räägiti, et jõulud on üks raskemaid aegu ja kõige erinevam, sest jõulukultuur on ju nii erinev ning pole omaoma pere, seega ma olin nii ettevalmistatud, et praegu tundub kõik lust ja lillepidu, teistsugune kogemus, teate küll!<br /><br />Aga üleüldiselt olid meil väga lebokad päevad, Marianal oli vaid kaks korda proov, siis mina tiirutasin kesklinnas jalutada, neelasin poode(ja midagi ei leidnud) ning nautisin üksindust rahva keskel. Lõppkokkuvõttes tegime me aga palju oste, ma ostsin endale oma mate(kõrt ja termost veel pole::D), sain endale suure otsimise tagajärjel uued bikiinid(pärast nägin veel ilusaimaidki, kus on õiglus!?), ning igast muud vajalikku sai ka ostetud.<br /><br />Kahel õhtul käisime kinos, esiteks siis MJ „This is it“’i nägin ära, no see kuju oli ikka kuningas, teist temasugust enam ei tule… Ning teisel päeval vaatasime „La Cruda Verdad’i, ehk ma ei tea kuidas ta eestikeelne tõlge on täpselt, aga „The ugly Truth“ igatahes, ning naersime terve filmi:D<br /><br />Ükspäev käisime veel laadal, ehkki oli natuke liigselt saasta riidekaupa ja vähem käsitööd, siis mõnus oli ikka, tõi hansakad ja muu sellise meelde:)<br /><br />Minu tahtsin minna ka Montevideo neisse rikkamatesse linnaosadesse, seega ükspäev sõitsime bussiga Carrascosse ja jalutasime seal ringi. Tuleb tunnistada, et ma tundsin end kohe hästi, olin mõnus-puhas, eramajad ja tänavad, puud ja mururibad, mm!<br /><br />Ja te ei kujuta ette, kui palju siin kuldseid retriivereid ringi liigub! Ja ma ütlen, Duncsi igatsen kõige rohkem! Aga jaa, neid on siin iga nurga peal, ehkki kõik on suured karvased ja pügamata. Ning ma arvan, et esimest korda elus nägin ka seda, kuidas (nagu filmis), loomapoes on toake, kus müüakse kutsikaid, seega kõik, kes tahavad, käivad akna taga ja võivad sealt vaadata, kuidas kutsikad oma erinevates puurides-kastikestes koos õdede-vendade või juba üksinda-jäänult mängivad. Tuleb tunnistada, et jälle olid kuldse kutsikad, tuli tugitooli all magav Duncsu meelde!:)<br /><br />Ja ega me muud suurt ei teinudki, magasime palju, sõime. Sellega seoses, sõime NII häid jäätiseid taas, kurja miks Eestisse seda itaalia köögi kultuuri pole tulnud- pastad ja jäätised! Eile õhtul oli Marianal esitlus bändikesega, käisin kuulamas kogu üritust, oli täitsa kobe, ehkki ma ju muusikast mingit matsu ei jaga!<br /><br />Kusjuures haiguse suutsin ka endale jälle külge haarata kuskilt, niisiis nohutasin kogu selle aja, õnneks on nüüd juba parem. <br />Mis veel, ema-isa saatsid juba reedel sõnumi, et kohale jõudis kiri Helgi Sillalt, lähen kodus kohe lugema!:)<br />Aga nüüd ja, jään koduseks, teen sporti-täielikku vajadust tunnen juba, käin hispaania keeles, otsin sõbrad üles ja teen nendega midagi, ning siis juba nädala pärast on oodata Anu ja Karlat külla, siis teeme ühe SUPERLAHEDA olemise, külastame ümberkaudseid kohti jne. <br />Aa, ja sel pühapäeval on siis valimised uuesti ning varsti on Mariana sünnipäev ja siis jõulud ja aastavahetus ja siis perega La Paloma ja siis mõned nädalad, kus oleks vanemaid oodata-me oleme terve perega nii elevuses, päriselt ma nii tahaks, et te tulete ja siis teile oma elukest siin näidata ja riiki läbi sõita:)! Vot ja siis lähme YFUga juba reisile ja see suvi meil lõpeb!<br /><br />Teie aga hoiduge seagripist ja lehtede lugemisest ning suurest kartusest ning vaadake suusatamist ning hakake seda harrastama niipea kui võimalik(ma kuulsin juba tegelikult, et me suur suusahull aina treenib ja treenib:))<br /><br />Edu ja tervist,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-5814666332573397988?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-17376380701707785182009-11-19T20:23:00.001+02:002009-11-19T20:23:36.969+02:00Holahola! Olen kodus. Ja seda tervelt veidi rohkemaks kui 24ks tunniks! Et siis edasi Montevideosse põrutada:) Seega ma teen La Paloma reisi kokkuvõtte ära! Oli lahe, oli küll:D<br />Reedel siis läksime, Montevideo bussijaamas kõigiga kokkusaamine oli superlahe, umbes selline tunne, nagu on hommikul enne Kiltsi laagreid alati;) Ühel hetkel läksime bussile, jõudsime La Palomasse. Ööbimiskoht oli ühes kämpingumajas, olime üheteistkümneses toas kolmeteistkümnekesi, enamus saksa tüdrukud. Seega ruumi palju polnud, pidi kellestki kogu aeg üle hüppama ning sakslased tegid seal toas oma kogunemisi ka, ehk siis see polnud just jubelahe kohati, aga leidsime muid paremaid tegevusi! Mis mind enim häiris oli see, et maru palju oli ingliskeelset suhtlemist. Nagu ikka, sakslased omavahel saksa keeles ja siis ülejäänud inglise keeles, ehkki vabatahtlikud rääkisid ju hispaaniat. Mul alguses tuli automaatselt hispaania, ka siis kui kuulsin inglist, lõpuks sain juba inglise keeles ka hakkama.:D <br />Aga esimesel õhtupoolikul läksime juba randa, oli küll tuulina ja pilvine(tuuline on kogu aeg), aga mõnus ikka. Ujusime, nautisime! Üldse, need lained, issand kui kaif! Teistel päevadel saime ikka mõnusaid laineid, hüppasime, püüdsime laineid, hoidsime ujumiriietest kõvasti kinni, sest vastasel juhul oleks lihtsalt ilma neist kõik jäänud:D Vesi oli randa krabisid ja merekarpe toonud. Seda kõik oli karpidest sinine ja sinna hulka hunnikutes valgeid kuivanud krabikesi, oli ka randu, kus leidus meeletutes kogustes värvilisi merekarpe, ja tõesti mustast kuldseteni välja!<br />Esimesel päeval tulime koju tagasi, sõime, järgmine päev ka vabalt, lõdvalt. Käisime rannas, mängisime võrku ja muid pallimänge, ujusime ja võtsime pilvi. Lobisesime, rääkisime juhtunust ja tegime huumorit, süüa saime maru hästi! Ja palju…<br />Samuti oli kaasas üks vabatahtlik, kes tuleb juunis Tallinna Ülikooli õppima, seega meil Anuga oli kihvt, suhtlesime temaga, olime vaimustuses, daa:D<br />Nii, aga pühapäeval läksime väljasõidule. Ärkasime varakult, sõime, istusime bussi-kusjuures üksteise sülle ja maha, sest kohti lihtsalt tuli puudu. Külastasime Santa Teresa kindlust, ühte botaanikaaia moodi paika, lõunatasime ühes kämpingus ja siis läksime külla nimega Punta del Diablo. Üks pisike külake, ilusa rannaga, praegusel ajal mõnus ja rahulik, peesitasime rannas ja olime igatpidi mõnusad:) Jõudsime õhtul väsinutena tagasi ja õhtud läksid nagu ikka, süüa oodates, lobisedes, süües, lobisedes jne.<br />Esmaspäeval tuli taas vara ärgata. Esmalt jalutasime La Pedrera linnakeses. Mõnus- kõnnid kõnnid, siis tuleb ookean vastu, ise seisad kõrgemal kaljunukil, valged majad ja taamalt paistvad rannad! Mmmmmm.<br />Edasi Cabo Polonio külakesse. See asub mere ääres, kuid sisemaale pääseb vaid üle liivadüünide. Seega sõitsime sinna sellistes veokites. Ning küla on kuulus selle poolest, et seal puuduv vesi ja elekter. Ning KUI kena rand! Pool päeva vedelesimegi seal rannal ja siis käisime jalutamas külas. Mulle tõesti meeldis, kuidagi veider tunne tuli, et ikka on selliseid kohti maailmas. Majad olid väga kaootiliselt paigutatud, tänavad puudusid, kõik oli vaid liiv ja natuke murukest ka, uudistasime merihüljeste elu, kuidas nad seal kivide peal peesitasid ning läksime ronisime ühe düüni otsa, tegime seal traditsioonilist üheskoos allahüppamist ja kõiksugu erinevaid pilte. Tuleb tunnistada, et ühel või kahel ütles kaamera üles ka, ma õnneks suutsin end sellest needusest eemale hoida. Läksime tagasi, sõitsime veokitega bussini ning sellega siis kodu poole. Oli palju päikesest põlenuid, minu pidev faktor 30 päästis mu kõigest peale punaste kõrvade, mille ma tõesti unustasin:D <br />Teisipäev oli viimane täispäev, hommikupoole olime rannas, kuid et ilm oli taas kiskunud pilviseks ning lõpuks hakkas sadama, mingit päevitamist ei toimunud ja läksime hostelisse tagasi, oli parasjagu vaba aega ning pärastlõunal käisime kohalikud tuletornis, oli veel vaba aega. Tegime Anuga shoppingutiiru, kuni hakkas päris sadama ja naasesime hostelisse.<br />Samuti olevat La Paloma viimase päeva traditsioon, et see on naiste päev, ehk siis mehed-poisid pidid süüa tegema. Saime grillkana, ja muud head paremat, maasikaid magustoiduks:) Ning huumorikaim osa algas siis, sest tuli Miss La Paloma võistlus, kuid võistlejateks siis posid, kes end naisteks riietusid, õigemini keda tüdrukud naisteks riietasid ja meikisid ja ehtisid. Oli moeshow, fotokaamerad sähvisid ja poisid üritasid kõigega üksteist üle trumbata. Leidsime võitja ning alustasime tantsuga. Nii siis läkski tants ja muusika kuni mingi kellani kui otsustasime randa minna, läksime kõik. Istusime seal, läks valgeks, läks maru ruttu ja naasesime hostelisse. Seal mindi nõnna pikkamisi magama, kes läks, kes mitte. Mina magasin ka oma natukesed tunnid.<br />Kolmapäev läks siis söömise-koristamise-söömise ja bussisõidu tähe all. Sai kõikidega hüvasti jäetud ja järgmist korda ootama jäädud:). Montevideos pidime bussi ootama, läksime ja istusime siis ühte baari ja hakkasime seltskonnaga jalkat vaatama. Nimelt siis teine Uurguay- Costa Rica mäng, ning joujeeeee, ME PÄÄSESIME LÕUNA-AAFRIKASSE MMile!!<br /><br />Seega nii lõppes ilus La Paloma reis, koju jõudsime öösel, täna sain pikalt magada, aga ikka olen superväsinud, ning hommikul 5 paiku hakkame montevideosse taas sõitma, elagu suvi!<br /><br />Kallikalli,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1737638070170778518?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-59828011805593635632009-11-12T15:50:00.002+02:002009-11-12T16:03:14.734+02:00Päriselt-päriselt, aeg jookseb eest ära ja mina ei ulatu ratsmetest ka kinni haarata, et seda natukenegi pidurdada!<br />Said läbi need kodused päevad, homme varahommikul(4.35) läheb juba buss Montevideosse, et siis seal kõigi vahetusõpilastega kokku saada JAAAA La Palomasse minna, aah, kuidas ma aga seda ootan, nagu päriseelt! Ehkki tegelikult on natuke kurvavõitu ka, jälle tuleb pere juurest ära minna... Aga see-eest kui ma järgmise kolmapäeva öösel tagasi jõuan, neljapäeva kodus olen ja teile blogi kirjutan, loomulikult, siis reedel lähme juba taas Montevideosse perega ja kes teab kui kauaks ma jään...<br />Aga mis meil siin toimunud on, teisipäeval käisime Colonias, ma endiselt armastan seda linna. Seekord sisenesime teisest küljest ja käisime ühes "spa and golf" hotellis, milles meil muidugi tuli plaan, et kui aasta lõpus raha üle jääb, siis lubame endale ühe väikse spa... See oli ilus, tõesti oli, ja mis minu jaoks veel tähtsam, hubane ja mõnus! Kasutatud oli palju puit- ja kivimaterjali, aah, nii mõnus!<br />Ja ühesõnaga jõuda tahtsin selleni, et see linnaosa, mida pidi me sisenesime, oli ka nii mõnus! Ei olnud tänavad justkui nurklauaga tõmmatud, oli rohelust ja parke, ringteid ja mida kõike veel, mis ühe linna ilusaks muudab! Ja loomulikult oli ka vanalinna ilu endine:)) Jalutasime, istusime kohvikus ja jõime ananassimahla ning nautisime nautisime... Sattusime mingile filmimisele. Kukkusime kaamerameestega rääkima, ütlesid, et film tuleb Coloniat tutvustav, aga et näitleja on "Colonia Sean Connery"- nägi täpselt Sean välja ka;) Lobisesime me vahetusaastast jne, muhe!<br />Kolmapäevane päev oli mul selline ringi tuiskamine- hispaania keel, otsisin endale päevitusriideid, jalanõusid( ostsin viimasest poest, lootusetuses ja ainult selle pärst, et on vaja 80 krooni eest...), käisime raamatukogus, ostsime bussipileteid, õhtul käisin isaga jooksmas, mõnus oli!<br />Täna hommikul emaga aeroobikas, siis lugesin, tegutsesin, nüüd teen netis kõik ära, mis vaja, hiljem hispaania keel, kohvri pakkimine, saan klassiõega kokku korra, pean veel poodidest nalle ja viimaseid vajalikke oste tegema, ning salsaaaa!:)) Ma loodan, et ühe õunakoogi jõuab ka tehtud... igatahes palju on teha!<br />Kuid ei ole miskit, homme algab lõbu!<br />Vot, aga tervitused teile sinna lumesse,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-5982801180559363563?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-92130771042795995012009-11-10T16:05:00.002+02:002009-11-10T16:42:23.434+02:00<a href="http://1.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6oWH8rlI/AAAAAAAAAMw/rE-5PUg6LHI/s1600-h/DSCN4823.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6oWH8rlI/AAAAAAAAAMw/rE-5PUg6LHI/s320/DSCN4823.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5402484061559893586" /></a><br />Uruguay-Brasiilia piiril!<br /><br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl1HBpEuCI/AAAAAAAAAMQ/qR1enBO7rIQ/s1600-h/DSCN4646.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl1HBpEuCI/AAAAAAAAAMQ/qR1enBO7rIQ/s320/DSCN4646.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5402477991567865890" /></a><br />Istume ja naudime, tähelepanu sillale!<br /><br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6oMdm1tI/AAAAAAAAAMo/RV9Iv4c3Km4/s1600-h/DSCN4791.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6oMdm1tI/AAAAAAAAAMo/RV9Iv4c3Km4/s320/DSCN4791.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5402484058966382290" /></a><br />Ning nüüd sama koht, kuid silda pole, üleujutus!<br /><br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6nw-wgpI/AAAAAAAAAMg/nv09UXl4_Qg/s1600-h/DSCN4772.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6nw-wgpI/AAAAAAAAAMg/nv09UXl4_Qg/s320/DSCN4772.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5402484051589235346" /></a><br />Käisime kullakaevanduses, tegime pilti;)<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6nYGsD5I/AAAAAAAAAMY/mRmoGQgqllo/s1600-h/DSCN4693.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Kr1mGx8HozE/Svl6nYGsD5I/AAAAAAAAAMY/mRmoGQgqllo/s320/DSCN4693.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5402484044911611794" /></a><br />Nende koduaed, lambakeseed!;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-9213077104279599501?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-36101050823754799722009-11-10T15:48:00.000+02:002009-11-10T15:49:10.028+02:00Nii, jätkan nüüd sealt, kuhu pooleli jäin… Kolmapäevast olime siis parasjagu väsinud-tüdinud-läbi vettinud, tudusime öösel koos katusele peksva vihmaga. Arvasime, et ehk lähme küll neljapäeval kooli, mina ka, sest ma mõtlesin, et oleks kihvt vaadata, kuidas ka teises riigi otsas kool toimib, aga et vihma sadas, siis ei läinud meist keegi… Pärast saime teada, et kooli polnud ka, sest elektrit polnud ja pealegi ei saanud õpetajad kohale, sest Corralest ümbritses vesivesivesi. Seega me läksime ja uudistasime, mis teema on… Läksime selle silla koha juurde. Ja mida me nägime, nagu tõesti, meeletu! Silda konkreetselt polnud näha, polnud! Parajaks huviobjektiks oli see kõigile, 6 aastat pole nõnna olnud. Joodi matet, arutleti teemat sõprade-naabritega ja tehti pilte, mina loomulikult ka. Aga tõesti, midagi sellist pole ma varem näinud, liiklusmärkidel vaid need tahvli osad paista, puudel ladvad ja tõesti, sillast ei jälgegi!!! Vett oli 7.7 m umbes kõige veerikkamal hetkel, meeletu! <br />Aga sel päeval oli meil minasesse minek- kulla-(ja hõbeda-)kaevandus. Ühe nende tuttava tüdruku isa töötab seal, tema kaudu saimegi. Astusime bussile, mis viis kõik töötajad kaevandusse, tegime seal situatsioonikoomikat, astusime mehi täis bussi:D Juba sõidul nägime, kuidas vesi on ka kaevanduse üle ujutanud, kõik on vett täis. Pärast räägiti, et kui neil juba turvasüsteem on hea ja kõik muu vajalik ka, siis probleemiks ongi vesi, sest pole piisavaid pumpasid, et vett välja pumbata maaalustest tunnelitest. Vot aga igatahes jõudsime kohale, see sõbra isa võttis meid vastu, andis kõigile helkur-vestid, kiivrid, andsime oma andmed, läbisime turvakontrolli väravad, istusime maasturisse ja tegime ringsõidu. Räägiti-seletati meile umbes kuidas asi toimib, kuulsime ühte pisikest plahvatust ka- kivi lõhestamist. Ühesõnaga tegelikult oli huvitav, peaks aga jälle juurde uurima asja… Aga igatahes leiavad-uurivad-vormivad oma saadused valmis ning kõik saadetakse ikka Šveitsi, see oli minu meelest asja juures kõige muhedam. Nõnda me seal lõpetasime, tegime veel pilte ja naasesime Corralesesse.<br />Seal me passisime ja passisime, aga ei tulnud ühtegi mõtet, mida teha. Käisime ja ostsime torta fritat, kohalik pagaritoode, mida ma siiani polnud jõudnud proovida. Mingil hetkel jõudiski kätte mate dulce hetk, jõime seda ja nii see õhtu läks, see õhtu, mis pidi olema mu viimane õhtu Minas de Corraleses. <br />Kuid juhtus ikka nii, et vihma sadas juurde, kõik ümbritsevad teed olid vee poolt blokeeritud ja busse ei väljunud reedel. Haha, kui humoorikas, olin esimest korda elus veevangis! Reede möödus ka meeletu kiirusega. Käisime jalutamas natuke, hakkas loomulikult sadama, saime märjaks… Aga siiski ma ei teinud esimesel päeval pilte, sest taevas oli kergelt pilvine, selline õrn valge pilvekiht oli, tahtsin sinisinisust, kuid sain vihma kõigil teistel päevil, seega näh, iluilusaid pilte mul polegi oma reisikesest. On üleujutuse ja igavuse peletamise pildid:D<br />Aga mis me reedel tegime, vaatasime „A Walk to Remember“’it Anu ja Karla kahe sõpaga. Mina lugesin Anult saadud „ Tõde ja Õigust“, issaaaand kui hea on lugeda seda, eesti keeles, oma rahva raamatut, FANTAST!:)) Reede õhtul läksime centrosse, istusime seal mingi ajani, siis käisime veel klubis nende isale õnne soovimas, sest tal oli sünnipäev saabunud-laupäeval ning läksime magama, et järgmisel hommikul päris zombied poleks…<br />See lootus läks aga paraku üsna luhta, ilm oli endiselt vihmane, istusime autosse(jess, saime autoga:)) ja sõitsime Riverasse. Seal olime kokku leppinud ühe hollandlannaga, et saame oma asjad tema juurde jätte, Anu ja Karla jäid sinna ööseks ka. Tuli tema ema meile järgi, viis meid nende elamisse. KHMM. Maja oli natuke Riverast väljas, mõnusa koha peal, ilus korralik suur maja, maja taga bassein, millest näha kogu Rivera, õhtul tuledevalgel, kujutage vaid ette seda ilu;) Pere on tal ka hästi tore, seega ilmselgelt on veel inimesi, kellel vedanud on, ehkki mul on ikka parem!