Pipiiiirrrirpiii.

Ma tean, et ma pole jälle kirjutanud oma 5 päeva, olen tahtnud, samas midagi otsest pole öelda ja seetõttu ta ongi sinnapaika jäänud…
Emme-issiga on saadud ikka rääkida, põhiliselt teemal nende siiatulek!:)) Jessjess, praeguse seisuga siis jah tulevad kahekesi ning niiumbes kaheks nädalaks, käib kõva piletite otsimine. Ning nüüd on viimastel päevadel maha peetud veel mõned vahvad vestlused sõpradega. Alustades Steneliga orksis tõsisemalt ja informatiivsemalt, Mirjamiga msnis klatšiinfoga, Ukuga ülimõnusalt, Tiinaga lebokalt(selliselt, mis on võimalik ainult temaga, tundes end seejuures megahästi) ning lõpetades Taunoga . Ning sinna juurde veel teised pisikeselt. Aaah, Anugaga ka, tahaks ikka rohkemrohkem infot vahetada:) Ühesõnaga, rahul olen.
Ja ega see nädal ongi selline rutiinsem olnud. Kool-tants-võrk-kool-hispaania keel-kool. Ning sinna ümber pere ja väsimus, mis mind sel nädalal valdab. Ei saa muidugi ka unustada seda ilma, mis meil siin valitseb! Esmaspäeval/teisipäeval tulin küll koolist koju lillade sõrmedega, hoolimata nende jope sisse peitmisest. Sest tuul on lihtsalt nii tappev ja külm. Aga vähemalt ei saja meil siin lörtsi, hihi!
Võrgus läks ilgelt hästi jälle viimane kord, teisipäevast siiani lihased valulikud. Täna käisin nende lihastega oma esimeses kehalises. See oli selline vahva, õpetaja on muhe. Algul oma 30 min tegime soojendust(mis tegelikult oli pärispäris tõhus!), siis venitasime 10 min, siis harjutasime TAIks, ehk siis mina kui teatevõistkonnas jooksja harjutasin, ega teised alad ei teinud eriti midagi:D Jooksime kaks korda läbi ja kõik. Lebokas, ma tean, aga Maril pärast lihased värisesid. Selle nimi on suvi Eestimaal ja poolteist kuud siin jooksuta. Õudne.
Ah ja hispaania keele tunnid on ka nüüd paranenud ja juba ütlesime, mida järgmine kord võiks teha. Ehk siis õpetaja leiab meile sobivad ülesanded/harjutused ja me ikka areneme seal keelelisel ka.
Oh, ja siis teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni oli siin üks argentiinlane couch surfinguga. Elab Buenos Airesest veidi väljas, aga maja on selline läbikäidav.(ei leidnud õigemat sõna) Ehk siis osad tulevad ja elavad 3 päeva, teised 3 nädalat, kolmandad 3 kuud. Ja meid kutsus igatahes ka, eriti just Marianat- mind, nagu ma aru sain. Lahenš. Ja ei saa mainimata jätta, et ühe Eesti-huvilise sain taas juurde;)
Ning eile õhtul tegin porgandikeeksi. No ja kui õnnelik! See tuli ideaalne, täpselt õige! Ja kõik sulasid, täna ka ei suuda keegi näppi eemal hoida. Tavaliselt meil peres siin söögikordade vahepeal ei sööda eriti, aga noo, porgandikeeksi ikka võib:D
Ja emme, sama päeva õhtul ütles ema, et on veel üks söök, mida me teinud pole- lihapallid! Seega neid sõime ka, mm. (teistele, me emme just tegi lihapalle ja palus mul rääkida hispaania keeles, et muud lauset ei tulnud, siis pidin ütlema „ma teen praegu lihapalle“)
Mis veel. Termika laulud hakkavad suvalisel hetkel kummitama. Ja pigem need vanad, a’la portselanist tüdruk jt. Oh aegu ammuseid, oh aegu kauneid neid! Ja Katrin Mandelist tunnen ka puudust, ja Tätte loomulikult!
Aa, keemia töö sain kätte, hinnet õpetaja ei pannud, aga oli alla kirjutanud „väga hea töö!“ Ning keemiast-füüsikast taipan juba oluliselt rohkem. Ma ütleks, et ma sain kõigest aru, mis toimus:D Ja ma viitsisin kuulata. Asja muidugi kergendab see, et keemias on teemaks orgaaniline keemia, mida me kevadel ju just võtsime. AH! Ja no mai tea, mis iks ajalugu neil siin on. Aga viimane töö oli igatahes Ameerika presidentide peale. Umbes 50ndad-60ndad. Ja tõesti kõik presidendid järjest, nende teod-mõttesuunad-projektid. Ning nüüd on teemaks Perestroika. Ja no mitte nii nagu me Eestis õpime seda ühe tunnikese! Neil on ikka oma kolm pikka täis kirjutatud lehte tekste ja teevad erinevaid grupitöid-ülesandeid sel teemal. Khm. MIKS!?
Üldse ma ei tea, kas ma olen maininud, et siin pole ühtegi õpikut. Kõigil on oma suured kaustikud ning sinna kirjutatakse ning lisaks jätavad õpetajad raamatukokku(mis ei toimi meie mõistes raamatukoguna) töölehti, mida kõik peavad siis minema sinna paljundama 1 PES/tk.
Aga mul mitte ei tule enam ühtegi ideed, mida kirjutada… Viimane päev veel välja kannatada ja pisike puhkus. Õnneks pole mul sünnipäeva nagu Marianal reede ööl.
Ning õigus! Me saime YFUst siis kogu aasta plaani. 13-18 detsember on olemine La Palomas, üks rannakuurort. Tuleb aga mainida, et mu õe VIIETEISTKÜMNES sünnipäev on 16. detsembril. Ta küll ei pea suurelt, aga no tõesti ei soovi ilma jääda sellest! Eks näis, mis saab. Ilgelt nõme ka, et nad nüüd minu pärast muudavad plaani, millal pisikeselt tähistada.

Aga ma olen ilgelt väsinud, ma tõesti ei tea millest, seega ma lõpetan ja lähen aitan õhtusööki valmistada.
Muide, tagasitulles teen teile kõige paremat riisi! Tõesti, riis ja riis ei ole samad! Ja ei ole midagi lihtsat kotiriisi juttu, saab palju (ja tõesti, PALJU) maitsvama ka teisiviisi. Ning retspte toon veel kuhjaga kaasa, elagu kokandus!