Mulle meeldib siin! :)
Selleks, et alustada blogi positiivselt, teha teid õnnelikuks, ning teate, nii ongi. Aga ma peaks siiski lause veidi ümber muutma. Või sealt ei tohiks välja lugeda, et mulle meeldib Uruguays. Mulle meeldib see roll, mis mul siin on, mulle meeldib olla oma peres, ja mis peamine, mulle meeldib see vahetuõpilasevärk. Sest iga päev on uus ja põnev ja teistsugune, kogu aeg saan midagi uut teada, mõtiskleda selle kõige kallal.
Samas kui Eestis mõtlesin, et uouu, lähen Uruguaysse, lähen aastaks, lähen vahetusõpilaseks, siis see tundus midagi lahedat, erilist, tegelikult on ju sama. Olen siin, elan peres, käin koolis, tegelen muude tegevustega, kõik on lihtsalt pisut teistsugune, aga see, et ma korrutan pidevalt võõrastele, et ma olen vahetusõpilane, on ainult üks mehaaniline lause, sest mul absoluutselt pole tunnet, nagu ma oleks vahetusõpilane vahetusaastal Ladina-Ameerikas, Uruguays.
Aga ma nüüd rohkem päevast. Ööst esmalt… Päris ausalt, ma pole sellist tormi kogenud, mis täna öösel oli!(Me ju magasime Triinuga selle eluhirmsaima turbulentsi ka maha tookord) Igatahes eile oli ilus ilm, päikseline ja puha, hommikupoole ärkan, meeeeletu tuul! Akna taga on sellised allalastavad rulood, väga stabiilsed, need kolisesid vasta akent, tuul ulgus, vihm peksis katusele, olevat rahet tulnud, no minu jaoks oli vihmgi juba maruvali. Ühesõnaga, nagu sõda oli lahti(mitte et ma teaks, mis tunne see on). Ainult et mille see kaasa tõi!? Kuumus, lämbus, nagu troopika- laiuskraadide järgi nagu ei ütleks…
Seega ärkasime ikka samal ajal, aga mina küsisin, kas ma võin koju jääda, ja isa ütles, et loomulikult. Ma mitte vihma pärast, pigem see, et koolis oleks nagunii nii oma 4/5 inimest.. Seega hommikustasin- ma olen üsna nüüd juba jogurtile üle läinud, kaifin täiega! Hakkasin raamatut lugema, aga peagi ärkas ema, kes kutsus mind aeroobikasse kaasa endaga. Novoila, nii ma olingi 8.15 trenniukse taga:D Eestis pole ka olnud kunagi see enne-kooli-ujuja, seega kuidagi varajane tundus. Tuli treener, tegime trenni- meid oli 4+ treener. Ja noo, ma leemendasin. Ning kõige muuga sain hakkama, aga kõhulihaseed, annab tunda, et pole midagi teinud! Seega oli üks mõnus raske trenn.
Kodu, päästev dušš ja hakkasin lugema taas. Lugesin ja tegelesin oma Picasa ja nägudetuvastamisega. Lõuna, õppisin füüsikat netist- khmm, ei tulnud hästi välja, tegin palju muud nipet-näpet, mida edasi lükates tuleks kõik-asjad-kaelas tunne. Ehk siis toimus järjekordne rahavahetus, jeesh, et dollar mingi ERImadal on! Ostsin endale võrgu jaoks põlvekaitsmed, kirjatarbeid, postkontor on endiselt sõber jne.
Õhtul käisime Marianaga Martiniga jooksmas- pime tüdruk ei käi enam, ainult mehega käime, seega tavaliselt käib isa, aga kuna ta oli täna tööl, siis me asendame teda:) Milline kuumus, aga jooksusamm tuli isegi veel välja, ma ütlen, ma pean hakkama jooksmas käima!
Kodus õhtul veel lugesin, ja nii ta läks, pärast hernestega õhtusööki nüüd olen blogi postitamas ning magama! Et minna homme kooli ainukese päeva sel nädalal,

Besitos lugejaskond!

Ja muide kui ma trennist tulin, siis jalutas mulle klassivend vastu kooliasjadega, seega neil sai varem läbi, ning muide see torm lõppes üsna kohe, päeva peale läks üliilusaks ja ma vist ei maininud, et selleks hetkeks kui me Martiniga jooksma läksime oli päike juba nii väljas, et mul olid pärast sellest 40st minutist randid pükstest:D Hei, ja meil on oktoobri algus!
Ning La Palomasse lähme YFUga hoopis 13-18 november, seega õe sünkar kodus ja jeeesh, ootan:))