<br />Nii me siis jutustasime natuke seal omavahel, siis saime lõunasööki- liha riisi ja hautatud juurviljadega, heaaa oli, magustoiduks veel riisiputru, magusat, natuke dulce de lechet peale, apppi kui hea! Siis sõitsime linna, saime seal veel ühe vahetusõpilasega kokku, USAst. Nad räägivad omavahel enamasti inglise keeles, seega meil oli ka see päev üsna selline inglise-hispaania segu, ehkki mina vist rääkisin küll kogu aeg hispaaniat, sest lihtsalt see tuleb automaatsemalt, olgugi, et mult küsitakse inglise keeles…<br />Nii me siis kõndisime Riveras, peatänaval. Seal on meeletult free shop’e, üldse kõiksugune poode, rahvast on palju, liiklust on palju. Aga Rivera on see linn, mis asjub Brsiilia piiri peal, seega ühel hetkel läheb linn üle Santana Livramentoks, ehk ühel hetkel sa lihtsalt oled Brasiilias:) Ja mis me siis tegime, läksime Brasiilia poolele šoppama, enne seda ostsime veel värskeid mahlu, AAH, te võite ette kujutada, KUI hea oli see mangomahl, mis ma kõigepealt jõin ning pärastine ananassikas, Anu banaanikas jnejne. Ning ühe suure topsitäie saime 9 krooniga, mis te sellest arvate, jääkski sinna, onju!? <br />Aga et minul oli jalanõudega natuke kitsas, sest need walkingud tõesti ei taha enam erti vastu pidada ning oma plätud lõhkusin ka ära, siis ostsin endale Brasiiliast uued jalanõud. Mul on nüüd Brasiilia ketsid;)<br />Käisime veel kohvikus kohvi joomas, istusime Uru-Bra piiril, tegime pilte, ma ostsn suveniirikesi endale ja hostõekesele, lobisesime. Tuli veel üks saksa tüdruk ka, on keele küll suurepäraselt suhu saanud, enne oli ka aasta õppinud. Aga mis ma veel teada sain, neil toimuvad seal ikka tunnid, harjutuste ja harjutustega, vot seda tahaks küll ka! Õnneks oli tore näha, kuidas mõned neist olid kaalus juurde võtnud(õelus:D), kuidas sellel ameeriklasel oli tõsine ameerika aktsent, see oli nii mõnusalt koomiline, ja ma ei taha üldse õel olla:D<br />Vot aga siis läksime uuesti selle hollandlanna koju, seal jõime veel kohvi ja vaatasime filmi, seekord siis „Hangover“’it. Pärast jäi veel natuke aega, kuidagi avati klaver ja hakati mängime-laulma. Esiteks olin ma lummatud, kuidas Sharine(hol) mängib, siis Karla, ning lisaks sellele veel Sharine hääl… Kuid! Siis alustati looga „Hallelujah“, kõik 10.augusti üritusest osavõtjad võivad aimata, millise tundega ma seda kuulasin, päriselt, no on ilus lugu ja see hääl! Ma tegin video, panen netti üles ka, oh, kallid sõbrad:) <br />Vot aga siis sõime veel pizzat-jaa, ma sõin sel nädalal nii palju ning mul tuli aeg bussile minna. Anu ja Karla tulid saatma, oh, vahetasime viimased sõnakesed, ühed meeletult soojad KALLID ja ma läksin, läksin ja jäin neid Carmelosse ootama…<br />Aeg lendab, lendab, lendab! Sain ilusti Montevideosse, seal teisele bussile ja hommikul kella 9ks olin Carmelos, oh juba bussis oli hea kodu tunne, siis sain bussilt maha ja jalutasin kohvriga koduni, PÄIKE PAISTIS, ema-isa-Fatto olid uksel vastas ja mul tulid pisarad silma, nagu päriselt:) Ma käisin nädal aega ära, jõudsin koju ja pisardasin! Selle reisiga hakkasin ma üha enam hindama oma õnne, kuidas mul on pere ja koduga vedanud, mõtiskletud-arutletud sai bussis piisavalt, nüüd saan edasi nautida koduu! <br />Sain kohvi, ja see kohe maitses teisiti, piim, puhtus ja maitsev! Ema oli porgandikeeksi ka teinud, oh seda õnnistust:) Avasin kohvri, kõik asjad pessu, Marianaga tegime ka tšauuu ja kallikalli- ta ju oli paar tunnikest tagasi alles sünnipäevalt jõudnud, tudus.<br />Olin kodus tagasi, oi kui hea!<br /><br />Aga isa-emaga läksime mingisugusele üritusele, mis siin lähedal maakohas asub, midagi religioosset, aga meie nautisime ilusat ilma ja ostsime siis asadot, mis on ka selle fiesta osa. Mulle meeldis, see oli keset loodust, seal olid mingi vana kloostri varemed, rahulik ja mõnus, ilm oli ka nii ilus, ammu polnud sellist näinud!<br />Tulime koju tagasi, lõunatasime ja läksime magama Marianaga tagasi. Ma arvasin, et õhtul peaks ikka ärkama, ehkki ikka veel oli kogu kehas uni, uurisin viimase nädala uudised üle, tulid vanemad balneariost, õhtustasime ja ööunele!<br />Esmaspäeval Mariana koolis, mina olin kodus, lugesin oma „Tõde ja Õigust“, seadsin pilte korda ja tegin muud vajalikku, käisin viinamarju pildistamas, rattatiirul ja saabus taas õhtu. <br />Õnneks täna on nüüd väsimus läinud lõpuks, sain kõik vajalikud tegemised-kohustused ka tehtud… Lähme Luisa ja Leoniga Coloniasse, Luisa eile kutsus, et nad lähevad ta isaga. Eks ma siis kirjutan jälle millalgi, kuidas mul seal läks, mis me tegime…<br />Ning siis ongi jäänud veel kolmapäev ja neljapäev, reedel lähme juba varakult varakult ära, YFU laager La Palomas ning lubab 30 kraadi, ooooooooooooootaaan!:))<br />Ohh kui tore kõik on:D <br />Tervitused teile sinna,<br />Mina siit:)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3610105082375479972?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-35152500065130271242009-11-10T03:41:00.000+02:002009-11-10T03:43:14.267+02:00Appiappi, kuidas mul pole kannatust järgnevat blogi kirjutada, sest see tuleb pikk-pikk, aga ma tean, et ma pean selle praegu ära tegema, sest muidu ununeb ja kuhjub niipalju juurde!<br />Ehk siis olen nüüd õnnelikult tagasi kodus, veevangist pääsenud. Üldiselt võiks nädala ka mõne lausega kokku võtta, et oli teistsugune, et TERVE NÄDALA sadas ja ma jäin veevangi, bussid ei väljunud ja seega ei saanud ma oma cumple 15’le Carmelosse, aga muidu oli tore. <br />Seega kes lugeda ei viitsi, aitab nüüd küll, alustan täpsema kirjeldusega.<br />Pühapäeva õhtul lahkusin Carmelost, jõudsin ilusti Montevideosse, seal sõin salatit ja ootasin järgmist bussi. Istusin bussile, kõik said tasuta alfajori ja tass pepsit. Ehkki oli öö ja puha, bussis pime, kaks istet minu käsutuses, ei tahtnud und mitte tulla, üritasin uinuda, aga samas vaatasin ka välja, niipalju kui ma nägin- tumedaid varje. Ja mis ma avastasin, metsa! Jah, polnud küll see päris õige, meie mets- oli üsna istutatud värk, aga vähemalt ei näinud, et 10 rea pärast puud lõppeksid:) Ühel hetkel pidin bussi vahetama, istusin mikrobussi, sõitsime mööda Põhja-Uruguay künklikku maastikku, kohutavaid teid ja jõudsime Minas de Corralesesse. Juba siis öösel avaldas mulle muljet selle maastikulisus. Niiet kui ma natuke enne 5 hommikul kohale jõudsin, võtsid mind vastu unised Anu, Karla ja Karla ema Rossana.<br />Ma siis kõigepealt seletan ära. Selles majas elavad Rossana, tema mees Turco, nende tütar Itaahira(?) ning Rossana ema Ivonne. Anu- eesti tüdruku, võttis omale Ivonne ning Karla on yfu paberite järgi Rossana-Turco-Itaahira peres. <br />Et aga nii öö oli, ütlesin ära nii söögist kui ka kohvist ja heitsime kõik end magama. Oli soe, magamine linadega, mina padjata- Anu oli esimesed 2 kuud padjata maganud, sest lihtsalt seda ei antud talle… Sain isegi magada, ehkki ärkasin ikkagi esimesena, kobisin alla vannituppa. Esiteks haaras mind kuumus juba üleval, alla jõudes lisandusid sellele palju kärbseid ja lambalõhn- vaatasin aknast välja, ning sealt nad mind jõllitasidki;) <br />Ühesõnaga, tunne oli mul, et olen jõudnud tõesti kuhugi, millega olin arvestanud aasta tagasi lepingut allkirjastades. Kogu majapidamine ja pereelu. Majas oli korralagedus, mustus, kõiksugu putukad. Mitte et ma vinguks, aga lihtsalt ma näen kui väga on mul vedanud oma perega, ja ometi, puhtust peaks suutma ju igaüks pidada! Köögis võiks ju süües olla ikka nautimise tunne, vannitoas tahaks dušši alt astuda puhtale põrandale jne. Ehk siis maja oli suur, kuid asjad olid pilla-palla, tolmu-puru igal pool, ka kutsu lasti tuppa kohe pärast õues mõnes lambaaugus solberdamist… Anul ja Karlal on oma ühine tuba kahe voodi(madratsitest pole mõtet rääkida, sa vajud auku!), kapi ja paari kummutisega ning see on ainuke tuba ülemisel korrusel, sinna viiv trepp on paras õudus, astmed põlvekõrgused ja kaldus. Aga ma ei vingu, ausalt, ma kirjeldan ainult:D<br />Hommikul sain ka vanaemaga tuttavaks, kes parasjagu kellelegi kodus keemia tundi andis. Ta nimelt töötab koolis ja Liceos keemia ja füüsika õpetajana, samuti müüb igast ehte-kosmeetika pahna, midagi tellitavat ning annab klaveritunde. Turco on ühe kohaliku klubi omanik, seega tööle läheb keskpäevast ja järgmise hommikuni välja ning Rossana tötöab ka koolis ja Liceos õpetajana- inglise keel (ma arvan, et mu 2.klassis käiv õde ka oskab aasta pärast rohkem). Samuti läheb ta õhtul isale kluppi appi. Ning Itaahira käis koolis õhtupoole, seega ööni üleval, poole päevani magades ja siis kooli. Seega ega selles peres kedagi eriti kodus pole, enim näeb Ivonnet- vanaema.<br />Päeva jätkasime siis nii, et läksime natuke jalutama, kohaliku kogunemiskohani- silla ja jõekese äärde, istusime pingil, rääksime juttu ja kuulasime muusikat ning läksime tagasi koju, sõime lõunat. Ilm oli kuum, ega suurt isu ei olnud, seega kogu ülejäänud päev läkski umbes nii, et VETTVETTVETT, süüa ei tahtnud midagi. Aga pärast sööki läksime jalutasime veel, mina ju tahtsin nende külakesega tutvuda. Veendusin selles, et seal pole TÕESTI midagi teha, eriti sel kellaajal, mitte kedagi polnud tänavatel näha. Ja eks külas oligi pank, postkontor, kool, liceo, haigla, apteek, umbes üks riidepood, üks jalanõude pood, mõned toidukauplused, paar pagariäri, lihapoodi, paar klubi. Isegi sellist asja nagu plaza- väljak/plats, kus siin tavaliselt õhtused kogunemised toimuvad nii noortel kui vanadel, selle asemel oli lihtsal „centro“- ütleme nii, et peatänav, mille äärde rahvas õhtuti kogunes. Üks spordiväljaku moodi koht oli ka, mis aga suures enamuses oli sisustatud lastemänguplatsina… Ning Artigase plats, mis nagu tõesti, on igas linnas Uruguays, koosnes ka bussipeatusest ja paarist värviliseks värvitud üles-alla kiigest…Ning sellele kõigele lisaks kõndisid lehmad rahulikult üle tee ning mälusid koos hobuste rohtu tee kõrval. <br />Et meil oli kuumkuum, ja raske oli jalutada- Karlal eriti, läksime sinna isa klubisse ja mängisime piljardit. Mis mu jaoks ilgelt muhe oli, oli näha, kuidas tänavad on tühjad, aga klubis kohalikud vanamehed mängivad midagi piljardilaadset, taovad pokkerit, kulistavad õlu kurgust alla ning lõõbivad niisama- ning nii kogu päeva ja öö veel takkapihta!<br />Mingil hetkel naasesime tagasi koju, sõime „jäätiseputka“ jäätise- mis iseenesest oli maitsev ainult seetõttu, et teda sai söödud nii kuumal päeval. Mingil hetkel otsustasime minna siis sinna silla juurde taas, matega. Kaks nende sõpra tulid ka, istusime, lobisesime ja jõime matet. See paik seal on siis õhtupoolikutel/pärastlõunatel rahvastatud inimeste poolt- tulevad noored/tullakse peredega, matega, lastakse cumbiat jne. Istusime seal pikalt, meiega ühines veel tuttavaid, tehti pilte, lõõbiti niisama. Aga parajalt lõppe ja kuum ilm oli. Läksime koju tagasi, tegime pesu, sest kogu kere lihtsalt kleepus, võtsime natuke rahulikumalt, heitsime hetkeks pikaligi.<br />Kui saabus õhtu, läksime „centrosse“. Nimelt sinna siis kogunetakse õhtul/öösel, seda aga nädalavahetuseti rohkem, aga et esmaspäev oli olnud vaba päev, oli seegi kord rahvast. Ning mida noored siis teevad, joovad õlut, kuulavad cumbiat ning loomulikult teevad autode ja motodega ringe. Vot see on midagi, millest ma mitte aru ei saa. Nad lihtsalt sõidavad ringi, lihtsalt ringi, kulutavad bensiini ja siis vinguvad, et bensiin on nii kallis! Carmeloga võrreldes jäi mulle silma ainult vahe, et kui meil siin on MEELETULT neid põrisevaid „honditasid“, siis seal domineerisid ikka suuremad ja korralikumad masinad! Seega jalutasime seal veidi ringi, lobisesime mõne inimesega, istusime trepil, rääkisime omaette ilmaasju jne. Mingil hetkel otsustasime Anuga, et lähme jooksma, tegime seda. Tuleb muidugi tunnistada, et ma ei lasknud tal eriti trenni teha, sest noo, ega ma mingi jooksja pole! Aga mul siin isa juba Carmelos ootab, et Anu tuleks, saab Martiniga kõvemat trenni teha;)<br />Aga mis meie jooksuringi eriliseks tegi oli see, et me saime nautida looduse väge- nimelt oli lähenemas torm, taevas sähvatas iga hetke tagant valgeks, tegi kõiksugu vingerpusse, tõesti oli kaunis! Ühesõnaga lõppes mu esimene päev Minas de Corraleses ning algas tormtormtorm. Terve öö sadas ja müristas ja lõi äikest.<br />Järgmisel päeval ikka aina sadas, Karla oli haigestunud, ilmselt tegi talle päike liiga- tema oli see, kel eile oli kõige raskem ja ta otsis kõikse aeg varju, kuid meie ikka utsitasime, et noo jalutame veel natuke… Nüüd tal aga isa pani ta tunnistama, et päike-on-halb-päike-on-paha-enam-päikse-käes-ei-jaluta.<br />Niiet see päev jooksis väga kähku käest… Käisime natuke jalutamas, ostsime puuvilju ja tegime puuviljasalatit. Ma teile ütlen, kõik ülejäänud päevad ainult õgisime süüa, eriti just magusat! Kõiges on süüdi ilm! Olime rohkem kodusemad, jutlesime omavahel ning jah, nautisime eesti keelt Anuga ning põhjamaisust Karlaga:) Ning sel õhtul sain ka oma esimese magusa mate kogemuse. Nimelt nende vanaema on kuulus oma magusa mate poolest. Paneb lisaks mate yerba’le- matetee rohi, lisaks apelsini koort, õuna, kaneeli, piparmünti, aniisi, nelki, mett ning suhkrut ning tõesti, KUI maitsev see jäi! Sõime koos küpsiste ja sulatatud juustuga, khmm, dulce de leche oli siiski ka laual:D Sadu jätkus ja jätkus aina!<br />Kolmapäev. Ärkasime ja läksime 6.30 bussile, et Tacuarembo linna minna. Sadas, loomulikult. Sinna minekus tuli teha skeem- Corralesest bussiga ühte maantee-äärsesse peatusesse nimega Manuel Diaz ning seal oodata kuni mõõdub mõni buss, mis sõidab õiges suunas ja siseneb Tacuarembo linna. Niisiis, ootasime umbes 25 minutit, oli ka muud rahvast. Jõudsime pärale kella 8ks. Saime infopunktist vajalikud kaardid-mapid-bookletid ja mõtlesime, et okei, läheks siis kesklinna poole. SADAS! Istusime taksosse, küsiseme, kas mõnda kohvikut oleks kesklinnas lahti, ta arvas, et mitte ja me astusime autost välja tagasi:D Läksime bussijaama kohvikusse, sõime saiakese ja ma uurisin linnainfot, nuhkisin paar muuseumi ka välja, ja mida ikka turistid võõras linnas vihmase ilmaga teevad- kella 9ks läksime muuseumisse! Meil oli seal mingi lahke onu, kes tahtis meile natuke rääkida ka Uruguay ja selle linna ajaloost. Ega ta midagi erilist muuseum polnud, aga ajatäiteks käis kah. Siis avastasime kaks vihmatut hetke, tegime pilti ja läksime taas kohvikusse, mahlad/kohvid ja mõtlemine, mida edasi teha. Et vihma hakkas sadama taas, läksime ja ostsime omile vihmavarjud, odavad ja saastad, aga paariks tunniks/päevaks kõlbavad kah! Seega jalutasime, rohkem küll hüppasime üle lompide, külastasime poekesi-butiike ning toidupoodi. Küsisime endale restorani, läksime ja sõime seal ning naasesime bussiterminali. Linnast jäi mulje vesine ja märg, rahvast tänavatel polnud, midagi suurt näha ei saanud, aga tegelikult igalpool kuhu me ka ei sattunud, hakati meiega kohe huviga rääkima, küsiti, tunti huvi, tore oli:)<br />Niisiis läksime bussile, olime Manuel Diazis kell 3, Rossana oli eile öelnud, et buss tuleb sinna kell 4, mis meid Corralesesse tagasi toob. Ootasime, ei tulnud kell 4, saatsime sõnumi, et millal peaks tulema!?-„Nii umbes 5 paiku, lõbutsege!“ Hah, okei ootasime veel:D Siis küsisime meiega koos ootavalt naiselt, millal peaks tulema, ta arvas, et umbes poole 6 paiku, ootasime. Ei tulnud, ilmselgelt. Aga VIHMA SADAS! Mina lõbustasin end ilmselgelt pildistamisega, aga palju sa ikka ühes bussijaamas pisikese katuse all pildistada jõuad… Seega pärast KOLME TUNDI OOTAMIST KESET EIMIDAGIT PISIKESE KATUSE ALL PADUVIHMAS tuli kella 6 ajal buss:)! Ei lähe meil kunagi see reisuke meelest, ainuüksi selle Manuel Diazi pärast! Ja koju jõudes olime läbimärjad, mu jalad olid valged ja kortsus, nagu oleks terve päev vannis ligunenud. Oma walkingu-110krooni-jalanõud panin kuivama, nad kuivasid järgmised 4 päeva. Nad oleks päiksega 10 minutiga kuivad, aga nad kuivasid selles niiskuses ja vihmas NELI PÄEVA ilma tulemuseta! Vot sulle nalja, kui räägitakse, et lähed põhja, seal on kuum ja kuum ja sina saad hoopis vihmatormid ja üleujutuse kaela!<br />Aga sel õhtul, mis seal oli, mate dulce ja niisama lebo, mis muud ikka vihmaga teha…<br /><br />Kuid oma jutuga jätkan ma homme hommikul, sest tõesti, ma ei jaksa enam ja ma usun, et teilgi on juba ammu tülpimus:))<br />Head ööd!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3515250006513027124?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-71957293791622094582009-11-09T00:50:00.000+02:002009-11-09T00:51:19.029+02:00<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7195729379162209458?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-89347586286807542572009-11-02T23:40:00.003+02:002009-11-02T23:43:28.805+02:00Heihei eestlased!<br />J6udsin ilusti Rivera maakonda, ilma yhegi probleemita! Kogu tegevusest ja m6tetest kirjutan tagasij6udes! <br />Aga seda v6in 8elda, et nyyd j6udsin Uruguaysse! V6i ma ei tea, Ladinasse, sellesse, millest sina issi r22gid ning mida ma ootasin...<br /><br />olen 6nnelik inimene, <br />head kooli j2tku!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8934758628680754257?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-5411130933638521932009-11-01T19:39:00.001+02:002009-11-01T19:40:56.973+02:00Vot, mul on jäänud paar tundi bussini, tagasi olen laupäeva hommikul, ehk pühapäeval teen sissekande, nautige seni kooli ja talve tulekut!