Aga Maretil on sünnipäev! (Minul siin ikka veel!)

Ma tean, et ma nüüd kirjutan liiga tihedalt.
Aga esiteks mul tuli päeval meelde, et ma vist pole maininud, et Fattol oli sünnipäev ükspäev. Ja me läksime temaga jäätisekohvikusse, mina kui fotograaf;) Ning sealt tuligi mõte teha üks jutuke sellest. Seega pildistasin pidevalt, täiega põnev oli, veits vedas kutsil. Hiljem õhtupoole kui oli hetk aega, võtsin powerpointi lahti ja tegin ära. Pilt taustaks ning pisike tekst kõrvale, jutustavas vormis Fatto vaatevinklist. Kui isa ka hiljaõhta koju tuli, tuli teemaks Fatto sünnipäev ja ma sain oma teose välja tuua. Ning jee, neile meeldis:) Endal oli ka kohe pärast parem tunne, nad naersid ja kiitsid, et jaa Mari, sul kukkus see ilgelt hästi välja! Järgmisel päeval parandasime emaga keelelised vead ka ära, seega nüüd üks tip-top esitlus:)
Aga täna. Õde jõudis koju kella 8 ajal, seega magas poole kuueni õhtul. Mina ärkasin, sõin jogurtit kellogsite ja kuivatatud õuntega, oh seda ilusat elu, suhtlesin oma tihedaimate kirjasõprade-emme ja memmiga, ning jutlesin Mannuga, mmmmõnus!:) Siis lugesin oma Coelhod, rääkisin vanematega juttu, sõime lõunat ja läksime oksjonile! Jees, ma ükskord juba korra käisin oksjonil, seekord veidi kauem, tahtsime ühte lillepotti, aga kahjuks polnud valik parim, seega tulime tulema üsna kohe. Aga müstika ikka, kui odavalt kõik müüki pandi ning ka ära müüdi! Antiiksed ilusad asjad, loomulikult oli ka mõtetut träni, aga siiski.
Kodust läbi ja läksime balneariosse. Jeeesh, ma sain tööd teha:D Nii palju kui pool tunnikest taimede kastmist voolikuga saab tööks nimetada, aga siiski, midagigi! Mõnus oli, üldse meeleolu oli rahulik ja oma. Tegin tagasisõidul pilte tuult püüdvast Fattost, ise rahul:)
Kodus äratasime Mariana, mina panin pildid arvutisse, vaadake, juhhuuu oktoobrikuu kausta! Ning hakkasin nautima Picasa uue versiooni lisasid! Ma tõeliselt fännan, ning pere nakatus kohe ka ning tõmbasid endale picasa ja hakkasid pilte grupeerima:D Ühel hetkel tuli aga isa ja ütles, et kuule, mõtlesime, et teeks täna seda kartuli-tangu putru, mul oli, et eee, okei. Käisime poes, tulime tagasi ja hakaksin tegema. No ma võin öelda, et tuli küll välja, ehkki jah, kasutasin ka ikkagi mikserit lõppfaasi saavutamiseks ning perele ka maitseees, võit! Ema oli õunakooki ka teinud, nautisime seda- oli hea, aga toskat ikka üle ei löö:)
Kuna Mariana on selle kooli prjektigrupiga mingil ühisel õhtusöögil, siis olime ema-isaga, jäime laua taha jutlema taas. Teemad tõsisemad, valusamad, aga ma juba ootan järgmist sellist kõnelust!

Ma nüüd mõtlen veel Maretile ja sätin pilte edasi, head tudu!:)
Mari.