<br /><br />Paid,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-541113093363852193?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-90843759472231793922009-10-31T15:08:00.001+02:002009-10-31T15:10:26.654+02:00Oh kui raske oli mul eile uinuda, sest kogu päev oli niivõrd teistsugune olnud, energiat oli palju ja pealegi Fattole meeldib endiselt mu voodi all magada, kuidas sel õhtul nägi ta unenägusid, mis panid ta väga lõõtsutama ja niutsatama;)<br />Neljapäev nagu neljapäev ikka, koolis mu viiiiimased astronoomiad, ajalugu ja keemiad, kahes viimases sain kaasa teha ka, sest eelnevates arutleti ainult teemal tulevad eksamid-tööd, seega mitte midagi mulle. Aah, ja ilm see imeilm siinmaal- oli kuumaks ja läppeks läinud! Päike paistis ja kõrvetas, hingata polnud midagi, niiske kuumus. Aga ma tundsin ennast hästi ja hakkasin nüüd uskuma ka, et suvel siin on kuum. Jõudsin koju, haarasin ratta ja läksin rattaga sõitma! Sain kauneid pilte, olin rahul, kuumus oli parasjagu mõnus, treeningu mõttes ka väga resultatiivne! Sättisin end tagasiteele, sõidan sõidan kuni järsku tunnen, et mis värk on, ratas kuidagi jõnksatab ja koliseb, heidan pilgu tagumisele rattale, ohhoo, kumm jumala tühi!:)) Helistasin isale, „isssiisssi, tead mul läks rattakumm lõhki!“ Ning mis tal muud üle jäi, võttis auto ja tõttas mulle järele;)<br />Mina läksin edasi hispaania keelde ning koju tagasi, koduuksest on hea sisse astuda, mõnus jahedus võtab vastu! Emal tuli idee minna Fattot ujutama balneariosse, mõeldud-tehtud, läksime. Ma siis siinjuures mainin ära, et 29.oktoober ja selle hooaja ESIMENE UJUMINE!:))Lööte üle seal Eestimaal!? Ei kurda, päris mõnus oli, ma arvan et kraade oli kuskil 22 kandis, nende jaoks ikka jube külm!<br />Jõudsime koju tagasi, tegime sibulapiruka põhja valmis(täidiseks panime peekonit ja šampinjone) ning läksime salsasse emaga! AAAH! Te ei kujuta ette, kuidas mulle meeldis! Treener on üks tumedanahaline mees, tuleb Montevideost tunde andma, teeb kaks trenni 8-9 ja 9-10, me jõudsime teiseks trenniks, aga selgus, et see on edasijõudnutele… Aga et esimeses trennis oli oma 20 inimest ja teist trenni ei pidanud toimuma, siis meil oli natuke jama… Aga siis ta ütles, et no aga kui te tahate, eks ma siis teen teile ikka- buss läks nagunii hiljem. Seega jäid 2 tükki eelmisest trennist ja meie emaga. Treener-Martin on ta nimi kusjuures, küsis, et kas oleme esimest korda, ema ütles, et ei teist, kuid mina jah ju esimest. Seega alustasime kõige alguses, õppisime erinevaid samme, algul rütmi lugemisega ja kõik minu pärast, maru naljaks tunne oli:D Aga ei, ma sain ilusti ilusti hakkama ja ikka tantsisime juba, muusikaga ja mõnuga! Nautisin täielikult, treener ja trennikaaslased ka kiitsid ning ülikihvt oli olla! Kahjuks aga ta teeb neid tunde kõigest novembri lõpuni ja mina olen ju Riveras ja La Palomas ja kusiganes veel… Kuid vähemalt ma sain nüüd kellegi kontakti, kes on salsaga seotud, sedaenam, et ta lisas mind kohe facebooki, seega ma loodan, et ma saan ikka salsaga jätkata vahetusaasta lõpuni!<br />Ühesõnaga oli üks tore päev fotode, salsa ja ujumise seltsis!<br />Reede kool oli kohutav! Sest bioloogi-ajalugu-filosoofia-kirjandus-kirjandus tegid nad valmistust eksamiteks, kahes inglise keeles ka! Aga sellest ma tahtsingi rääkida… Need aastalõpu tööd peaks olema kogu aasta peale, kuid inglise keele töö tuleb põhimõtteliselt ühe töölehe peale, sellega on nad juba mitu tundi töötanud(sama teemaga kogu minu siinoldud aja) ning kõik mis teha tuleks oleks ainult paar-kolm lauset endale pähe õppida ja simsalabimm, 12 lendaks!<br />Aah, siis kui ma koolist koju jõudsin olid meil siin kaks korealannat- ema ja tütar! Tütar rääkis inglist, ema ainult koread. Kahjuks olid nad siin ainult lõuna ja tunnikese peale, siis juba edasi Buenos Airesesse! Aga et isa pidi tööle minema, siis mina suuremas osas asjatasin nendega üksi. Loomulikult tuli teemaks Eesti ja ma siis näitasin raamatut Eesti kohta ja jutlesime veel niisama. Ma nüüd tean, kuidas korea keeles „aitäh“ on! Ning mu häälduse peale arvasid nad, et ma võiks korea keelt ka õppida!;) Ja üldse, sain juba kutse aastaks sinna ka elama minna, ema juurde! Mis te arvate, pärast gümnaasiumit ülikooli Koreasse!?<br />Saatsime Marianaga nad laevale ja mina siis hispaania keelde. Võtsin arvuti kaasa, nagu olin lubanud ja tegin neile ühe Eesti-tunni. Pigem küll minu elu tunni- reisime läbi meie reisipiltide ning muidugi peatusime ka Eestis ja peres ja kodus… Nad olid lõpuks väga tänulikud, et kõike näitasin ja rääkisin, jess läks hästi!<br />Kodus oli selline lebotamine rohkem, õhtul vaatasime Marianaga mingit hispaania filmi, film oli iseenesest hea, aga mitte minu maitse, meie maitse. <br />Nüüd siis passime kodus, sest vihma sajab- kõik ujub, lastel paha on tuju, ainult krokodill jalutab vees…<br />Kuid juba homme, juba homme olen teel Minas de Corralesesse!<br /><br />Hästi egoistlik ja ennast kiitev postitus tuli, aga eks ma järgmises juba parandan end!<br />Kallid,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-9084375947223179392?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-66816274271591216212009-10-30T03:24:00.002+02:002009-10-30T03:26:26.962+02:00Panin uusi pilte picasasse, tänased on supeer, ise olen ilgelt rahul!:)<br />Üldse oli täna hea päev, sain pilte, käisin salsas, mis oli jeeejou, megalahe! ehkki mu rattasõit oli nagu ta oli...:D Kumm läks katki!<br /><br />Aga kõigest sellest juba hiljem:)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6681627427159121621?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-30747297036444017302009-10-29T19:22:00.001+02:002009-10-31T19:10:12.115+02:00Nõnnaviisi. Millal ma viimati kirjutasin!? Esmaspäeval vist. Ei pühapäeval, et valimised VIST korduvad, ei, tõsi on see, et valimised korduvad KINDLASTI, novembri lõpus. Ohõudust seda muusikat ja tantsu ja tralli veelkord! Aga olgu, mina elan ju üle, vaesed riik ja parteid , kes peavad hunniku raha taas välja käima…<br />Aga esmaspäev oli koduselt, käisin viinamarju pildistamas, Luisaga käisime jalutamas rannas, tegime pilte, rääkisime jutte maast ja ilmast. Tema poolt uudised siis sellised, et ta jääb Carmelosse, uus pere tundub olevat parem, väidetavalt palju perekondlikke tegevusi ning kõike muud, millest ta puudust tunneb.<br />Teisipäev oli üks suhteliselt muhe päev. Läksin kooli esimeseks tunniks, õpetaja puudus-paaristund, tuli õppealajuhataja ja ütles, et kolmas tund ka jääb ära, sest õpetaja puudub - et tulgu me kooli tagasi 9.45… Jõudsin siis koju, avastasin ema aeroobikasse end sättimas, kutsus mu kaasa, riidesse, läksin. Seega tagasi koju jõudsime 9.30, kiire pesu, riietus, banaan kaenlasse ja sadulasse! Kusjuures isegi tund toimus, järgmine muidugi mitte ning kaks viimast matemaatikat taas- khmmm, saime tööd kätte, sain 12.<br />Kodosse, hispaania keel jäi ära, sest õpetaja Montevideos meedikute ülevaatusel, seega päevaks polnud mitte midagiiii! Tegin pisikese siesta, sebisin endale bussiaegu, sain YFUlt loa minna Minas de Corralesesse Anu ja Karla(see soomlanna, kes temaga samas majas elab) juurde, ehk JEEEEEE MA LÄHEEEN!:)) Lobisesin tugiisikuga ja ei teinud midagi, aga õhtul olin nii läbi kui läbi.<br />Kolmapäev, koolis oli okei, kunstid, tegin tööd, keemias pidin pead kasutama ja mõtlema, vot see mulle meeldis:) Pärast kooli suhtlesin vanematega ja Duncsiga, KHMMKHMM. Duncsiga, kes on samasugune nagu alati ja oskab teisi kiusata. brrrapõrra.<br />Aga jäänud on kaks päeva koolis, homse elan üle, sest ainult 5 tundi on, ülehomse, sest see ju siiski viimane, siis laupäev ja pühapäeval kell 6 läheb buss, asun end Rivera poole teele, SIIT MA TULEEN!:)<br />Aga mis ma veel olen unustanud rääkida, ükspäev vaatasime Marianaga ühte uruguay filmi. Filmitud ühes väikses vaeses külas Brasiilia piiri ääres. Näitas ilmekalt, kuidas elu käib- rahvas käib illegaalselt kraami ostmas üle piiri ning kuidas korruptsioon vohab nii piirivalve kui ka politseiga. Ja et nii ongi. Päriselt. Ja vot see on karm tõde, kurb tõde.<br /><br />Aga ega mul palju rääkida pole, eks pärast Rivera-reisi saab jälle pikima-postituse-võistlust teha, kuid praegu nagu näha- elu on tavaline ja kirjutada midagi pole.<br /><br />Kallidpaid,<br />Les quiero,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3074729703644401730?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-30042101375554352292009-10-26T02:50:00.003+02:002009-10-26T03:19:01.855+02:00Ja tundub, et kõik lähebki kõige hullemat viisi ning valimised lähevad kordusele kuu aja pärast. Aga see kõik, mis praegu tänavatel toimub on päris hmm... Kergelt kogunemisi, lippudega, muusika, lauldakse, hõisatakse, tiirutatakse niisama linnas atodega ringi jne. Kusjuures minu jaoks on kõige lahedam, et ühe erakonna lipp on puna-sini-valge, ehk keerakem tagurpidi ja mõelgem meie suurnaaberriigile...<br /><br />Aga minu tegemistest... Sel nädalavahetusel olid siin kaks CS(Couch Surfing)'i paari. Teatud kokkulangemistel. Reedel olime kodusemad, võtsime rahulikult ja puhkasime end Montevideost välja, laupäeval oli üsna sama. Koduselt. Aga seekord tähendas see seda, et meil oli siis üks paar Uus-Meremaalt ning teine paar, kus meessoost osapool oli USAkas ning naine Ecuadorist. Vist ei kohta selle aastaga rahvast igalt poolt maailmast:D Meremaakad oli rahulikud, tagasihoidlikud, hajameelsemad, aga asi võis ka selles olla, et keelebarjäär oli üsna tuntav, ma tean, mis nad tundsid, läbi elatud!:) Aga lähevad nüüd Montevideosse, õpivad 6 nädalat keelt ja siis mees Argentiinasse, naine Boliiviasse tööle. Ärge küsige, miks nii kahtlaselt lahku, aga jaa. Samas teine paar, see ecuadorlanna, esiteks, nopalun KUI ilus naine! Mõnusalt tõmmu, pisike, lopsakate huultega, süsimustade juustega, tumetumedate silmadega, kusjuures silmavalge peegeldas ja säras, ja noo se kõik kokku oli nii ilus!:D Ning tegi muhedat nalja, oli särtsakas ja üldse, sel mehel on vedanud! Mees on Chicagost, oli selline rahulikum, aga ka muhe. Nemad siis elavad Buenos Aireses praegu, naine lõpetab oma õpingud, midagi meditsiinivallas, mees töötab. Kusjuures omavahel räägivad hispaaniat, kuid naisel on väga hea inglise keel ka. <br />Lõunatasime, läksime jalutuskäigule ja tagasijõudes oli aeg, et vanemad läksid pulmapidustustele ning USA-ECuadori paar laevale, et BAsse sõita. Meremaalased balneariosse. Vanematel oli siis "õhtupooliku pulm"- kella 7.30st alates ja nemad jõudsid tagasi pool 3, magusaga polnud alustatud. Ma ütleks küll rohkem ööpidu, aga okei! Meie Marianaga kutsusime tema sõbred külla, tellisime pizzat, minu kaerapätsid- tulid välja päris head:) Teised lahkusid samal ajal kui vanemad jõudsid, siis heitsime tudule.<br />Tänane hommikupoolik Meremaalaste ärasaatmise seltsis ja siis valimised ning mõnusalt lugemist, Rivera-teema arutamist, õhtustasime chivito-seltsis ning nüüd peaks magama jääma, aga et lähim erakonnakogunemine on kolm maja edasi, siis tahaks näha, kuidas see muusika meil seda lubab... <br />Aga lähen üritama!<br />Ja muide, meil on nüüd ajavahe vaid 4 tundi!!! <br />Ja muide 2, Kareeeet sul on veel sünnipäeeeeeeev (minul siin)! Jejeeee, PALJU ÕNNNNEEEE!<br />Ja muide 3, pere mul peaks nüüd kuskil palmipuudega ümbritsetud hotellis viibima... Oh, kuidas tahaks praegu oma lemmiktunnet. Õhtuhämaruses, rannas jalutada, lõunamaa soe tuuleke sasimas juukseid, seelik lehvimas, kohalikud rütmid kauguses kajamas...<br /><br />jah, täna oli jälle jahekas.<br />Kuid besoooos!!!<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3004210137555435229?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-51745565506731858052009-10-23T19:43:00.000+03:002009-10-23T19:44:15.439+03:00Teen nüüd teile siia eilse päeva blogi- Montevideo ekskursioon Mariana kooligrupiga. Meid oli 23 õpilast, sellest samast grupist „science, arte y luz“, kool oli neil selle sõidu kinni maksnud, midagi, mida tihti ei juhtu, aga nad olid sel aastal eriti saavutuslikud ka! Seega reis oli ka kihvt!<br />Päev algas siis kella 3 ajal, kell 4 kogunesime kooli juurde. Buss oli tellitud, kõik väga tipp-topp korras ja puhas ja uus kui välja jätta see, et istmevahed olid peaaegu olematud. Mina olin vist ainus, kes tudus minnes, teised panid seal ikka laulu cumbia saatel. <br />Esimene külastus oli LATU, see on umbes nagu Heureka ja kõik need teised muuseumid, kus kõik tehakse selgeks katsetustega. Ning kuna mulle meeldivad sellised asjad, siis jaa, mulle meeldis! Meil oli giid, käisime temaga ringi, Mari sai aru, mis ta rääkis ja oli õnnelik. Kõige pisema kõrvale oli suur tubaka-teemaline ekspositsioon, erinevad faktid, kellad- näiteks, et maailmas sureb iga 6 sekundi tagant üks inimene suitsetaja, suurepärased näited suitsetamise tagajärgede kohta jnejne. Ning teine suuremat sorti ülespanek oli Antarktika kohta, esmalt film ning infotahvlid, siis astusime lennukisse ja maandusime sellega Antarkikas, astusime uksest välja külmakambrisse:D Väidetavalt oli -5, nii vähe ju!, aga väga külm tundus- olen Eestist!?<br />Edasi läksime ühte fotolaborisse, kus tavaliselt gruppe ei käi, aga meie olime saanud kuidagi tutvuste kaudu. Seletati ja näidati, kuidas fotosid ilmutatakse- nagu päris-päris vedelikes solpsutades. Erinevaid näiteid, mis juhtub, kui valgust lastakse liiga vähe, kui pannakse tuli põlema liiga varakult, jäetakse pilt teatud vedelikku liiga kauaks jne. Ja noo, nii huvitav minu meelest- esiteks fotograafindus, teiseks kogu see süsteem, kuidas toimuvad rektsioonid ja pilt ilmub nähtavale valgelt paberilehelt!<br />Siis tegime väikse lõunatamise, khmm, istusime Montevideo peaväljakul Artigase kuju kõrval muru ja kõnnitee peal ja õgisime empanadasid või burgereid, kes mida.<br />Edasi läksime ühele fotonäituse avamisele. Kihvt koht oli, selline pisike, aga kelder oli kivimüüridega, aga väga elegantne. Sel aastal oli ühel korvpallikohtumisel tapetud kaks pisikest(9-aastast) poissi, kusjuures eri aegadel, eri viisil ja nad ei tundud üksteist, aga mõlema nimi oli Rodrigo. See näitus oligi selleteemaline, kuidas nende mälestuseks on tehtud graffiteid, tatoveeringuid jne.<br />Edasi läksime Hispaania kultuurikeskusesse. See on üks hoone, kus kõik saavad käia, on raamatuid-filme hispaania-keelseid, saab kuulata raadiprogramme ja mida kõike veel. Mõeldud põhiliselt hispaanlastele, et nad saaks käia seal oma aega rahulikult sisustamas. Meie istutasime end laste-nurka, mina vaatasin, et ohhoo- raamat „25 Euroopa populaarsemat jutustust“, avasin selle ning leidsingi ühe loo, mis on pärit Eestist! Seejärel loeti see kõva häälega kõigile ette:) <br />Pärast seda külastasime veel ühte fotonäitust, mis mulle tõsiselt meeldis. Pildid olid jäädvustatud ühes vaeses Uruguay külakeses. Must-valged, pisikeste põnnide ja kasside-koertega. Meeeeeldis!<br />Seejärel käisime kunstimuuseumis, kus olid väga väärtuslikud uruguay kunstnike teosed. Et ma sellisest kunstist midagi väga ei jaga, siis olnud ma just väga vaimustatud, aga tore oli ikka.<br />Siis anti meile 1.5 tundi veeta lõbustuspargis. Haah! Lahti oli täpselt kaks atraktsiooni. Montana rusa- ehk ameerika mäed, olid suletud. Avatud siis see autodega rammimise atraktsioon, no mulle on see alati suht meeldinud, käisin ühe korra ja igav oli:D Ning teine asi oli „rock and samba“- ehk siis üks suur taldrik, kõik istusid ringis, see väristas ja keerutas ning kõik muidugi cumbia rütmis! Noo, käisin küll 3 korda, aga igavlesin ikkagi- langevarjuga ikka päris võrrelda ei saa:)<br />Viimaseks läksime ühte shoppingusse, seal oli vedi vaba aega, siis kogunesime ja einetasime ning asusime koduteele. Ei jäänud meie Marianaga ka pealinna, sest ei saanud Terega kontakti, et tema juured ööbida. Aah, see sõit oli jube, radikas kuumas, ruumi polnud ja uni oli suur. Aga okei, õnneks olime lõpuks kodus, sai õpetajad ära tänatud, et ma kaasa sain ning tõesti, olin rahul selle päevaga!<br />Kallikalli,<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-5174556550673185805?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-31622297503008346502009-10-21T23:42:00.000+03:002009-10-21T23:43:04.032+03:00I'll keep it shining everywhere I go<br />You're my heart, you're my soul<br />I'll be holding you forever<br />Stay with you together<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3162229750300834650?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-2303866950716832772009-10-21T01:43:00.001+03:002009-10-21T01:45:15.224+03:00Jeee, ma olen nii õnnelik!!! Nimelt kui kõik nüüd toimima hakkab- ja hakkab!, siis ma lähen juba vähema kui kahe nädala pärast Anule külla Riverasse!:) Oujee seda ootusärevust! Tuleb ainult bussiajad paika panna- mis on paras jamamine ning yfule vajalikud paberid saata ning asjad kokku-minek!<br />Ning ma tahtsin paar päeva tagasi kirjutada, et suveni on jäänud 2 nädalat. Noo, ma lähen neljapäeval Montevideosse koos Mariana ja ta kooligrupiga, ilmselt jääme reede ka- et kleite osta ja ta ehk saab muusikatunni ka reedeks. Seega on jäänud kolmapäev ning järgmine nädal, kus ka kindlasti midagi jääb ära vmi.:D <br />Ning Anuga rääkisime telefonitsi täna, kaks korda lausa, teate maru naljakas oli! Olgugi, et skype’i kõned, telefonitsi oli ikka teisiti! Üldse kasutan seda masinakest siin nii vähe, okei smsid lähevad, aga kõned olevat kallimad, seega ei kasuta… Täna mõtlesin kohe, kuidas Eestis sai ikka kõrv ja telefon tuliseks räägitud.<br />Ning maru kahju oli kuulda, et neil seal polegi midagi teha, ja nagu EI olegi, sest kedagi pole ja midagi pole… Ei suuda ette kujutada! Minu pärast-kooli on üsna täis, Uruguay mõistes muidugi totaalselt täis, teie Eestiga väga ei võrdleks- siinkohal kauneid viimaseid arvestusi! Ning Luisa, Leon ka rääkisid, et nad ei kujuta ette, ei tea midagi, mida tegema hakkavad suvel. Emm… Mul üsna planeeritud temakene juba ning kui juhtub ka mõni vaba päev tulema, kavatsen ikka midagi ette võtta, kuidagi-kellegagi-kuhugi ikka ju saab!<br />Aga oma viimastest tegemistest… Reedel kool ja pärast kooli uhh, eriline spordipäev oli! Võrkpall, Martiniga jooksmas(Martin on see pimedaks jäänud mees) ning õhtul veel tantsimas ka, olin läbi pärast:D AGA! Ma juba olingi unustanud selle sporditu suve ja sulka lõpetamisega, et mina olen ju see inimene, kelle tihedateks külalisteks on kõiksugu vigastused. Haah, reedest saadik pöial valulik ning annab tunda- palliga otse, midagi põrutuse taolist.<br />Reedel tuli siis meile see belglane ka, üks uus ja hoopis teistsugune kogemus taas! Belglane, arvuti- või elektroonika-vms insener, peaaegu 10 aastat töötanud Tais, pea 2 aastat Hiinas, aasta Venemaal ning võib-olla kuskil veel. Elab rohkem reisidel kui Belgias, sest töötab ainult kas 6 või 8 kuud aastas. Teadis maru palju maailmast, erinevaid fakte jne. Kuna belgias riigikeeli mustmiljon ja ta elanud igalpool, siis räägib päris hulganisti keeli. Sport on eluviis. Rääkis, kuidas vahel Belgias läheb 4.30 uni ära, läheb jooksma, 20km(väsimust pole, edasi!) 30km(sama lugu) 40km, ja oh, saigi maraton joostud! Samas rääkis, kuidas kodus pole ei raadiot, telerit ega arvutit, ning et söömas käib mingis avalikus toidukohas(tuleb oluliselt säästlikumalt välja)- me kujutasime ette, kuidas ta korter välja näeb oma voodi ja vannitoaga… Ühesõnaga hästi veider inimene oli iseloomult ja olekult, aga millist elu elanud-elab!<br />Seega laupäeva veetsime üsna koduselt, õega käisime rannani jalutamas, pärast pere ja matega mööda linna, oksjonilt läbi, ÜLImuhe!<br />Pühapäeval balnearios, asado, päike, ajalehed, Coelho, mate. Vesi toob sinna randa sellist must savi, aga nagu kividena- kõnnid, paistavad kivid liival, aga katsudes/mudima hakates pehmenevad. Mökerdasime veidi, kujutasin ette, kuidas suvel hakkan veel seal miskit mässama, mõeldes Kiltsile:)<br />No ja saigi too kena nädalavahetus läbi, esmaspäeval natuke kooli, pärast hispaania keele õppimist koos isa ning netiülesannetega, jooksmas käisime ka- seekord isa ja Martiniga, huu, tempo oli ikka teine, eks me näe, kui suur kihk on mul selles detsembrikuumuses(Eesti!) sinna võistlustele minna… aga ei, ma haaran võimalusest end treenida ja distsiplineerida!<br />Ja muide, ma olen oma 3kg juurde võtnud. Ei ole üldse tore.<br />Aah, ja Florencia, klassiõde, sai omale pisikese kutsika ja pani talle nimeks Tiina!<br /><br />:)) <br />Besos,<br />ja muide 2 kuud sai ka juba läbi!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-230386695071683277?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-21207373536094497122009-10-15T23:21:00.003+03:002009-10-15T23:25:13.173+03:00Kaotus. Kaotus. Kaotus.!!!!! Nii kohutav kui see ka pole, kaotasime 0:1 Argentiinale! Ehhki Uruguay mängis paremini, võimalusi ja ohtlikke olukordi oli rohkem, suutia Argentiina ikka ära susata valel ajal!<br />Aga tegelikult oli üks mõnus õhtu! Sõime palju magusat, koogikesi, jah oma peres ei sööks me iial nii palju korraga! Aga ma lubasin endale:D Lobisesime, vaatasime jalkat, hästi-hästi hubane oli, positiivne energia!<br />Ning eilse päeva saavutus ka… Kuna isa oli tööl ja Mariana inglise keeles, pidin ma üksi minema Martiniga jooksma. Ei pidanud, aga läksin… Ja ma sain oma hirmust lahti:) Jooksime 4km, peaaegu kogu aja lobisesime. Temast oli mul raske aru saada, räägib vaikselt ja enda ette, aga ma SAIN ARUU!!! Niiet olen vägaväga rahul. Isale saatsin kohe sõnumi pärast, et käisin, jooksime palju ja sain hakkama! Ta vastus oli hästi armas:) Õnnitles mind ning ütles, et on väga uhke mu üle:) Täna ka mainis, et kui ma La Palomasse lähen, kuidas nad mind siis igatsema jäävad!<br />Aga jooksu juurde tagasi, isa plaanib Martiniga minna 19.dets Montevideosse maratonile, ma sätin end ka kaasa!<br />Kuid Memmilt sain ükspäev anekdoodi, mis meie meelest oli päris tabav. Tema aga luges mulle selle ette, et minu arvamust teada, kas ikka on nõnna. Ja ma siis mainin siinkohal ära, et olen kõige alljärgnevaga nõus peale Lõuna-Ameerika! Lugege, see on hea!<br /><br />Austraallased korraldasid ülemaailmse küsitluse: "Palun öelge omaarvamus toidupuuduse kohta muus maailmas."Küsitlus läks täielikult vett vedama.Põhjused: Lõuna-Ameerikas ei teatud, mis on "palun."Aasias ei teatud, mis on "oma arvamus."Aafrikas ei teatud, mis on "toit."Euroopas ei teatud, mis on "puudus."Põhja-Ameerikas ei teatud, mis on "muu maailm."<br /><br />Natuke mõtlemisainet, kuidas meil see maailm siin üles on sätitud, üles on arenenud õigemini...<br /><br />Kuid kallid-paid kõigile, ja mina jään ellu, sest minu omad siin on kõik "palun"!:) Seega keegi ei sunni mind midagi tegema, olen mina ise!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2120737353609449712?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-43493529869940904612009-10-15T00:04:00.002+03:002009-10-15T00:05:52.848+03:00Lähen Uruguay-Argentiina jalpalli vaatama tšikkidega, kes võidab, saab MMile!<br /><br />Eesti võitis, peab ka Uru!!<br />GO URU GO URU!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4349352986994090461?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-92030460295894098012009-10-14T12:17:00.002+03:002009-10-14T12:18:00.057+03:00Käisin koolis. Jep, juba lahe- puudus kahe esimese ajaloo õpetaja, seega passisime tühja. Siis oli füüsika, tund toimus maru aeglasel tempol, tuli bioloogia- 10 vaatasid oma KT üle ja pidime minema mingile esitlusele. Ehk siis 3h esitlust teemal Liiklusõnnetused ja tervis. Vaatsime päris tõsiseid videosid, kuulsime veel tõsisemaid fakte ning tegime grupitööd. Sellest hoolimata, et nad said aru asja tõsidusest, ega kiivrit ei hakata ju ikka kandma… Ning viimaks oli üks matemaatika. Klassis on üks õpilane, kes asjast aru saab(ja mina joujou!), teistele ei aita ka pikk ja põhjalik seletamine. Emme-Memmi, teemaks on siinuse ja koosinuse teoreem.<br />Olin siiski õnnelik koju tulles, sõime täidetud pannkooke ning läksin võrku. Jee, nautisin jälle täiega ja mõnus oli! Edasi hispaania keelde, kus samuti oli seekord päris okei. Õhtul tegime emaga empanadasid ja raamat oli ka sõber kallis!;)<br />Pole ammu punktidena midagi pannud:<br />Esiteks, mul on suveni jäänud vist 4 nädalat! 13-18 november toimub yfu laagrike La Palomas, rannakuurort. Käime mööda maakonda ringi ja lebotame niisama, üliimõnus! Peale selle oli vanematel plaan minna ühtede argentiinlastega, kellega couchi kaudu tutvusime, matkama Uruguay küngastele, see oleks üliülimõnus! Ah ja siis sel nädalavahetusel tuleb üks prantslane või belglane couch surfinguga, järgmisel nädalal paarike Uus-Meremaalt. Kuid mis eriti lahe, novembris ilmselt jaapanlased;)<br />Ja üldse, kuna mul praegu on kool rohkem igavlemise paik ning sundärkamine, siis vanemad on ka üsna vabameelsed selles suhtes. Mitte et ma koolis ei käiks, vaid mainisin kunagi isale, et suvel võiks Anuga ka midagi teha, tema siia ja mina sinna… Siis ta oli kohe, ojaa, muidugi tulgu siia, aga sina sinna suvel küll ei lähe, liiga kuum( Anu on põhjapool, ekvaatorile lähemal, sisemaal). Ükspäev siis küsis, et kas ma rääkisin Anuga, ma vastasin, et jaa, ta tahaks ka tulla… Isa oli, aa, no lasku käia! Umbes et istugu homme bussi ja tulgu:) Mul oli, et oot, ma mõtlesin, et suvel ikka, siis tema, et einoh, vahet pole ju:D<br />Ma tulen koju ja hakkan koti raskuse üle kurtma. Sest noo, praegu 4ndas pole meil igatahes mitte ühte õpikut ka! Õpetajad jätavad raamatukokku lehed, mida kopida 1 peeso eest… Kas ma juba olen seda maininud!?<br />Haah, ja koomika on selles, et ma olen juba harjunud hilinema. See, et ma võrkpalli jõuan 10 min hiljem on normaalne, sest ega see veel selleks ajaks alanud pole, aga täna mõtlesin, et ei, hispaania keelde täna EI hiline, aega oli piisavalt ja ülearugi(sai kuivatatud õunu suhu pista)… Aga noh, milline oli lõpptulemus- ma avastasin end ikka kella laskmas 4 min tähtajast hiljem…<br />Ja mida ma juba ammu mõelnud olen… Kui meil Eestis linn näeb välja umbes selline, et kesklinn on loomulikult üks kallimaid linnaosi, siis teda ümbritsevad erinevad linnaosa, kuid kõige-kõige äärelinnad on siiski taas asustatud veidi jõukama rahva poolt, eramajad, aiad jne. Siin aga kesklinn rikas, siis ümbritsevad erinevatel tasemetel linnaosad, kuid linnaäär on ikkagi vaesema klassi poolt asustatud… Kas meie laieneme laiali, nemad siin kesklinnas kõrgusse või milles asi!? Siinkohal ootaks küll seletusi teilt geograafia-/vms tarkadelt!<br />Ükspäev oli Juanse sünnipäev. Käisime tema juures, viisime kingitused. Ta elab vähem jõukamalt, maja pole päris plekk+ riie, natuke ikka betooni ka ning telekas- midagi ülivajalikku!? Kuid samas… 15 aasta sünnipäev, olgugi, et poisslaps, kingiks sai elektrikitarri koos võimendiga, digika ja riideid vanematelt, Mariana sõpradega kinkis telefoni. Isa tal muidugi mängib saksofoni ning kitarri ka, vähemalt mõistab lapse huvi, aga see tundus siiski kuidagi vastandlik minu jaoks- elamine ning kingitused…<br />Ning ma pean minema endale kingi ja kleiti otsima Johana sünnipäevaks! 7.november. Järgmine neljapäev ehk saan Marianaga Montevideosse kaasa, shoppingutuur!<br /><br />Aga nüüd tuleb tudu jälle, homme 3 KUNSTI, ohsedaigavlemist! Peaksõpetajaga diili tegema, et ma joonistuskunsti asemel teen fotokunsti…<br />Kuid õnneks pole palju jäänud ning ema ütles, et on suur sajutõenäosus, kõlab kojujäämise moodi:D<br /><br />Love you guys!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-9203046029589409801?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-30771686190256017062009-10-14T12:17:00.001+03:002009-10-14T12:17:59.352+03:00Käisin koolis. Jep, juba lahe- puudus kahe esimese ajaloo õpetaja, seega passisime tühja. Siis oli füüsika, tund toimus maru aeglasel tempol, tuli bioloogia- 10 vaatasid oma KT üle ja pidime minema mingile esitlusele. Ehk siis 3h esitlust teemal Liiklusõnnetused ja tervis. Vaatsime päris tõsiseid videosid, kuulsime veel tõsisemaid fakte ning tegime grupitööd. Sellest hoolimata, et nad said aru asja tõsidusest, ega kiivrit ei hakata ju ikka kandma… Ning viimaks oli üks matemaatika. Klassis on üks õpilane, kes asjast aru saab(ja mina joujou!), teistele ei aita ka pikk ja põhjalik seletamine. Emme-Memmi, teemaks on siinuse ja koosinuse teoreem.<br />Olin siiski õnnelik koju tulles, sõime täidetud pannkooke ning läksin võrku. Jee, nautisin jälle täiega ja mõnus oli! Edasi hispaania keelde, kus samuti oli seekord päris okei. Õhtul tegime emaga empanadasid ja raamat oli ka sõber kallis!;)<br />Pole ammu punktidena midagi pannud:<br />Esiteks, mul on suveni jäänud vist 4 nädalat! 13-18 november toimub yfu laagrike La Palomas, rannakuurort. Käime mööda maakonda ringi ja lebotame niisama, üliimõnus! Peale selle oli vanematel plaan minna ühtede argentiinlastega, kellega couchi kaudu tutvusime, matkama Uruguay küngastele, see oleks üliülimõnus! Ah ja siis sel nädalavahetusel tuleb üks prantslane või belglane couch surfinguga, järgmisel nädalal paarike Uus-Meremaalt. Kuid mis eriti lahe, novembris ilmselt jaapanlased;)<br />Ja üldse, kuna mul praegu on kool rohkem igavlemise paik ning sundärkamine, siis vanemad on ka üsna vabameelsed selles suhtes. Mitte et ma koolis ei käiks, vaid mainisin kunagi isale, et suvel võiks Anuga ka midagi teha, tema siia ja mina sinna… Siis ta oli kohe, ojaa, muidugi tulgu siia, aga sina sinna suvel küll ei lähe, liiga kuum( Anu on põhjapool, ekvaatorile lähemal, sisemaal). Ükspäev siis küsis, et kas ma rääkisin Anuga, ma vastasin, et jaa, ta tahaks ka tulla… Isa oli, aa, no lasku käia! Umbes et istugu homme bussi ja tulgu:) Mul oli, et oot, ma mõtlesin, et suvel ikka, siis tema, et einoh, vahet pole ju:D<br />Ma tulen koju ja hakkan koti raskuse üle kurtma. Sest noo, praegu 4ndas pole meil igatahes mitte ühte õpikut ka! Õpetajad jätavad raamatukokku lehed, mida kopida 1 peeso eest… Kas ma juba olen seda maininud!?<br />Haah, ja koomika on selles, et ma olen juba harjunud hilinema. See, et ma võrkpalli jõuan 10 min hiljem on normaalne, sest ega see veel selleks ajaks alanud pole, aga täna mõtlesin, et ei, hispaania keelde täna EI hiline, aega oli piisavalt ja ülearugi(sai kuivatatud õunu suhu pista)… Aga noh, milline oli lõpptulemus- ma avastasin end ikka kella laskmas 4 min tähtajast hiljem…<br />Ja mida ma juba ammu mõelnud olen… Kui meil Eestis linn näeb välja umbes selline, et kesklinn on loomulikult üks kallimaid linnaosi, siis teda ümbritsevad erinevad linnaosa, kuid kõige-kõige äärelinnad on siiski taas asustatud veidi jõukama rahva poolt, eramajad, aiad jne. Siin aga kesklinn rikas, siis ümbritsevad erinevatel tasemetel linnaosad, kuid linnaäär on ikkagi vaesema klassi poolt asustatud… Kas meie laieneme laiali, nemad siin kesklinnas kõrgusse või milles asi!? Siinkohal ootaks küll seletusi teilt geograafia-/vms tarkadelt!<br />Ükspäev oli Juanse sünnipäev. Käisime tema juures, viisime kingitused. Ta elab vähem jõukamalt, maja pole päris plekk+ riie, natuke ikka betooni ka ning telekas- midagi ülivajalikku!? Kuid samas… 15 aasta sünnipäev, olgugi, et poisslaps, kingiks sai elektrikitarri koos võimendiga, digika ja riideid vanematelt, Mariana sõpradega kinkis telefoni. Isa tal muidugi mängib saksofoni ning kitarri ka, vähemalt mõistab lapse huvi, aga see tundus siiski kuidagi vastandlik minu jaoks- elamine ning kingitused…<br />Ning ma pean minema endale kingi ja kleiti otsima Johana sünnipäevaks! 7.november. Järgmine neljapäev ehk saan Marianaga Montevideosse kaasa, shoppingutuur!<br /><br />Aga nüüd tuleb tudu jälle, homme 3 KUNSTI, ohsedaigavlemist! Peaksõpetajaga diili tegema, et ma joonistuskunsti asemel teen fotokunsti…<br />Kuid õnneks pole palju jäänud ning ema ütles, et on suur sajutõenäosus, kõlab kojujäämise moodi:D<br /><br />Love you guys!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3077168619025601706?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-45920284840834561042009-10-13T12:17:00.000+03:002009-10-13T12:18:19.576+03:00And that’s it, (that’s all- mõeldes teile:D). Aga minu that’s it oli rohkem see, et ja nüüd ongi mu vabad päevad läbi! Nimelt viimase 10 päeva jooksul käisin 1 päeva koolis ja EI olnud haige ega EI olnud vaheaega :))<br />Laupäeval mõnus ärkamine, jogurt- see on mu hommikuõnnistus nüüd koos värske apelsinimahlaga! Siis me sõime midagi lõunaks ja ma usun, et enne lihtsalt valmistasime seda ja suurem aeg läkski sellele. Siis vaatasime Marianaga „Marley y Yo“ lõpuni ning mina läksin Luisa ja Leoniga välja. Kõndisime randa, tegime seal pilte ja tiirutasime tagasiteele. Luisale tuli aga klassivend vastu, kes ütles, et paljud rannas(saate ju aru, et rand on suur ja kõiki me ei kohanud), seega Luisa jäi nendega. Me Leoniga kõndisime tagasi ja arutlesime teemal sport ja enda sundimine seda tegema, just see riidesse paneku ja mineku osa:D Jõudsime kesklinna tagasi, Leon sai klassivendadega kokku ja otsustas ka pärast randa minna nendega. Ma ei tea, olen ma rääkinud ikka, et siin on see randa minek väga populaarne. Noored lähevad, istuvad, joovad matet, kuulavad muusikat ja ei tee midagi, selline lebokas. Aga mina pole veel kordagi käinud sõpradega. Asi on selles, et me reedel räägime küll, et saadame sõnumeid ja teeme koos midagi, aga kui laupäev käes, on mul ikka selline kodusolemise tunne ja ei viitsi kuskile välja minna, pühapäeviti balnearios. Kuid te ju teate, et ma olen ikkagi õnnelik nõnna. Ja pealegi tuleb suvi, küll ma jõuan kurguauguni!<br />Niisiis jõudsin tagasi, askeldasime köögis ja tegime süüa ja lobisesime ja naljatlesime jne. Õhtusöögiks tegime pizzat. Seekord ei ostnud põhja poest, ema tegi taigna, suure hoole ja armastusega, küpsetasime ka kaminas kuumade süte kohal, mitte ahjus- tuli hea ja õhukese põhjaga! Heitsime end tudule. Mina muidugi pidin kõik need sadamiljon kirja ja blogi kirjutama…<br />Öösel siis hakkas jälle sadama. No see pole küll sadu, midagi metsikut… Mull teatati siis hommikul, et ööga tuli 100mm maha, esmaspäeval sama palju- ühe nädala sees kahe öö sadu 200mm, pole paha! Aga et pühapäeval oli tunne, et kohe kisub jälle vihmale, balneariosse ei läinud. Seega päeva esimene pool läks minul isiklikult kohalikke lehti lugedes, oma raamatut lugedes ning omaoma värviraamatut värvides:) Ema õmbles Marianale kleiti ümber- järjekordne 15aasta sünnipäev(ja mina muidugi ei viitsinud sinna end ajada).<br />Siis lõunatasime, oh seda õnnistavat sööki taas! Veidi tegelesime oma asjadega edasi ning siis otsustasime emaga, et lähme kõndima- sest muidu möödub päev ainult süües! Seega üks-kaks balnearionini, isa tuli sinna ning autoga koju tagasi. Olid ühed mõnusad õhtupooliku ja loojuva päikese 9km, sain lõpuks ometi kogu vanemate tööinfo. Aga ausalt, see on liiga keeruline, et siin kõike hakata ümber rääkima. Umbes siis nii, et ema töötab 5x8h +1x6h nädalas ning isal on üks 24 valve meedikuna ning siis töötab veel füsiaatrina ning teeb kahe lapsepuhkusel oleva arsti tunde meediku ja füsiaatrina nii Carmelos kui ka Palmiras.<br />Kodus panime Mariana valmis, ta läks, me sõime ja nett+ tudu.<br />Esmmaspäev… Ööd lähevad järjest meeldivamaks. Saan magada, näen unenägusid, aga need ei häiri enam. Kusjuures nad on väga reaalsed, võinoh, lahedad. Täta, täna nägin unes, kuidas Tartus Kalda tee 12 maja otsas tulin bussi pealt maha ja sebra tuli ületada silmad kinni- tuli teha seda võistlust, et kes kõige otsem läheb(üks puu oli sihiks). Ja ma kaldusin räääämedalt vasakule:D Oi aegu ammuseid, oi aegu metsamooriseid!<br />Aah, tegime emaga siis süüa, sõime isa ja emaga ning siis ma lugesin ühte Uruguay kohta käivat raamatukest hispaania keeles. Isa pidi minema Palmirasse tööle 15-18. Ma otsustasin, et lähen kaasa! Mariana ju kodus magas, sünnipäevaöö siiski!<br />Vot. Sain olla kolm tundi, jalutada, uitada, nautida. Olin vist esimest korda niiviisi üksi endaga pikemalt kui 20 min. Sain otsustada, millist tänavat pidi kõnnin, millisele pingile istun jne. Mitte et mind häiriks seltskond. Ma lihtsalt nüüd sain ennast nautida, nagu ma Montpellier’s käisin oma pingil istumas, kuulasin parimat muusikat ja vaatlesin jooksjaid ning linnailu.<br />Jalutasin veidi ringi, vaatasin tähtsamad asjad ära- see on üks absoluutselt pisike koht, ega seal midagi eriti ei ole, läksin randa, avastasin muulikese, tegin nostalgilisi pilte(KHHHMMMMM Tiina!) Tegin endast pilte- tuli siiski jäädvustada see mõnus päev! Jalutasin edasi rannas, ning siis otsustasin, et jään paikseks ühele teate küll- mere sisse ehitatus tee, paar pingikest, et inimesed saaksid nautida ilu, sinna! Taas tegin endast ja oma Coelhost pilte ning lugesin. Ohh kui mõnus oli!<br />Saabus aeg ning läksin tagasi haigla juurde, tuli isa ning sõitsime kodo tagasi. Mina olin rämerahul!<br />Kodus õhtupoolikul vaatasin nende vanu albumeid- pisikest ja nunnu Marianat ja täpselt nagu filmist- à la „Grease“ välja astunud noori ja armunuid Miradelia’t ning Ramon’i. [ema ja isa, kes aru ei saanud:)]<br />Õhtustasime, tegime huumorit, pilte Fattost ja Marianast ja minust- lakkumas magustoiduvormi!<br /><br />JA HOMME KOOLI! Nüüdseks kui ma postitan, olen tegelikult juba koolipäeva läbinud;) Aga ikkagi, elagu kaks esimest ajalugu!<br />Teie teine eelviimase nädala kooliäev hakkab 2 tunni ja 51 min pärast, edu!<br /><br />Oh, ja pealegi teil sajab lund! Juba oktoobri alguses, nii ikka päris ei lähe! Aga mina tõmmunen iga päevaga:)<br /><br />***<br />Ehkki ma tegelikult alles lähen kooli, aega jäi üle, et see siin ära postitada!;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4592028484083456104?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-88260710126461649622009-10-12T03:43:00.001+03:002009-10-12T03:43:51.944+03:00Ei, ma ei hakka arutlema teemal, kuidas vahetusaasta kõik hoobilt täiskasvanuks muudab, ärge kartke, tahaks teile seletada vaid siinset haridussüsteemi!<br />Ehk siis sünnib laps ja on oma esimesed 2 elusaastat ema või isaga kodus, kui mõlemad töötavad, lapsehoidjaga.<br />3-5 aasta vanuselt käivad Jardin’is, ehk nagu lasteaed. Neid on nii privaatseid kui ka nn riigi jardin’e. Justnagu meie lasteaed, vahe on ainult selles, et 4 ja 5 aasta vanuselt on see kohustuslik!<br />6 aasta vanuselt minnakse kooli- escuela. Seal toimub õppimine 6 aastat, klassikollektiiv jääb samaks.<br />Nüüd läheb asi keerulisemaks:D<br /><br />Järgmine etapp kannab nime Liceo- kokku 6 aastat liceo’d ning samuti nii publicos kui ka privados- ehk siis riigi- kui ka eraliceo’d. Kuid esimesed kolm on kohustuslikud- viimased 3 nagu meie gümnaasium, pole kohustuslik. Liceo’s siis esimesed 3 aastat õpitakse samas klassikollektiivis, mis pannakse paika nimekirja alusel- tähestikuliselt.<br />4-6 klass kannavad veel eraldi nime bachillerato- põhimõtteliselt gümnaasium. 4nda astmes tehakse klassid ümber, seekord isikukoodi järgi- neil on isikukoodiks suvaline number ning nad jaotatakse lihtsalt viimase numbri järgi klassidesse- kõik, kes lõppevad 1ga, lähevad ühte klassi, kõik, kes lõppevad 6ga, lähevad ühte klassi jne. Nõnda õpitakse ühe aasta, 5ndas liceo astmes peavad kõik omale suuna valima- tavaliselt on nendeks biologico/ humanistico/ scientifico/ arte, ning seega klassikollektiivid muutuvad taas.<br /><br />KUID! On ka teine võimalus Liceo asemel. Selleks on UTU- escuela técnica. Esimesed kolm aastat õpitakse aineid nagu Liceo’s, kuid lisaks keskendutakse ka suunale, mida õppima olid läinud- elektrik/kokk/juuksur jne. Järgmised kolm aastat on peamiselt ainult suuna õppimine.<br /><br />Pärast 6 aastat Liceo’d või 6 aastat UTU’t (pole kindel, kas kõikide suundadega) saab minna ülikooli.<br /><br />Mis veel asja keerulisemaks teeb on asjaolu, et pärast 3 aastat võib liceo’st minna UTU’sse ja vastupidi. Ning UTU’sse võib minna ka pärast 6 aastat liceo’d.<br /><br />Y da, nõnna ongi. Ma loodan, et see kirjeldus tuli enam-vähem!<br />Niipalju veel, et mina käin 4ndas liceo klassis, märtsist lähen 5ndasse ja pean endale suuna valima. Siinkohal arvake kolm korda, mis see olema saab:D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8826071012646164962?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-54907376630719778722009-10-11T04:08:00.000+03:002009-10-11T04:09:34.438+03:00Jah ma tean, et ma ei pidanud lubadust. Kohutav, aga kõik ainult selle pärast, ei olnud mitte seda kirjutamise tuju, oleks tulnud kiirelt ja segaselt. Aga nüüd!<br />Teisipäeval käisin siis koolis, pärast oli meil TAI kogunemine, vahepeal käisin hispaania keeles ja tagasi. Nad olid küll kõikide asjadega selleks päevaks lõpetanud, aga jäime Lara juurde(seal nimelt toimus kogunemine) pikemalt, lobisesime ja näksisime küpsiseid. Hästi muhe oli, tõeline positiivse energia süst!<br />Kolmapäeval oli siis vaba päev. Terve hommikupooliku õmblesin endale trakse pükstele, lõunatasin ja vinnasin end vastu tahtmist taas kogunemisele. Olgugi, et oli TAIle eelnev päev, siis võeti asja väga lebolt. Ehk siis à la [TIINA!] kui oli vaja koreograafiat teha, pandi muusika peale, aga ega midagi ei tehtud ikka. Ühesõnaga asi oli vähem ette valmistatud kui meie endise 9a moeshowd või jõulukavad, ja see juba on midagi:D<br />Mingil hetkel otsustasin, et aitab, ei viitsinud niisama passida ja läksin koju. Käisime Marianaga Martiniga jooksmas. See kujunes välja küll rohkem minu jooksmiseks, sest Mariana väsis kahe hetkega, aga väga hea, mulle meeldis!:)<br />Õhtul olin kodus vaikselt, põdesin järgmise päeva pärast.<br />Niisiis neljapäev ja see kauaoodatud TAI. Kogunesime enne kaheksat ühe klassivenna juures, kes elab spordiplatsile kõige lähemalt, panime rongkäigu kostüümid maha, puhusime õhupallid täis, sidusime raami külge, võtsime selle kaasa koos kõige muu pila-palaga- kaasa elamiseks trummid, kostüümid, parukad, kõristid, plakatid, erinevad täispuhutavad vidinad jne. Staadionile olid kogunenud Liceo 1 ja Liceo 2 klassiblokid, kõigil oma koht ja pisut ruumi seada üles oma fänninurk. Ja nii see siis käiski, et trummipõrin ja muu müra ümbritses terve päeva, ja see väsitas- olla terve päeva Rocki-Kalevi mängul näiteks (fännisektori ees istudes).<br />Niiet need kes tegid, tegid sporti, kes ei teinud, elasid kaasa. Ma 100m ei jooksnud, aga pärast teadet küll. Ja jess, Mari ei õpi ka kunagi- kordus mitte-soojaks-tegemise-viga, ehk esimesed sammud, ja ma tõmbasin jalad ära. JA ma pidin pärast nende jalgadega läbi Carmelo rongkäigus olema, hüpeldes-kareldes-tantsides! Polnud mitte tore, aga mis teha, laps ei õpi.<br />Tegelikult rääkisid teised ka, et selle aasta TAI oli maru igav ja halvasti korraldatud, ma olen täiesti nõus- see kaasaelamise osa staadionil kiskus küll igavaks.<br />Aga õnneks aeg ju siiski lendab ja juba poole 5 ajal lõppes spordiprogramm ning läksime end kostümeerima. Püksid jalga, traksid peale, särk selga, pea pähe, käed roheliseks, pildid tehtud ja minek! Kogunema pidime kell 5, liikuma saime vast 6 ajal. Ning Liceo 2 muusika- „Mambo nr 5“ taustal kõndisime läbi Carmelo. Jaa, see oli siiski tantsimine- meie tegime ka oma koreograafia kõndimise kõigus.<br />Aga mis mulle sümpatiseerib, on see, kuidas tegelikult on nad näinud vaeva meeletult kogu ettevalmistuse kallal. Meie klass oli halb näide, aga oli klasse, kus 43 õpilast oli end riietanud ühtemoodi- kuued lastud õmmelda vanematel või õmblejal, oli grimme väga meisterlikke, suuri atraktsioone juures, mida kõike- ehk nagu karneval. Rahvas oli kogunenud tänavatele, ergutas ja elas kaasa- kogu linna üritus!<br />Ehk siis üks päev väga väsitav, jalad olid kanged ja valutasid, nägu oli päikesepunetuses- hoolimata mu spf 30st. Koju, palju vett, natuke süüa ja magama!<br />Reedel võtsin rahulikult, käisin hispaania keeles, oma viinamarju pildistamas- rattaga tasa ja targu, tegi jalgadele head!<br />Täna käisime Leoni ja Luisaga jalutamas rannas, vaatasime Marianaga „Marley y yo“d, aitasin süüa teha ja ühesõnaga, puhkasin jälle täiega:) Homme kui ilma on, balneariosse, kui pole, jääme koju ja teeme alfajore- kohalik maius! Praegu igatahes väljas möllab taas.<br /><br />Ja ma ei suuda uskuda, et ma nii lühidalt kirjutasin:D<br />Kallid, Mari!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-5490737663071977872?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-15495664238630339452009-10-09T20:23:00.001+03:002009-10-09T20:25:08.676+03:00Ma kirjutan täna õhtul, ausalt, ma luban!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1549566423863033945?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-28289507170705676462009-10-06T03:14:00.002+03:002009-10-06T03:17:10.854+03:00Mulle meeldib siin! :)<br />Selleks, et alustada blogi positiivselt, teha teid õnnelikuks, ning teate, nii ongi. Aga ma peaks siiski lause veidi ümber muutma. Või sealt ei tohiks välja lugeda, et mulle meeldib Uruguays. Mulle meeldib see roll, mis mul siin on, mulle meeldib olla oma peres, ja mis peamine, mulle meeldib see vahetuõpilasevärk. Sest iga päev on uus ja põnev ja teistsugune, kogu aeg saan midagi uut teada, mõtiskleda selle kõige kallal.<br />Samas kui Eestis mõtlesin, et uouu, lähen Uruguaysse, lähen aastaks, lähen vahetusõpilaseks, siis see tundus midagi lahedat, erilist, tegelikult on ju sama. Olen siin, elan peres, käin koolis, tegelen muude tegevustega, kõik on lihtsalt pisut teistsugune, aga see, et ma korrutan pidevalt võõrastele, et ma olen vahetusõpilane, on ainult üks mehaaniline lause, sest mul absoluutselt pole tunnet, nagu ma oleks vahetusõpilane vahetusaastal Ladina-Ameerikas, Uruguays.<br />Aga ma nüüd rohkem päevast. Ööst esmalt… Päris ausalt, ma pole sellist tormi kogenud, mis täna öösel oli!(Me ju magasime Triinuga selle eluhirmsaima turbulentsi ka maha tookord) Igatahes eile oli ilus ilm, päikseline ja puha, hommikupoole ärkan, meeeeletu tuul! Akna taga on sellised allalastavad rulood, väga stabiilsed, need kolisesid vasta akent, tuul ulgus, vihm peksis katusele, olevat rahet tulnud, no minu jaoks oli vihmgi juba maruvali. Ühesõnaga, nagu sõda oli lahti(mitte et ma teaks, mis tunne see on). Ainult et mille see kaasa tõi!? Kuumus, lämbus, nagu troopika- laiuskraadide järgi nagu ei ütleks…<br />Seega ärkasime ikka samal ajal, aga mina küsisin, kas ma võin koju jääda, ja isa ütles, et loomulikult. Ma mitte vihma pärast, pigem see, et koolis oleks nagunii nii oma 4/5 inimest.. Seega hommikustasin- ma olen üsna nüüd juba jogurtile üle läinud, kaifin täiega! Hakkasin raamatut lugema, aga peagi ärkas ema, kes kutsus mind aeroobikasse kaasa endaga. Novoila, nii ma olingi 8.15 trenniukse taga:D Eestis pole ka olnud kunagi see enne-kooli-ujuja, seega kuidagi varajane tundus. Tuli treener, tegime trenni- meid oli 4+ treener. Ja noo, ma leemendasin. Ning kõige muuga sain hakkama, aga kõhulihaseed, annab tunda, et pole midagi teinud! Seega oli üks mõnus raske trenn.<br />Kodu, päästev dušš ja hakkasin lugema taas. Lugesin ja tegelesin oma Picasa ja nägudetuvastamisega. Lõuna, õppisin füüsikat netist- khmm, ei tulnud hästi välja, tegin palju muud nipet-näpet, mida edasi lükates tuleks kõik-asjad-kaelas tunne. Ehk siis toimus järjekordne rahavahetus, jeesh, et dollar mingi ERImadal on! Ostsin endale võrgu jaoks põlvekaitsmed, kirjatarbeid, postkontor on endiselt sõber jne.<br />Õhtul käisime Marianaga Martiniga jooksmas- pime tüdruk ei käi enam, ainult mehega käime, seega tavaliselt käib isa, aga kuna ta oli täna tööl, siis me asendame teda:) Milline kuumus, aga jooksusamm tuli isegi veel välja, ma ütlen, ma pean hakkama jooksmas käima!<br />Kodus õhtul veel lugesin, ja nii ta läks, pärast hernestega õhtusööki nüüd olen blogi postitamas ning magama! Et minna homme kooli ainukese päeva sel nädalal,<br /><br />Besitos lugejaskond!<br /><br />Ja muide kui ma trennist tulin, siis jalutas mulle klassivend vastu kooliasjadega, seega neil sai varem läbi, ning muide see torm lõppes üsna kohe, päeva peale läks üliilusaks ja ma vist ei maininud, et selleks hetkeks kui me Martiniga jooksma läksime oli päike juba nii väljas, et mul olid pärast sellest 40st minutist randid pükstest:D Hei, ja meil on oktoobri algus!<br />Ning La Palomasse lähme YFUga hoopis 13-18 november, seega õe sünkar kodus ja jeeesh, ootan:))<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-2828950717070567646?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-33079433041800736632009-10-04T05:15:00.002+03:002009-10-04T05:33:10.367+03:00Ma tean, et ma nüüd kirjutan liiga tihedalt.<br />Aga esiteks mul tuli päeval meelde, et ma vist pole maininud, et Fattol oli sünnipäev ükspäev. Ja me läksime temaga jäätisekohvikusse, mina kui fotograaf;) Ning sealt tuligi mõte teha üks jutuke sellest. Seega pildistasin pidevalt, täiega põnev oli, veits vedas kutsil. Hiljem õhtupoole kui oli hetk aega, võtsin powerpointi lahti ja tegin ära. Pilt taustaks ning pisike tekst kõrvale, jutustavas vormis Fatto vaatevinklist. Kui isa ka hiljaõhta koju tuli, tuli teemaks Fatto sünnipäev ja ma sain oma teose välja tuua. Ning jee, neile meeldis:) Endal oli ka kohe pärast parem tunne, nad naersid ja kiitsid, et jaa Mari, sul kukkus see ilgelt hästi välja! Järgmisel päeval parandasime emaga keelelised vead ka ära, seega nüüd üks tip-top esitlus:)<br />Aga täna. Õde jõudis koju kella 8 ajal, seega magas poole kuueni õhtul. Mina ärkasin, sõin jogurtit kellogsite ja kuivatatud õuntega, oh seda ilusat elu, suhtlesin oma tihedaimate kirjasõprade-emme ja memmiga, ning jutlesin Mannuga, mmmmõnus!:) Siis lugesin oma Coelhod, rääkisin vanematega juttu, sõime lõunat ja läksime oksjonile! Jees, ma ükskord juba korra käisin oksjonil, seekord veidi kauem, tahtsime ühte lillepotti, aga kahjuks polnud valik parim, seega tulime tulema üsna kohe. Aga müstika ikka, kui odavalt kõik müüki pandi ning ka ära müüdi! Antiiksed ilusad asjad, loomulikult oli ka mõtetut träni, aga siiski.<br />Kodust läbi ja läksime balneariosse. Jeeesh, ma sain tööd teha:D Nii palju kui pool tunnikest taimede kastmist voolikuga saab tööks nimetada, aga siiski, midagigi! Mõnus oli, üldse meeleolu oli rahulik ja oma. Tegin tagasisõidul pilte tuult püüdvast Fattost, ise rahul:)<br />Kodus äratasime Mariana, mina panin pildid arvutisse, vaadake, juhhuuu oktoobrikuu kausta! Ning hakkasin nautima Picasa uue versiooni lisasid! Ma tõeliselt fännan, ning pere nakatus kohe ka ning tõmbasid endale picasa ja hakkasid pilte grupeerima:D Ühel hetkel tuli aga isa ja ütles, et kuule, mõtlesime, et teeks täna seda kartuli-tangu putru, mul oli, et eee, okei. Käisime poes, tulime tagasi ja hakaksin tegema. No ma võin öelda, et tuli küll välja, ehkki jah, kasutasin ka ikkagi mikserit lõppfaasi saavutamiseks ning perele ka maitseees, võit! Ema oli õunakooki ka teinud, nautisime seda- oli hea, aga toskat ikka üle ei löö:)<br />Kuna Mariana on selle kooli prjektigrupiga mingil ühisel õhtusöögil, siis olime ema-isaga, jäime laua taha jutlema taas. Teemad tõsisemad, valusamad, aga ma juba ootan järgmist sellist kõnelust!<br /><br />Ma nüüd mõtlen veel Maretile ja sätin pilte edasi, head tudu!:)<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-3307943304180073663?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-43164204236567986932009-10-03T05:26:00.000+03:002009-10-03T05:51:45.406+03:00JOU! Tänane päev oli kohutav ja lahe. Ehk algus oli õudne... Kaks inglise keelt, no mina enam ei lähe sinna, ausalt, see ON absurdne! Siis ajalugu, jou lugesin Florecia(üks enimsuheldav klassiõde) kirjandusse koostatud jutukest. Siis bioloogi, kontrolltöö. Õpetaja ütles, et kui tahad, mine! Ja ma läksin:D Mitte küll raamatukokku nagu lubasin, vaid õue, SEST meil oli ilus ilm täna:) Ma ise ka ei usu! Tuulevaikne, pilvitu, soojapoolne. Opladii, aga hommik! Te ei kujuta ette KUI külm oli rattaga kooli sõita, sest hommik oli konkreetselt udune ja külm. Nagu meie novembrikuu hommikud, karge, udune ja lõikava külmaga- rattasõit on üsna vastunäidustatud... aga näe, mis ilma tõi!:) Seega ma nautisin veits ilma, järgmine tund oli filosoofia. Me ei teinud midagi. Mitte midagi, sest nad käisid ja küsisid järjest õpetajalt oma mingi projekti kohta ja noo, Mari igavles, TAAS. Siis tuli üks ja ainus põnevam tund, ehk kirjandus, esitlesime oma debati, sain hakkama kah. Küsimusi tekkis palju, aktsent oli kohutav, aga üldjuhul vist jäädi rahule, et ma olin selle ise teinud:) ning teine kirjandus igavledes. Oh seda rõõmsat koolipäeva!<br />Aga siis tulin koju ja sain süüa. Paar päeva tagasi ema rääkis, kuidas praegu on värskete herneste aeg, no ma siis rääkisin, kuidas ma hullun ja olen raudselt kohal(eestimaal olles) kui Memmil herned valmivad... Ning täna siis oli söök hernestega. Aga nii, et herned kergelt keedetud, siis panni koos tilga vee ja õliga ning muna ja siis sõime nagu praemuna hernestega vms. Riisi kõrvale, hea oli. Ema küsis, et noo, tuleb nüüd vanaema meelde, eks!? Ja siis ma jutustasin, et jaaa, ehkki me Eestis sööme herneid rohkem värskelt. Sellele järgnes imestus, vanemad polnud kunagi kuulnud, et herneid ka värskelt süüakse. Jajaaa, mina, et ikka otse peenrast ja oi kui maitsev! Oi kuiiii paljust nad ilma on jäänud!:D<br />Okei, tuli Mariana, istusime köögis, helises uksekell, Mariana läks avama, kuulsin oma nime, mõtlesin, et mõni klassiõde äkki vms. Aga ei, pakkkkpakkkpakkk mu Eesti esimene pakk jõudis kohale:D Oh seda õnne ja rõõmu!<br />Niisiis, avasin...Tataratattaataaatataaa! Ja mulle vaatasid odratangud vastu:D Ning emme-issi vast teavad, et nad ei pannud neid pealmiseks:D Ehk siis tangude pärast ma pakki tahtsin ja näädsa nüüd, nende kotike oli lõhkenud ja kogu pakk tangu täis... Aga pole hullu, õnneks oli kõik kilekoti sees(Timberlandi) ja kadu oli väga väike:) Aga šokolaadi peale ahhetasid kõik, halvaa-õnn oli ainult minul, pralineed ROHELISEEEED jeee:D Kõrvarõngad, memmi kommid, kaart, fotokapaber(mida ma alguses ikka lootsin, et ehk emme-issi kirjutasid mulle ka midagi, aga oh ei, tühipaljas lootus ainult! Ning jalaaaanõuuud, juhhei! Ning siis veel mingi pakike, ma algul ei saanud aru, aga siis Kuivatatuud õunaaad!!:)) [Te võite ainult aimata, et kogu perele maitses, ei, kõik juba jumaldavad!] Ja nõnna ta saigi läbi, mu pakiõnn. 09.09.09-02.10.09 23 päeva emme arvutuste järgi.<br />Edasi viis päev võrku, kus mul välja ei tulnud midagi seekord, aga see-eesti huumorit jagus ja nalja sai palju, järjest enam sulandun ja minuga suheldaks aina rohkem, lõbus oli!<br />Koju, väsinuna, viitsin aega igasugu erinevat moodi ja läksin tantsu. Oli täitsa okei, aga lihaseeed need mu lihased! Ah ja nüüd saan hakata neljapäeviti 20-22 salsat ka käia tantsimaaas(Carmelos);)) Eks ma lähe vaata üle, mis teema on!<br />Õhtul kodo jälgisin õe riietumist, valmistumist, lugesin raamatut ja lootsin midagi head süüa saada(mariana on see, kellele palju ei maitse, et ehk midagi uut ja huvitavat), aga daaaamnn pizza. Õnneks polnud hullu väga, olgugi et ainult põhi, salsakaste ja mozarella. MIKS nad kana või hakklina või ananassi või midagi head juurde ei pane!?!?<br />Aga uni tuleb külla ja paksuks läeb pea...<br /><br />Buenas noches!<br />Ma õpetan neile juba päris mitmendat päeva "head ööd", aga see on liiga raske:D vanaema-vanaisa on igatahes oluliselt kergem ja ema ütleb peaaegu aktsendita!<br /><br />musimusi!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-4316420423656798693?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-17999858182051909242009-10-02T22:14:00.000+03:002009-10-02T22:15:32.212+03:00Ma tean, et ma pole jälle kirjutanud oma 5 päeva, olen tahtnud, samas midagi otsest pole öelda ja seetõttu ta ongi sinnapaika jäänud…<br />Emme-issiga on saadud ikka rääkida, põhiliselt teemal nende siiatulek!:)) Jessjess, praeguse seisuga siis jah tulevad kahekesi ning niiumbes kaheks nädalaks, käib kõva piletite otsimine. Ning nüüd on viimastel päevadel maha peetud veel mõned vahvad vestlused sõpradega. Alustades Steneliga orksis tõsisemalt ja informatiivsemalt, Mirjamiga msnis klatšiinfoga, Ukuga ülimõnusalt, Tiinaga lebokalt(selliselt, mis on võimalik ainult temaga, tundes end seejuures megahästi) ning lõpetades Taunoga . Ning sinna juurde veel teised pisikeselt. Aaah, Anugaga ka, tahaks ikka rohkemrohkem infot vahetada:) Ühesõnaga, rahul olen.<br />Ja ega see nädal ongi selline rutiinsem olnud. Kool-tants-võrk-kool-hispaania keel-kool. Ning sinna ümber pere ja väsimus, mis mind sel nädalal valdab. Ei saa muidugi ka unustada seda ilma, mis meil siin valitseb! Esmaspäeval/teisipäeval tulin küll koolist koju lillade sõrmedega, hoolimata nende jope sisse peitmisest. Sest tuul on lihtsalt nii tappev ja külm. Aga vähemalt ei saja meil siin lörtsi, hihi!<br />Võrgus läks ilgelt hästi jälle viimane kord, teisipäevast siiani lihased valulikud. Täna käisin nende lihastega oma esimeses kehalises. See oli selline vahva, õpetaja on muhe. Algul oma 30 min tegime soojendust(mis tegelikult oli pärispäris tõhus!), siis venitasime 10 min, siis harjutasime TAIks, ehk siis mina kui teatevõistkonnas jooksja harjutasin, ega teised alad ei teinud eriti midagi:D Jooksime kaks korda läbi ja kõik. Lebokas, ma tean, aga Maril pärast lihased värisesid. Selle nimi on suvi Eestimaal ja poolteist kuud siin jooksuta. Õudne.<br />Ah ja hispaania keele tunnid on ka nüüd paranenud ja juba ütlesime, mida järgmine kord võiks teha. Ehk siis õpetaja leiab meile sobivad ülesanded/harjutused ja me ikka areneme seal keelelisel ka.<br />Oh, ja siis teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni oli siin üks argentiinlane couch surfinguga. Elab Buenos Airesest veidi väljas, aga maja on selline läbikäidav.(ei leidnud õigemat sõna) Ehk siis osad tulevad ja elavad 3 päeva, teised 3 nädalat, kolmandad 3 kuud. Ja meid kutsus igatahes ka, eriti just Marianat- mind, nagu ma aru sain. Lahenš. Ja ei saa mainimata jätta, et ühe Eesti-huvilise sain taas juurde;)<br />Ning eile õhtul tegin porgandikeeksi. No ja kui õnnelik! See tuli ideaalne, täpselt õige! Ja kõik sulasid, täna ka ei suuda keegi näppi eemal hoida. Tavaliselt meil peres siin söögikordade vahepeal ei sööda eriti, aga noo, porgandikeeksi ikka võib:D<br />Ja emme, sama päeva õhtul ütles ema, et on veel üks söök, mida me teinud pole- lihapallid! Seega neid sõime ka, mm. (teistele, me emme just tegi lihapalle ja palus mul rääkida hispaania keeles, et muud lauset ei tulnud, siis pidin ütlema „ma teen praegu lihapalle“)<br />Mis veel. Termika laulud hakkavad suvalisel hetkel kummitama. Ja pigem need vanad, a’la portselanist tüdruk jt. Oh aegu ammuseid, oh aegu kauneid neid! Ja Katrin Mandelist tunnen ka puudust, ja Tätte loomulikult!<br />Aa, keemia töö sain kätte, hinnet õpetaja ei pannud, aga oli alla kirjutanud „väga hea töö!“ Ning keemiast-füüsikast taipan juba oluliselt rohkem. Ma ütleks, et ma sain kõigest aru, mis toimus:D Ja ma viitsisin kuulata. Asja muidugi kergendab see, et keemias on teemaks orgaaniline keemia, mida me kevadel ju just võtsime. AH! Ja no mai tea, mis iks ajalugu neil siin on. Aga viimane töö oli igatahes Ameerika presidentide peale. Umbes 50ndad-60ndad. Ja tõesti kõik presidendid järjest, nende teod-mõttesuunad-projektid. Ning nüüd on teemaks Perestroika. Ja no mitte nii nagu me Eestis õpime seda ühe tunnikese! Neil on ikka oma kolm pikka täis kirjutatud lehte tekste ja teevad erinevaid grupitöid-ülesandeid sel teemal. Khm. MIKS!?<br />Üldse ma ei tea, kas ma olen maininud, et siin pole ühtegi õpikut. Kõigil on oma suured kaustikud ning sinna kirjutatakse ning lisaks jätavad õpetajad raamatukokku(mis ei toimi meie mõistes raamatukoguna) töölehti, mida kõik peavad siis minema sinna paljundama 1 PES/tk.<br />Aga mul mitte ei tule enam ühtegi ideed, mida kirjutada… Viimane päev veel välja kannatada ja pisike puhkus. Õnneks pole mul sünnipäeva nagu Marianal reede ööl.<br />Ning õigus! Me saime YFUst siis kogu aasta plaani. 13-18 detsember on olemine La Palomas, üks rannakuurort. Tuleb aga mainida, et mu õe VIIETEISTKÜMNES sünnipäev on 16. detsembril. Ta küll ei pea suurelt, aga no tõesti ei soovi ilma jääda sellest! Eks näis, mis saab. Ilgelt nõme ka, et nad nüüd minu pärast muudavad plaani, millal pisikeselt tähistada.<br /><br />Aga ma olen ilgelt väsinud, ma tõesti ei tea millest, seega ma lõpetan ja lähen aitan õhtusööki valmistada.<br />Muide, tagasitulles teen teile kõige paremat riisi! Tõesti, riis ja riis ei ole samad! Ja ei ole midagi lihtsat kotiriisi juttu, saab palju (ja tõesti, PALJU) maitsvama ka teisiviisi. Ning retspte toon veel kuhjaga kaasa, elagu kokandus!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1799985818205190924?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-17663416376005504512009-10-01T20:55:00.000+03:002009-10-01T20:56:11.435+03:00<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1766341637600550451?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-57765585503314785842009-09-27T03:18:00.000+03:002009-09-27T03:19:24.155+03:00Olen parasjagu Balnearios, sest täna on imeline ilm ja homseks lubab vihma taas- muutsime pühapäevase perekondliku päeva laupäevaseks. Aga ma olen mingi rämevastikult väsinud. Selline ülimloidus väisab kogu keha. Aga eelnevate päevade juurde.<br />Teisipäeval ärkasime, pakkisime kotte, sõime ja läksime bussi peale. Vahepeal oli mõte, et äkki ei lähegi, läheks hiljem, sest vihma sadas, aga kuna järgnevateks päevadeks lubas päikest, loksusime siiski mõne tunni pärast pealinna suunas. Buss siis iPodi, lasteraamatute ja une seltsis. Jõudsime kohale, bussiga Tere juurde. Seal sõime oma kaasavõetud pannkooke dulce de lechega, seadsime end sisse ja läksime shoppingusse. Pean ikka täpsemalt:D Sisseseadmine tähendas seda, et meie Marianaga saime omale tema voodi-lai kaheinimese voodi, ta ise sättis end teise tuppa mingile nirumale sohvale. Ja üldse, ta elab ühes Montevideo linnaosas, kus elavad keskmisest veidi kõrgema sissetulekuga inimesed. Elab kortermajas, all on uksehoidja, hullult muhe- väidetavalt seal juba mitmeid kümneid aastaid, iga kord viskas nalja ja jutustasime seal miskit temaga. Ja need liftid:D Nomisasja, teed ukse lahti ja siis on see võre, nagu vanemates filmides, tõmbad võre enda järelt kinni ja sõidad üles. Ja esimese hooga siis korterisse astudes oli küll tunne, et hotelli olen sattunud. Sest kõik oli väga viks-viisakas-uhke. Mitte üliuhke, aga ikkagi, nagu hotell- mina ennast hästi ei tunneks selles kodus, aga eks inimesed ole erinevad ja need 4 päeva oli päris vahva seal veeta. Mitte et see tähendaks, et seal küte oleks olnud, külmetasime ikka ja kasutasime gaasiahju.<br />Nii shopping. Montevideos on väidetavalt 4/5 shopingut, ehk siis suuremad kauplusekompleksid. See konkreetne igatahes tundus sümpaatne. Mul oli kohe tunne, et ohhoo, olen pealinnas. Oli poode-butiike, tundus valikutki. Ja ainsad nimed, mis ma tundsin olid Zara ja issi-tamtaratatatatatatataa- Timberland! Kino oli ka. Tegime ringi, kuskile sisse ei läinud, suht lahe shopping siis, aga et ma pole šopahoolik, ei hakanud ka krokodillipisaraid valama. Toidupoest ostsime süüa ja läksime koju tagasi. Aga toidupoes tuli mul taas inimlik tunne. Nimelt nagu Eestis, nägi ülikonnas lipsuga mehi, poelipik käes ringi kärutamas, et siis koju süüa viia. Carmelos ainuke, keda ma ülikonnas olen näinud, on mu oma isa, ja olgu, direktor ka avamisel ja mõned veel. Ja mis! Ma sain VISAga maksta, ning isegi IDnumbrit ei küsitud(see õnn aga rikuti järgmisel päeval, kus ma teises kassa pidin ikka oma IDnumbri neile jätma)<br />Mingi haigelt külm ja kõva tuul. Korteris siis põhiteemaks meil Marianaga oli telekas. Temal rohkem- see on see, kui kodus telekat pole. Aga mul oli ka tore vaadata, proovida aru saada ja mõista keelt. Ehkki enamjaolt õhtuti vaatas ta mingeid haigeid ameerika noorteseepe, seega ma pidasin paremaks lugeda omi raamatuid.<br />Kui tuli söögiaeg, võtsime takso ja läksime ühte boliche’sse- nii kutsutakse siin pubisid, kuhu kogunevad inimesed, jutlema, aga veetma, kui veab on elav muusika jne. Seekord muusikat polnud, sõime pizzat. Oli kah, aga vähemalt sain ananassidega tellida;) Kodo tagasi ja tudile.<br />Kolmapäev. Ärkasime, vaatasime telekat- siin isegi eksisteerisid Las Vegas, CSI’d, Dr. house, Bones ja Grey Anatoomia lõiku nägin ka;) Aga hommikuprogramm oli meil siis Las Vegas ja mingid uruguay filmid.<br />Noo, teenindus oli siis selline, et hommikusöök voodisse… Niiet Mariana sõi kõigil päevadel voodist tõusmata, siis pessu, mina aga käsin enne pesus, palju mugavam, heitsin uuesti voodisse ja sööma. Ja hommikusöök oli a’la 11st 12ni, ja sõime palju hommikuks, nagu Eesti juba.<br />Aga kolmapäeval kui me siis ükskord söödud-pestud saime, läksime linna. Et mulle ikka vanalinna näidata. Kõige hullem oli see, et Terel oli kinnisidee, et mind RAUDSELT röövitakse! Igatahes kui mina käisin oma fotokakotiga- üle õle ja kõhu peal, hoidsin sellest käega kinni ja mitte midagi muud polnud mul ka kuskilt taskutest napsata, pidime ikka käima a’la tema natuke tagapool, või käis pidevalt „Mariana, mine teisele poole Mari!“ või pidin mina olema kõige seinapoolne vms, ühesõnaga ei tohtinud me ühtestki postikesest ka erinevatelt poolt mööduda. Õnneks aga Mariana kirjeldas seda vanematele, ja nad kõik naersid, ehk asi pole mitte Uurguays või Montevideos, vaid pigem ikka Teres.<br />Nii aga vanalinn siis. Jeps, vaatasin mingeid suuri kõrgeid maju, mis ehitatud „paksu lehma“ ajastul, ehk kõik väga suurejooneline ja uhke. Mina aga sellest kunstist aru ei saa, loomulikult tundub võimas, aga mulle sümpatiseerivad siiski rohkem pisikese Colonia pisikesed majad ja munakivitänavad:) Käisime veel karnevalimuuseumis- kõike candombest ja murgast, sadama juures, nn sadamaturus, mis oli hoone, kus ühes osas olid butiigid, teises söögikohad. Aga asado söögikohad, ehk kogu katusealune oli suitsu täis ning lihalõhn oli tapvalt hurmav. Sõime siis seal vorsti ja liha, ehkki praeguseks on mul küllalt Chivitodest(hamburger), chorizodest(vort) ja pizzadest, missest, et liha on küll maru hea.<br />Siis aga suundusime YFU kontorisse. Pigem sellepärast, et Mariana tahtis infot ja küsida, kas Inglismaale äkki ikka saaks. Niet. Ja kui tuli teemaks, et ta tahaks muusikaprogrammi, siis palun väga, mis soovitati, et Eesti on ikka üks ideaalne koht muusikaprogrammiks ja kõik toimib hästi jne, hehe. Aga empar- ma küsisin kuupäevade kohta ka. Jaanuari viimasel nädalal on laager. Seega 1-15 on puhkus La Palomal perega, juba otsime majakest, siis vaba kuni viimase nädalani.<br />Nii aga edasi läksime kinno. Vaatama filmi, mida mina tahtsin näha. Nimelt uruguay-argentiina koostöös valminud film, filmitud Colonia del Sacramentos.<br />Esiteks olime me ainsad saalis, seetõttu nad rääkisid, okei, mitte kõvasti, aga ikkagi. Ja probleem oli selles, et neile ei meeldinud. Häh, mulle küll meeldis. Ja nad ei saandu aru. Halloa, isegi ma sain aru, olgugi et mitte emakeeles. Aga sisu oli keerukas, sest filmi tegevus toimus kõik ühel päeval, näidati erinevalt vanaisa-tütre-tütrepoja elu ühel päeval, kaasates teisi tegelasi, kes ka kohati omavahel segunesid. Aga Mari sain aru ja Marile meeldis, Mari oli lihtsalt kuri, et neile ei meeldinud:D<br />Vot ja siis läksime korterisse tagasi, puhkasime veidi, teler ja õhtuks olime endale vaadanud ühe koha, kus live-esinejaks üks tütarlaps. Koht oli mõnus. Mulle tõesti meeldis, ehkki Marianale taas mitte. Selline keldrike, rahvast oli vast 40 vms, hubane. Kaks kitarristi ja see noor naine. Tango. Ja teate, see kogemus oli ülim. Naine oli umbes 24, laulma olevat hakanud 17selt, ja see hääl! Kitarristid olid ka tasemel. No ei, see oli võimas, just see tunne, mille tüdruk tekitas. Lisaks oma hääle valla päästmisele suhtles ka publikuga, viskas nalja. Ühesõnaga ma tõesti ei oska seda teile seletada. Aga ma tunnetasin jälle ladinat. Paljud laulsid kaasa, žestidega, aga kõik oli väga viisakas, kõik sobis, kõik oli perfektne! Kujutage ette, milline õnnetunne mind valdas!<br />Neljapäev. Ärkasime, hommikusöök voodis, läksime jalutama. Käisime siis mereäärsel(tegelikult küll jõeäärsel) alleel jalutamas, tegime ümberkaudsetes linnaosades pisikese tiiru, korterisse tagasi, lõunasöök- mis oli hea, sest sai ROHELIST! Ning siis läksime kesklinna taas. Mariana läks oma bassiklassi ja meie uurima, kas ma saaks kuskil hakata tangotamas käia. Nägin veel vanalinnaväravaid, teatrit, mis oli tõesti ilus. Ja nimelt seal küsisime ka, kas saaks tunde võtta. Minu õnneks on tunnid laupäeviti. Õnneks, sest mina, arg nagu ma olen, tunneks ennast natuke ebakindlana eestlasena-kui külma ja tantsuoskamatuna, nendes kullatud ja lühtritega saalis tangot õppida. Uurisime ka ühest teisest kohast, ka seal polnud just parim variant, aga ehk saab Tere mõne õpetajaga räägitud ja kaubale, saaks koos Mariana hakata Montevideos käima.<br />Vot ja siis kui Marianal lõppes, läksime kodushoppingusse, jõime kohvikese ja sõime sai-juust-vorst-sai’akese. Nign taas toiduosakonda. Minu jaoks oli see aga raamatuosakond. Ehk siis ma läksin raamatuid uurima, siiski aitab juba neist lastekatest. Esimene, mille ma kätte võtsin, tundus hea- teemal ikka, kuidas üks ajakirjanik on ringi rännanud ja kirjutab „õnn“’est erinevates paigus. Onu Arne, sinu kirja lugesin ma pärast raamatu ostmist!<br />Siis leidsin lemmiautori raamatud. Tiina, „Brida“ esikaan on ka siin vapustav! Pilt on sama, aga toonid on meeldivalt mahedad. Kuid ma siiski ei tea, kas ta edestab meie oranž-sinist“. Ja läks nagu ta läks, sekund mõtlemiseks ja kaenlas oli teinegi raamat- Coelhost, tema ütlemised ja jutustused omaenda elust. Ma usun, et see on Eestis ka saadaval, ma äkki olen isegi sirvinud. Seega minu Montevideo shoppingu tulemus- kaks raamatut!<br />Korterisse, puhkamist ja söök ning tudu.<br />Reede. Ärkamine hiline, hommikusöögi sõime 11st 12ni, kõht oli TÄIS! Siis 1 ajal läksime välja, jalutasime pisikese ringiga paika, kus kavatsesime lõunatada. Kalarestoran, mm! Ehk siis kell 2 sõime jälle. Aga õnneks/kahjuks mitte kala kala, said taas kalmaarirõngaid ja miniatuure vms. Kalaturg oli ka, värskete mereandide lõhn!<br />Korterisse tagasi, kott selga ja bussile! Bussidest räägiks ka. Bussides on kord majas, mitte nagu meil Eestimaal. Nimelt sisenetakse alati esiuksest, pilet ostetakse kas bussijuhi käest või on selleks eraldi inimene, kes pileteid müüb- tal on oma aparaat ja iste ka kaks meetrit uksest. Ja piletihinnad sõltuvad siis piirkonnast, kus sõidad. Nagu ikka, kesklinn kallim jne. Ja kuupileteid või mingeid kaarte, mida saab laadida, saavad ainult õpilased. Aga see on hästi mõnus, bussis on näha ülikonnas lipsude ja kohvritega mehi. Kui Eestis siseneb bussi mõni ärimees või 30ndates ülikonnas naine, siis vaadatakse teda kui ilmutist, sest minu meelest küll sõidab Tartus vaid vana ning noor põlvkond, ülejäänud reostavad õhku ja sellega muudavad Eesti ökoloogilise jalajälje näitaja väga suureks. Aga ma mõistan, meie ühistransport on ikka alla igasugust mõistust ka.<br />Nii aga jõudsime Coloniasse, Mariana sõi veidi, mul siiani oli kõht täis ja läksime, kotid seljas, teatri poole. Eksisime ära. TEGELIKULT! Mina oleks õigesti läinud, aga Mariana ütles, et ei lähme siit otse veel. Ja et ma olin linnas kolmandat korda, tema nagu peaaegu kohalik, ega ma siis nii meeletult vastu ka ei vaielnud. Kuni ühel hetkel küsisime mingilt onult ja saime teada, et jou, minu suund oli õige. Seega läksime tagasi, keerasime ära ja ma juhatasin meid teatrini, huumor:D<br />Seal ootasime ja ootasime vanemaid. Nad tulid lõpuks, aga kontsert hilines. Kui lõpuks saali saime, pidime esimesed pool tundi kuulama mingit mõttetut jura nõmedat soojendusbändi. Aga siis tulid õiged lavale. Jaa, meeldis, ei saa kurta. Sain ühe korraliku candombetrummimängijate-kogemuse. Ma igaks juhuks rohkem ei kommenteeri, teades milline on mu lugejaskonnas muusikuteprotsent. Aga ei saa kurta, käras kah, ehkki ei, seda tangot on raske üle lüüa!<br />Kodupoole ja tudule. Täna käisime siis balnearios (ma kirjutan juba kolmanda satsina, kodust) ja nüüd kodus vabalt olnud. Mis tähendab kirjad-blogid-pere:)<br /><br />Musidkallidtervitused,<br />Mina siit.<br />Ja pilte võite ka tšekata. Õnneks on varsti JUBA oktoober ja saab uue kausta luua;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-5776558550331478584?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-71104421053066828162009-09-22T16:33:00.000+03:002009-09-22T16:37:34.104+03:00Nonii, ma olen mitmest küljest saanud kirju-arutlusi teemal lehmaliha.<br />Andke mulle kõik andeks, et minust kumab sellist jobu linnalast, kes ei tea lihandusest midagi. Aga onu Arne oli nii armas, ja seletas mulle ära, kuidas asi käib ja keskus maailma otsas mida eelistab/kasvatab/sööb.<br />Aga siiski, lehmaliha on palju nunnum kui veiseliha!;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7110442105306682816?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-17368078624554774172009-09-22T16:30:00.000+03:002009-09-22T16:31:37.848+03:00<p>Jeap, alustame nüüd ühe pika postitusega, et üles märkida kõik viimaste päevade tegevused. Viimati kirjutasin reedel, kui ma õigesti mäletan. See oli viimane koolipäev ja ühtlasi tähistas esimest täisnädalat, mis mul koolis õnnestus läbida. Kodus lebotasin veits ja siis läksin tantsutrenni.<br />Laupäeval hommikul arvasin, et saan kodus olla ja lugeda-õppida keelt, rahulikult, puhata. Aga varsti küsis ema, kas ma Palmirasse tahaksin minna ja no loomulikult tahtsin:D Nueva Palmira on üks külake siin lähedal. Läksime siis isa ja õega mõne aja pärast. Minna oli vaja, sest tahtsime ravioole osta, seal nimelt on paremad värske pasta tehased kui Carmelos. Niisiis nägin mina ka selle koha ära, kust nad neid imemaitsvaid ravioole ostavad. Kuna see oli ühtlasi ka jäätisekohvik, siis sõime ühed jäätised. Ma mainiksin, et sain topsi sisse kaks palli hinnaga 20 peesot- 10 krooni. Eestis nii 35ga saaks äkki ja Eestis ju POLE häid jäätisekohvikuid! (Mitte et ma seal nuriseks pehme segujäätise kallal, ei, aga sortimenti ju pole) Siis täitsime järelkäru puuhalgudega ja sõitsime veel ringi veidi. Mulle näidati sadamat, mis on Uruguay suurim teravilja eksportsadam. Samuti neid hooneid/tünne vmi, kus siis teravilja hoitakse enne laevale viimist. Väidetavalt on sadamas alati mõni laev ja need tehaste ümbrused veokeid täis, sel päeval polnud aga ühtegi. Nagu ühtegi-ühtegi! Nad ise ka naersid selle üle, et mis toimub, väljasurnud. Samuti näidati mulle siis kohta, kus Rio Uruguay läheb üle Rio de La Plata’ks. Kindel paik on selle paika pandud. Ma usun, et ma satun sinna veel ja siis saan pilti teha, aga ega seal midagi erilist polnud, jõgi oli ikka ühesugune:D Aga taas, nägin Argentiina saari- niiumbes 100m minust!<br />Votnii ja siis sõitsime kodu tagasi, sõime ja me Marianaga läksime siis viinamarju pildistama. Kuna ilm oli pilve kiskunud, siis seekord väga head pildid ei tulnud, aga kärab kah. See-eest sain ühest raagus puust tumedate pilvede taustal, mulle meeldis vaatepilt.<br />Kodus pisut lugemist ja siesta. Õhtu ka läks nõnna, vaikselt, aga kiirelt möödudes.<br />Pühapäeval läksime Coloniasse. Täpselt kaks nädalat hiljem, ma ju ütlesin, et sinna linna lähen ma veel tagasi! Läksime Mariana, tema sõpradega ja mina kutsusin Leoni kaasa. Jalutasime, lebotasime, hundiratastasime, lobisesime. Selline mõnus oli noh- nautisime seltskonda ja ilma, mis oli imeline, ja linna ja päeva jne. Õhtul koju, tudile magusalt.<br />Esmaspäev. Mari taas arvas, et tuleb päev, kus saan pildinduse korda teha, õppida, lugeda. Kontakteerusin emmega, nii tore oli!:)) Hommikupoolik oligi selline emmetriinuskype-pildid netti ja muud uudised. Lõunasöök ja siis hakkasime õega minema ratastega sõitma. Enam-vähem viimasel hetkel saatis Luisa sõnumi, et mis ma teen ja siis ma kutsusin ta kaasa, ta oli rõõmus ja tahtis tulla. Niiet läksime, sõitsime veits Carmelost välja, sõitsime sellisel nunnul(haha) teel, kahelpool lehmad-hobused! Ühesõnaga lõpppunkt oli koht nimeda Cerro. Ala pisike künkake, seal on külake ja kunagi ammu inimese poolt tehtud järveksed keset liivakarjääri ja kivi sisse raiutud. Samuti me kodulinna-jõgi möödub seal, kohtasime kohalikke poisikesi kalastamas, kes kohe aplalt meiega rääkima hakkasid, tegime pilte ja sõitsime tagasi.<br />Carmelos sõime ühe jäätise. Seekord maksis mu tops kahe palliga 8.50 eeku. Ihhii:)<br />Kuna aga Luisa ei tahtnud koju igavlema minna, tuli meile. Seal me lobisesime algul teemal Uruguay-Saksamaa-Eesti. Jei, sain uue külalise meile;)) Kui Mariana meie seltskonnast lahkus, läks teema ära väga maailmahõlvavaks, ühiskonnaprobleemid, elukvaliteet, elatustase ning sinna juurde õnnetunne. Ühesõnaga inimesed arengumaades on õnnelikumad ja tunnevad rohkem elust rahulolu kui kõrge elatustasemega riikides, kus me närvitseme, masetseme ja kulutame oma närve.<br />Mingil hetkel oli kell ootamatult saanud palju ja me Marianaga pidime minema jalutama pimedatega. Isa täna ei saanud tulla, sest tal töö. Luisa ühines meiega- läks ka teemasse, teha midagi maailmas nende heaks, kes abi vajavad ning seejuures mitte lihtsalt raha saata, vaid TEHA ISE.<br />Vuott ja pärast läksin tantsima ja tegin kuupilte!;) Sest kui muu loodus ja maastik on sama(okei, palmid), siis KUU on ikka jalad taeva poole.<br /><br />Ja muide, isa on mul siin täielik kama fänn! Siuke naljatlemine käib selle kallal, et mulle tundub, et järgmise pakiga saadate mulle kama juurde;)<br />Ja seoses pakkidega. Täna(eile) jõudis Triinu sünnipäevakaart kohale. Khmm. Postitasin 22.august. Võttis aega 4 nädalat ja 2 päeva. Taada sai enda oma kätte 1 nädala ja 5 päevaga, Tiina mingi 3 nädalaga. Seega, päris huvitav süsteem, mulle ka meeldib:D<br />Ja Kadi-Liis palus mul söögist rääkida. Ma ei oska täpselt öelda, sest mu pere on tõesti nii teistsugune, nad ise räägivad ja teised räägivad ka. Aga igatahes, leiba(saia noh) söön siin kindlasti 2/3 korda rohkem kui Eestis (jah, vihmaussivöö). Liha loomulikult süüakse ja väidetavalt on probleem ikkagi rämpstoiduga. Ja pastat nii kuiva kui värsket. Ning pitsa. Aga samas mina saan kodu iga nädal ka kala ja erineval moel erinevat rohelist ja toorest juur-/köögi-/aedvilja. Ja igatahes puuvilja! Loomulikult see, et hommikusöök on kasin, lõuna korralik ja nii 1-2 ajal, siis 5-6 on merienda, ala teeaeg, kus midagi joogipoolist ja küpsis/näks ning õhtusöök siis öösel meie mõistes. Minu pere sööb 9-10 ja see on vara. Kui järgneb puhkepäev kõigile(see tähendab, et ema ei pea minema 6.30ks, vaid ala 8ks), siis sööme ka nii 10.30 paiku. Aga veel, ma ei tea, kuidas teistes peredes ja üldiselt on. Aga jah, palju Itaalia kööki…<br /><br />Novotniiviisi on lood! Aga mina nüüd olen teisipäevast neljapäevani Montevideos, joujou. Ning reedel igatahes on õhtul Colonias mingi kontsert, kuhu me kavatseme minna üsna kindlasti, ehk ka varem kohale. Seega,<br /><br />Jääge järgmist maratonpostitust ootama(tänud Tiinale sõnavara laiendamise eest),<br />Besitos,<br />Mari.</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-1736807862455477417?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-62066101647215396642009-09-17T18:27:00.000+03:002009-09-17T19:25:25.015+03:00Nonii, täna siis täitus mul kuu aega peres. Selle puhul tegi isa hommikul pannkooke. Ehk siis hommikusöögiks pannkook meega, kohv piimaga ja värske apelsinimahl. Que rico!<br />Eilne õhtusöök oli minu poolt. Haahaa! Ühesõnaga kartulid hakklihakastmega. Hakklihakaste... Khmm. Esiteks, lehmalihast(söögilauas tekkis vanematel küsimus, aga et miks te siis seal lehma ei söö!?:D!), köögikombainis hakkisime, et oleks vähem rasva. Esiteks aga on kõik ju võõras, pannid-potid, gaasipliit, mis on oluliselt nõudlikum ja järsem. Teiseks kuna liha oli oma 800g ja ma panin jahu nii 500g jagu, siis daa, piima sain lisada päris vähe, seega ülimaitsva valge hakklihakastme asemel, nagu seda teevad emme-memmi, oli mul hakkliha pruunis möksis vms. Aga iseenesest, ega maitsel polnud ju häda midagi. Neile meeldis. Magustoiduks tõin 'Mari' komme. Mitte et nad parimad oleks, nad on Mari. Ja kõik olid täiesti sillas!:D See läks nii, et Mariii, palun peida need nüüd homse õhtuni ära. Terve pere! Jummalast äge.<br />Rääkimata sellest, et eile viisin kooli pralineekarbi, selle sini-must-valge, ning neid brožüüre. Kõik olid taas sillas. Ja üldse, kõik kes näevad pilte Eestist, tahavad minuga koos tagasi Eestisse tulla, sest meil on ju kõike. Randa ja lund. Ja nad ei kujuta ette, kui palju meil tegelikult veel on. Metsa ja raba, toitu ja RAHVAST! Keelt ja kultuuri jnejne. Ning mina hakkan neile eesti komme saatma, nad saadavad dulce de lechet vastu. Noteate, see on ikka midagi maru head! Vähe sellest, et kommide peale kismaks läks, ja brožüürid lubasin ka neil endale jätta, taheti isegi kohvris lömastada saanud kommikarpi, vot nii lahedad olemegi, EESTLASED!<br />Aga mis veel.<br /><ul><li>TAI lükkub edasi, sest lubab vihma- ja juba täna on külm ja vihmane! Seega sel nädalal mu esimene täisnädal koolis, täna esimesed superigavad astronoomiad, järgmine nädal vaheaeg- lähme Montevideosse paariks päevaks ja Coloniasse kontserdile, seega ka linnailu nautima, ja siis ülejärgmisel nädalal vast TAI. Muide, lubasin end sporti ka tegema. 100m ja teade 75m.</li><li>Neil on siin tundidevälised projektid. Töötavad mingi teema kallal pikalt ja lõpuks presentatsioon. Seega üleeile oli Marianal presentatsioon. Teemaks oli must valgus. See on see kui pimedas on mingi lamp, mis paneb valge ja eredad toonid kiirgama vms. Oli pisike näidendike, powerpoint-ettekanded, muidu ilustatud ja Mariana bändiga esines. Lahe oli, tõsiselt. Tegijatelt just kiirgas sellist saavutatuse tunnet, hästi mõnus.</li><li>Üldse on nad siin väga loovad ja kasutavad erinevaid võimalusi, pähe tuleb igast mõtteid.</li><li>Klassi hilinemine on ikka lahe. Esimesse tundi eriti. Mõni jõuab 17 min hiljem, astub sisse, tervitab, õpetaja tervitab vastu ja kõik on rahul.</li><li>Üldsiselt mulle tundub, et humanitaarained on siin ikka korralikud. Täna oli aga keemias KT. Eile lugesin veits netist, osa, mida Eestis võtnud pole, täna tegin tööd. Esimene ülesanne oli, et kijuta hapete tunnused. Jah, paraku ei osanud, ainult kahte teadsin, keel ka takistuseks. Teine oli siis pH ja konsentratsiooni vmi arvutamine. Ostsin eile endale isegi kalkulaatori, aga ei osanud seda paraku õigesti kasutada vajalike logaritmide arvutamiseks, seega töö läks metsa, valemid olid õiged. Kolmas ülesanne oli absoluutselt lihtne, reaktsioonivalemid, tasakaalustamine. Aga ala HCl=H+Cl kõik.</li><li>Õpsid on kõik hull sõpud muga. Tänaval näeme, tulevad juurde, beso, tsautsau! Seal proyectol Liceo1's ka tulid juurde, rääkisid, eelmised õpetajad tulid küsima, kuidas mul läheb jne, uue kooli direktor on eriti sõpa. Lahenš:D</li><li>Neil on siis kasutusel sõna Da. Miks just da!? Miks mitte ja!? Ala, si asemel. Kasutavad si'd muidugi ka, aga nt. mingi küsimuse lõppu tuleb ..., daa!? nagu .., jaa, nõus!? Aga ma tean, jaa oleks neil Haa.</li><li>Kirjanduses on grupitöö- meie grupi ülesanne oli koostada debatt mingil teemal. Nimelt nagu teleprogramm, teemaks Naiste roll elus või a'la. Mina olen külaline, vahetusõpilane Eestist, pean rääkima, milline on Eestis naise põhiroll ja millised on erinevused siin ja seal.</li></ul><p>Novot jne uudiseid. Eile oli ema ostnud meile, lastele, kaks nokatsit, must ja valge, mõlemal tähekesed peal. Pakitud jne. Nimelt ma arvan, et seetõttu, et mulle egi päike liiga nädalavahetusel veidi(missest, et ma panin endale faktor 40t) ja silmad olid sellised-väsinud paistes. Ehkki ma tean, see polnud päikesest, ema ikka arvas nõnna ja seega ütles, et pean endale mõne kübarataolise või nokatsi otsima. Ja teate, jah, ma vihkan nokatseid!:D Eriti veel hõbedaste tähekestega:D Okei, minu omal on õnneks tumesinised tähekesed, aga Mariana mustal on hõbedased.</p><p>Niiet ma ei tea, mis suvel saab. Ma eelistaks pearätikut ja prille, (tukka), aga kahe viimasega tekib hoobilt randiprobleem. Õnneks juuksed kasvavad ja klambrid aitavad.</p><p>Aga praegu, pakaa, mu sõbrad. Ja ma ütlen, homme saab jälle nädal läbi, milline luksus!</p><p>Kaunist 17ndat teile!</p><p>Mari.</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-6206610164721539664?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-88207975129422871702009-09-15T19:21:00.000+03:002009-09-15T19:23:14.590+03:00Huhh. Parasjagu on kell 21.33 ja tegemist on esmaspäeva õhtuga. Oleme voodis, Mariana jääb magama, mina pean ikka blogi valmis kirjutama, et see homme lihtsalt postitada vabal hetkel, mis kestab niiumbes kaks momenti. Ja arvestades seda, et te saaksite ka blogi sama päeva sees lugeda.<br />Pealegi on mul magamajäämisega raskusi. Ööd ongi kõige kehvemad, kõige raskemad. Mai tea, kas ma olen seda juba maininud. Aga jah, esiteks on kõht nii täis alles ja süljenäärmed ka jumala töös. Teiseks on akna taga müra, hommikuti hakkab see eriti häirima, kolmandaks on mingit värdjad unenäod(nüüd on nad paar päeva juba värdjad olnud, kusjuures põhiteema eestlastest, Eestis, hulka lisatuna kilde Uruguayst. Ja kõik teemad, mis päevas läbi käivad on sees. Eile näiteks lugesin netist, et Hamilton sõitis viimases ringis seina ja unes nägin mingit hullu vormeliavariid, kus kõik käisid ülepeakaela ja igatahes mina maandusin lõppkokkuvõttes (oli vist Massaga) sohu. Ja seal oli mingi õel tädi-selle kehastust ma ei tea, kes lasi kõik laudteed õhku, seega ma ärkasin nii, et me jäime sinna uppuma suht… Ühesõnaga, vähem arvutit! Vähem uudiseid. Samas, ma iga päevaga saan üha enam aru, kui kitsa silmaringiga ma olen. Ma ei jaga ikka üldse matsu ega tea midagi. See oli ka asi, mida ma enne siiatulekut kartsin, et ma ju ei oska Eesti kohta midagi rääkida, ma ei tea, kuidas siin miski toimub, ma ei saa aru, mis on absurdne, mis siinmail sünnib, mis mitte, sest mul lihtsalt pole võrdlust. MA EI TEA. Härma laps. Endal on ka häbi. Ei, mitte ka, tegelikult ma vajuksin maa alla, kui see aitaks. Probleem ongi, et ei aita! Ma pean ennast harima! Ja samas mulle meeldib end harida, ma lihtsalt taipasin seda liiga hilja, et harima peab end ka maailmaasjadest. Seega ma eile jõudsingi järeldusele, et ma ei tea, ma tunnen. Inimsuhted-mõtted-tundeb, see kõik paelub mind ja sel teemal mõtlen palju, arutlen endamisi, teen avastusi, ei mõista, miks ma varem sedasi või todasi juurutlenud või taibanud pole…<br />Aga minnes selle juurde tagasi, et mulle meeldib end harida. Mul on see siin võimalik. Ja ma saan siin selles peres nii palju juurde, ma saan nii palju uut teada. Ehkki enamus kaldub ikka sinna tunnete poole, tuleb ka teadmisi. Nimelt laupäeval oli selline juhus, et isa oli autoga linnas ja tema poole pöördusid kaks poolakat küsimusega, kas ta läheb Coloniasse(maakonna keskus, u.70km kaugusel Carmelost), sest lähemal ühtegi kämpat pole. Javiuhh, loomulikult maadus see paar meie peres. Kuna me CouchSurfing’uga nagunii tegeleme, siis miks mitte!? Ehk laupäeva õhtul istusime köögis teetassi taga ja rääkisime maast ja ilmast ning pühapäeval balnearios(see maamajakoht) veetsime päeva, arutledes erinevatel teemadel. Mina saan teada uut Uruguayst, sest nemad ju ka huvituvad, kuulasime erinevaid kohalikke muusikaid (loomulikult ma kuulen neid iga päev ka, aga nii saan juttu-ajalugu-tausta ka juurde) ning sinna juurde muust aktuaalsest- Uruguay heast ja halvast. Nii mõndagi postiivset/uudset kajab isegi eestimaa-uudistes, kui tore!<br />See konkreetselt oli üks poola paar, nii 25sed. Külmutasid kõik Poolas ja sättisid end maailma rändama. Juba 10 kuud on nad reisinud, ma täpselt ei tea, kas oli see ainult Ladina-Ameerika, aga vist mitte, sest Aasia tuli ka teemaks. Aga Uruguayst edasi on plaan neil minna Parguaysse, Colombiasse, Venetsueelasse, Boliiviasse. Ning nii veebruarini. Kusjuures, Uruguays plaanivad jalgsimatka mööda randa, veidi alla 150 km. Kusjuures elavad nii, et päevas on kahepeale mõeldud 20 dollarit.(mingi 220 krooni) Kunstnikud, joonistavad koomikseid oma reisi kohta, meie külastajaraamatusse tegid ka joonis gloobusest ja neist endist, sulepeaga. Teate, see on midagi müstilist. Impressionante! Rohkem veel!<br />Jah, maailmas on nii palju inimesi, nii palju erinevaid maailmavaateid. Ja me ei tea neist midagi. Osad lihtsalt võtavad aja maha ja reisivad, et näha maailma, elu, kultuure, imeda endasse sellise hunniku kogemusi, millest 90% voolab ikka välja tagasi, sest tekkis üleküllastunud lahus, aga see 10% on ka rohkem kui nende õnneks vaja. Ma ju räägin, et aastad 20 ja 30 eluaasta vahel peaksid kestma kolm korda kauem!!!<br />***<br />Jah. Seega laupäeval oli üks üsna lebokas päev. Õppisin hästi palju, aga passin kodus ainult. Õhtul käisime Marianaga korvpalli vaatamas. Haaah! Isegi Eestis elataks kossule elavamalt kaasa:D Isegi Eestis on publikut rohkem! Aga samas, mul on ka enam-vähem ainult Rock-Kalevi kogemus, ja need olid küll kaks Montevideo liiga meeskonda, aga tegemist oli kõigest sõpruskohtumisega ja ei midagi muud. Nimelt me algul siis valisime välja meeskonna, kelle poolt olla. Bohemios. Esimese korvi said vastased, aga nad kohe viigistasid ja läksid juhtima. Juhtisid terve mängu. Tõesti. Vahepeal 9ga, vahepeal 11ga. Ja siis, mängu kahel viimsel sekundil tegid vea, teine meeskond viskas vabaviskeid, kaks kahest ja viigistas! Ehk mäng läks lisaajale. Ja Bohemios kaotas. C’est la vie- pall on siiski ümmargune!<br />Kuna mäng kestis nii kaua, siis Eesti-köögi õhtust ei tulnud ka midagi välja, sest siiski kell pool 11 on isegi Uruguays hilja süüa hakata tegema. Minu peres vähemalt. Seega tegime ühed jäätised, siinne parim kohalik jäätiseonu on ka nüüd jäätisehooaega alustanud ja läksime tuttu.<br />Pühapäeval siis balneariosse. Sõime asadot, seekord siis vorstid, lehm ja utetalle ribid. Mul tekkis selline loll küsimus, et kas me Eestis söömegi põhiliselt ainult sealiha või!? Miks me lehma ei söö? Marumaru hea!<br />Ja algas uus koolinädal. Hoh. Päev oli veidi igav. Ja ma ikka imestan, mis inglise keele tase neil siin on. Täna tunnis kõigepealt pidime rühmad moodustama, et panna kirja niipalju ameteid, kui teame. Haaah. See võttis 15 min. absurd! Ja iga listis oli neid umbes 10. ala singer, teacher, doctor, actor. Siis kirjutas õpetaja tahvlile listi, millega „me nüüd tööle hakkame, ja mis kirjutage endale üles, on tähtis!“ koosnes niiumbes 20st ametist, raskeim neist äkki lawyer või babysitter…<br />Teised tunnid käisid kah. Välja arvatud, et filosoofias võtsime kolmandat tundi järjest ühte sama teemat. Et praegune inimene on pigem Homo-Videns kui Homo-Sapiens. Võta või jäta, aga ma ikka mitte ei taha sellega nõustuda. Ja asi pole selles, et mulle meeldivad raamatud rohkem kui filmid. Aspekte on rohkem! Kasvõi see, et mina olen käinud nüüd ühe korra pimedatega jalutamas. Aga ma lähen veel. Nad küll ei näe, aga nad peavad harjuma eluga, nad kohastuvad. Me käime nendega staadionil, kus samalajal käib kehaline, kõik peavad kohastuma. Õpetame, kuidas käia-pea püsti ja üle kanna! Tegime harjutusi kõrge muru sees, hüppamist, kõrvale ja jalad risti käimist. See tundub meile normaalne, aga neile oli see midagi teistsugust, võõrast. Tegemist ühe mehe ja ühe 23se tüdrukuga. Ja neile meeldib, nad saavad sellest positiivse emotsiooni, ootavad innuga järgmist korda! Isa ajab parasjagu asja, et monteerida kaks jalgratast kokku, siis hakkame tandemsõitu tegema. Kas te teate, milline õnn see neile on!?<br />Aga edasi päevast. Koju, tegin oma siinseid esimesi kodutöid, korralikemaid, matas. Pean ikka kalkulaatori ostma! Emme, meil nagunii järgmine aasta kahte vaja, ma siis ostan siit juba ära!<br />Toimus TAI kogunemine. Meid oli rohkem, toimus tegevus. Maalisime plakatit ja ehitasime endale suuri päid. Ja noh, pildistasime, sest mul oli fotokas ikkagi, aga me olime varju või majas sees ja pilt tuleb ju ruttu teha, režiimi pole aega valida!<br />Tantsimas käisin ka, aga muusika oli seekord kehv ja mulle seega ei meeldinud üldse, loid olin ka.<br />Aga tegelikult nüüd on kell täpselt 22.33, seega appii, ma kirjutasin seda tund aega! (Mõtle sellele, kui need lugemise-mõned-minutid läbi on:D)<br /><br />Seega, head und! Ja ma iga päev vaatan õhtul kella ja mõtlen, et teil on mingi hommik, poole viis praegu! Kool on paari tunni pärast ja mina heidan tuttu.Sinna unenägudemaale. (Tänased uudised- Williams vabandab fännide ees, Tartu Maratonil võib tulla rekord, mingi kana muneb veidra kujuga mune ja väliseestlased eelistavad(ma kirjutasin alguses munevad) Keskerakonda- eks näis, mis unenägu tuleb!)<br /><br />KALLID!<br />Mari.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8820797512942287170?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-75744514930519387942009-09-12T20:57:00.000+03:002009-09-12T21:12:34.388+03:00Nüüd on küll juba täielikult mitte-midagi-kirjutada. Jah, loomulikult oleks hästi palju kirjutada, aga...<br />Neljapäeval siis hommikupoole oli klassi kokkusaamine, kohale tuli 5 inimest. See on huumor, mulle meeldib:D Ostsime riide TAI jaoks, et pükse teha. Siirdusin koju ning pärast hispaania keelde. Seejärel kooli avamisele, ametlikule. <em>Living statue</em>d igalpool-kuldsed ja valged, raamatutega, elagu haridus! Kaunistatud, korda tehtud. Kohal oli igasugust tähtsat rahvast- asepresident ja Colonia pirkonna olulised näod ja palju muud. Peeti oma 6 kõnet, lasti hümni. Ma loomulikult ei mõikanud, seega uurisin niisama ringi ja mõtlesin omi mõtteid. Ilutulestik oli ka. Kooli katuselt. Aga see oli veidi läbikukkumine, sest absoluutselt kogu sodi, mis eraldus, tuli rahvasse. Ja seda sodi oli palju, sädemeid ja pabereid! Iseenesest, tulestik oli pikk.<br />Siis tähtsad onul-tädid läksid maja vaatama, aa, lint lõigati ka ikka läbi:) ning õpilased saal, anti torti, jooki, tulid bändid. Kuna mulle muusika ei istunud, midagi ei toimunud, igavlesin. Koju, sööma, magama.<br />Reedel aga kooli ka mitte. Siin neil nimelt kombeks teha sandwichi, ehk siis kui on üks vaba päev, ei minda teisel päeval ka kooli, nonoh. Niiet ma hommiku veetsin kodus, tegin kunsti- kui õppeainet, kui fotograafiat ning läksin võrku. Jess, mul tuleb vaikselt juba hüppamine välja;) Ei, ilgelt hästi läks ja rahul olen. Koju, pesu ja Lara juurde. Tegime tulnukakostüümi jaoks pea. Ehk suur õhupall ja seda katma ajalehetükid-jahu+vee seguga, niiet mätserdasime mõnuga. Noo, mul loomulikult läks kaks korda õhupall katki, tuli uus võtta ning ma ei jõudnud ühe kihiga lõpule ka, sest oh-seda-kiiret-päeva, tantsuaeg!<br />Jõudsin õnneks esimesteks lpuusanõksudeks kohale. Oli mõnus, jälle. Sai liigutada end latiino rütmides ning tunda elust rõõmu. Tantsusaal on teisel korrusel, kust avaneb vaade ka meeletult ilus! Niiet sel kellaajal on täpselt palmid loojuva päikse taustal.<br />No ja täna olen õppinud ja õppinud seda keelekest, millalgi peaks kellegagi jalutama minema või kellegi juurde kokkusaamisele või-mida-iganes:D Ja õhtul on siin Montevideo tiimid korvpalli mängimas, lähen tšekkan siinse kossutaseme ka üle ning õhtusöök Eesti moodi! Ma loodan, et mul tuleb hakklihakaste ikka välja ka:D<br />tšautšau!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-7574451493051938794?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-84975897051591584782009-09-10T18:16:00.000+03:002009-09-10T18:37:33.957+03:00Teate, ma olin eile rämeee õnnelik. Olen loomulikult siiani, aga eile oli täpslet selline JEEEE, mai tea kuidas seda tunnet endast teistele anda, sest mulle oli seda nii palju:)<br />Asjalood olid nõnna. Esiteks, eile tuli päike välja ja paistis ja soojendas, ossapossa! Koolis oli kõik hästi endiselt, pärast kooli läksin rattaga sõitma. Mõtteks, et minna linnast välja, teha viinamarjataimedest pilti. Isa ütles, et väiksed lehed juba küljes. Läksin, nautisin täiega, päike pani sillerdama kogu elu-olu ning põsed õhetama. Sõitsin mööda teed, kahel pool viinamarjataimed. Rohkelt ja uhkelt! Parajal kaugusel oli üks kena valge hobune, sõi heina, ning otsustasin veidi fotografeerida teda. Ta ei lasknud end minust häirida ja sõi oma rohtu edasi, need paar korda kui ta pea keeras, sain pilti ka teha. Sõitsin edasi, probleem oli selles, et kõik taimed on traataia taga ning nii ei saa ju pilti teha, maru kaugel. Ning üheski majas ka rahvast ei paistnud, et küsima minna, kuni...<br />Nägin parajalt suuri taimi, ilusti ümber hein niidetud, ilutsesid seal ridadena ning värav maja poolegi oli avatud! Sõitsin sisse, nägin kahte pisikest põngerjat, suurem(umbes 5a poiss) jooksis toa poole, kutsus ema välja. Ma sättisin ratta puu najale ning tervitasin ema. Hästi sõbralik naine oli! Hakkasin talle siis rääkima, et tahaksin teha pilte viinamarjataimede arengust, kuid aia tagant on maru kaugel, kas mul oleks võimalik siin teie juures pildistada? Ta ei saanud hästi aru, ütles, et aga viinamarju ju pole! Ja siis ma seletasin, et jaajaa, aga ma tahakski protsessi, kõike, ilma lehtedeta, pisikeste lehtedega, suurte lehtedega, roheliste marjadega, valmis marjadega. Siis ta ütles, et nojah, aga marjad saavad küpseks alles novembri lõpuks-detsembri alguseks! Mul oli jajaa, väga hea. Ning väga lahkelt ütles, et jaja, palun, pildista rahus!<br />Pärast hakkasin mõtlema, et kamoon, ma olen ilmselgelt turisti väljanägemisega, keelega. Turistid aga tavaliselt on Carmelos paar päeva. Ehk ma ei seletanud talle, et ma olen vahetusõpilane ning veedan siin terve aasta ja tõesti, saan kuni novembrini pilti teha!:D Loogiline ju, et ta ei mõista, miks ma praegu tahan teha pilti mõttetutest taimerootsudest...<br />Niinii, aga enne kui ma pildistama läksin, ilmusid järsku kuskil välja kutsikad. Küsisin, hetkel 2-kuused. No te ei kujuta ette, kui armasd numpsikud nad olid! Seitse tükki, siblisid ringi, nuuskisid, püherdasid. Poiss jooksid kohe ja tõi ühe, ütles et see on minu oma, küsisin nime, ta oli maru uhke selle üle. Ilgelt armas! Seega. Mul on lisaks viinamarjadele nüüd ka pildistada pisikesed karvapallid ning kaks juntsut, kes näevad täpselt välja sellised uudishimulikud, kuid veidi tagasihoidlikud minu suhtes, samas perele teevad natuke pättust ka, aga neid issand-kui-nunnu lapselikke ja siiraid hetki mahub igasse päeva kümneid. Tüdruk oli eriti kihvt(umbes 3aastane äkki), pisike, tumedanahaline, tumedate sorkus juuste, tumedeate silmadega, nägu suurest mängimisest porine, ise apelsin käes ja õnnelik:))<br />Ahh, küll mul oli ikka hea nina!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8497589705159158478?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-3424132712074035234.post-83398920319217652712009-09-09T20:03:00.000+03:002009-09-09T20:05:16.166+03:00<p>Ma teen seda jälle. Tiina, anna andeks juba ette! [siin ma mainin, et ma ei tea aed-ja köögiviljadest midagi ja ma naersin selle koha peal südamest, tavaliselt olen mina see sinult-sulu-küsija] Nimelt teistele, ainus kes mulle siiani oli öelnud, et tal on vastumeelne mu blogi lugeda, kuid ta ju ometi peab seda tegema, sest ta on Tiina ja mina olen Mari, on Tiina. Ja ma saan sellest täiesti aru, sest ma ka ei viitsi lugeda tema orkestri-reisidest vms. Lihtsalt asi on selles, et kui rahvast ei tunne, ümbrust ei tunne, siis EI VIITSI lugeda teise blogi. Aga praegused HTG kanded on kõik mingid haigelt põnevad, hasart tekib!;) Aga ma siiani arvasin, et pere jaoks ikka on põnev, kuid oheimidagi, nüüd mainis emme ka, et mu Colonia-postitus oli üle pika aja taas põnev. Ja ma taas mõistan täielikult, sest see oli midagi uut. Ja ma viitsisin veidi kirjeldada seda kustumatu iluga linna, aga ei, ma ei lõpeta kirjutamist, sest ennekõike kirjutan endale. Minu jaoks on aasta(või 10 aasta)pärast just põnev lugeda neid pisiasju, neid, mis toovad esile mälupildid mingist kindlast hetkest, kuid niisama küsimuse peale „Oo, Mari, kuidas aasta Uruguays oli?“ ei meenu…<br />Seega. Täna oli teine koolipäev, mida ma nautisin. Jaah, seekord oli klass rahvast täis, aga ikka. Seltskond on muhe, aitab, ning isegi õpetajad tulevad ja küsivad, kas ma ikka aru saan:) Esimesed kaks olid ajalood, kus me vaatasime filmi. Ingliskeelset, hispaaniakeelsete subtiitritega. Kuulasin-lugesin, vahepeal läks seega sassi, aga üldpildis sain aru, teemaks rassism USAs.<br />Siis tuli füüsika. Ma taipasin, et ma olen üsna ümmargune null. Ja see saab raske olema aasta pärast. Edasi Bioloogi, teemaks ala tuuma jagunemine, aga eii, see keel on natuke liig ikka. Siis Filosoofia, kus jaa, ma mõistsin jälle:D Ning õpetaja on ka nii kena ja aitab! Ning matemaatikad. Kuna lugejaskonnas on mitu matemaatikut, siis ma seletan põhjalikumalt:D Seekord võtsime tekstülesandeid. Trigonomeetria- arvutada skulptuuri kõrgus kui vaatenurk ja kaugus antud. Ja matemaatikaõpetaja on ka muhe, viskab nalja klassiga ning aitab mind. Niiet tase on veidi kõrgem, vähemalt ülesanded on huviatvamad, ehkki ega neile kohe pähe küll ei visanud, kuidas lahendada.<br />Ning täna on RÄME külm ilm! Mingi 7 kraadi äkki, tuul ja noo, gaasiahi töötab jälle, aga ma juba kujutan ette, kuidas ma hommikul ärkan ning nina on kui jääpurikas. Trennis käisin, sain sooja sisse, aga näpud olid külmad, ehk siis natuke valulik oli see palli tagumine… Aga trenni toimumisest pole ka midagi rääkinud, seltskonnast jne. Käin siinses spordiklubis- Carmelo Rowing Club. Trennikaaslased on tüdrukud, pisikesed 10sed ning suuremad ikka oma 18, tase on ka üsna erinev. Aga õhkkond on mõnus, meestreener, soojendame ja venitame isegi veidi ning siis teeme servi või võrgu pealt maha harjutusi, treener teeb ka kohati kaasa, aitab. Aga saal on külm, noo, palavatel päevadel muidugi üliumbne. Ja täna mõtlesin, et kui Eestis trenn algas kell 5 siis ikka kella viieks pidi kõigil olema riietatud ja soojendus ka tehtud, siin jõutakse veerand tundi hiljem kohale, Uruguays olen! Ning kuidas sulkas ikka aasta ringi olime saalis lühikeste pükste/seelikuga, siin ei tahtnud jopet kohe mitte ära võtta…<br />Siis hispaania keel. Vaatasime taas mingeid raamatuid, rääkisime oma tegemistest. Keeletunnid on tugiisiku majas, konditsioneer ja puha, seega soe. Tagaaias on vana keerdus ploomipuu, mis hetkel õitseb eriti kaunilt ning suurte sidrunitega sidrunipuu, ma mõne sinitaeva ilmaga võtan ette ja pildistan!<br />Pärast tundi tulid Leon ja Luisa minu poole. Leon küll vaid vaatas asukoha üle ja läks edasi tennisesse, aga me Luisaga tegime teed ja rääkisime. Paraku küll lõppes Marianal varsti proov ning ta ühines meiega, mis tähendas, et teemad olid üldised, me ei saanud rääkida tunnetest, oludest. Sest Luisa jaoks ongi probleem, et kõik on siin nii pealiskaudsed, oma mõtetest-tunnetest ei saa kellegagi rääkida. Minul on parem, pere on hoopis teine, aga eks teise samal-tasemel vahetusõpilasega mõtteid vahetada, oi ei ütleks ära!<br /><br />Punktidena:</p><ul><li>Sain juba laupäevaks küllakutse. Ma räägin, nad on toredad seal koolis. Ja üldse mitte nii lapsikud. Ning kõik mainivad kogu aeg, et KUI midagi on, helista või sõnumeeri!!! Ning üks teine tüdruk rääkis, et jaa, pühapäeviti käime rannas, on mõnus, tule ka kindlasti kui muud ees pole! Ta on perega ka tuttav ning elavat siin lähedal, hästi sümpaatne ja sõbralik!<br /></li><li>Millalgi nädalavahetus teen süüa! Noo, lõpuks ometi! Kartuleid hakklihakastmega, ohsedaelu!<br /></li><li>Neljapäeval siis kooli avamine, tunde pole, kooli alles veidi enne kuut, riietus teksad+Valge, tegin Yfu pusa osas õige valiku;))<br /></li><li>Ja ei ole midagi, ma söön siin mingi meeletul hulgal saia sisse endale. Okei, keeksi küll ja õliga küpsetatud, mitte võiga, aga siiski. Ning söögikorrad on harvad, kuid suured. Seed kõht on tühja võitu ja siis väga täis. Kuid ma kujutan ette, et kaalule astudes on number kasvanud pigem.<br /></li><li>Heh, teil seal Eestis on ikka lahe. Steneli rääkis eHärmast ja ränkadest kontrolltöödest, mm, eesti kool!<br /></li><li>Selles koolis küll tunnid 45 min ei kesta. Üldse ei saa ma sellele süsteemile pihta hästi. On paaristund, mis on ala 80 min, siis üksik tund, üksik ja paaris ning üksik. Ning vahetunnid on ka kuidagi pikemad kui 5 min, ehkki mulle ikka räägitakse et jajaa 45+5 on:D Ja 7 tundi lõpeb ka 12.45- teised koolis lõpeb 13.20…<br /></li><li>Ah, ja järgmisel reedel on TAI2009, mis on kahe Liceo ürtitus siin Carmelos. Algas spordivõistlusena, nüüdseks on juurde tulnud veel muud. Ehk siis tunde pole, iga klass osaleb, osa klassist osaleb spordivõistlustel, osal on mingi ülesanne ala teaduslik, ning pärast on läbi Carmelo kostümeeritud rongkkäik kõigile, muusikavalik on ka tähtis, ma ei tea, kus seda siis lastakse:D Ah, ja meie klass on marsslased/tuknukad. Ehk siis me teeme kuskil endale rohelised kostüümid ja suured pead.<br /></li><li>Ning ülejärgmisel nädalal on vaheaeg:D Üks nädal. Mõnus, lebokas. Aga meil on plaan minna Coloniasse, seal on mingid kontserdid ja noo, kui sinna, siis juba päevakest ka natuke veeta! Niiet ma ootan täiega, need kontserdid tunduvad ka väga huvitavad, jazz ja midagi uruguaylikku.<br /></li><li>Ah, ja Täta, ma järgmisel päeval kuulsin, et siin tantsitakse ikka flamenkot ka:D Montevideos seal Mariana proovi lähistel on mingi koht, kus saab vist õppida ning mingil neist kontserditest on ka flamenko muusikat, sain ma aru.<br /></li><li>Ning millalgi oktoobris lähme ehk idapoole mägedesse matkama, UJEEEE! </li></ul><p>Seega, Mari on õnnelik erinevalt sinust, kes sa seda blogi loed :D Aga ära loe siis, kui sa just Tiina pole;)<br /><br />Besitos!</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/3424132712074035234-8339892031921765271?l=bayapuente.blogspot.com' alt='' /></div>Marihttp://www.blogger.com/profile/03927356304920876778noreply@blogger.com6