Sibulapirukas tuli ka päris kenakesti välja!

Jeee, ma olen nii õnnelik!!! Nimelt kui kõik nüüd toimima hakkab- ja hakkab!, siis ma lähen juba vähema kui kahe nädala pärast Anule külla Riverasse!:) Oujee seda ootusärevust! Tuleb ainult bussiajad paika panna- mis on paras jamamine ning yfule vajalikud paberid saata ning asjad kokku-minek!
Ning ma tahtsin paar päeva tagasi kirjutada, et suveni on jäänud 2 nädalat. Noo, ma lähen neljapäeval Montevideosse koos Mariana ja ta kooligrupiga, ilmselt jääme reede ka- et kleite osta ja ta ehk saab muusikatunni ka reedeks. Seega on jäänud kolmapäev ning järgmine nädal, kus ka kindlasti midagi jääb ära vmi.:D
Ning Anuga rääkisime telefonitsi täna, kaks korda lausa, teate maru naljakas oli! Olgugi, et skype’i kõned, telefonitsi oli ikka teisiti! Üldse kasutan seda masinakest siin nii vähe, okei smsid lähevad, aga kõned olevat kallimad, seega ei kasuta… Täna mõtlesin kohe, kuidas Eestis sai ikka kõrv ja telefon tuliseks räägitud.
Ning maru kahju oli kuulda, et neil seal polegi midagi teha, ja nagu EI olegi, sest kedagi pole ja midagi pole… Ei suuda ette kujutada! Minu pärast-kooli on üsna täis, Uruguay mõistes muidugi totaalselt täis, teie Eestiga väga ei võrdleks- siinkohal kauneid viimaseid arvestusi! Ning Luisa, Leon ka rääkisid, et nad ei kujuta ette, ei tea midagi, mida tegema hakkavad suvel. Emm… Mul üsna planeeritud temakene juba ning kui juhtub ka mõni vaba päev tulema, kavatsen ikka midagi ette võtta, kuidagi-kellegagi-kuhugi ikka ju saab!
Aga oma viimastest tegemistest… Reedel kool ja pärast kooli uhh, eriline spordipäev oli! Võrkpall, Martiniga jooksmas(Martin on see pimedaks jäänud mees) ning õhtul veel tantsimas ka, olin läbi pärast:D AGA! Ma juba olingi unustanud selle sporditu suve ja sulka lõpetamisega, et mina olen ju see inimene, kelle tihedateks külalisteks on kõiksugu vigastused. Haah, reedest saadik pöial valulik ning annab tunda- palliga otse, midagi põrutuse taolist.
Reedel tuli siis meile see belglane ka, üks uus ja hoopis teistsugune kogemus taas! Belglane, arvuti- või elektroonika-vms insener, peaaegu 10 aastat töötanud Tais, pea 2 aastat Hiinas, aasta Venemaal ning võib-olla kuskil veel. Elab rohkem reisidel kui Belgias, sest töötab ainult kas 6 või 8 kuud aastas. Teadis maru palju maailmast, erinevaid fakte jne. Kuna belgias riigikeeli mustmiljon ja ta elanud igalpool, siis räägib päris hulganisti keeli. Sport on eluviis. Rääkis, kuidas vahel Belgias läheb 4.30 uni ära, läheb jooksma, 20km(väsimust pole, edasi!) 30km(sama lugu) 40km, ja oh, saigi maraton joostud! Samas rääkis, kuidas kodus pole ei raadiot, telerit ega arvutit, ning et söömas käib mingis avalikus toidukohas(tuleb oluliselt säästlikumalt välja)- me kujutasime ette, kuidas ta korter välja näeb oma voodi ja vannitoaga… Ühesõnaga hästi veider inimene oli iseloomult ja olekult, aga millist elu elanud-elab!
Seega laupäeva veetsime üsna koduselt, õega käisime rannani jalutamas, pärast pere ja matega mööda linna, oksjonilt läbi, ÜLImuhe!
Pühapäeval balnearios, asado, päike, ajalehed, Coelho, mate. Vesi toob sinna randa sellist must savi, aga nagu kividena- kõnnid, paistavad kivid liival, aga katsudes/mudima hakates pehmenevad. Mökerdasime veidi, kujutasin ette, kuidas suvel hakkan veel seal miskit mässama, mõeldes Kiltsile:)
No ja saigi too kena nädalavahetus läbi, esmaspäeval natuke kooli, pärast hispaania keele õppimist koos isa ning netiülesannetega, jooksmas käisime ka- seekord isa ja Martiniga, huu, tempo oli ikka teine, eks me näe, kui suur kihk on mul selles detsembrikuumuses(Eesti!) sinna võistlustele minna… aga ei, ma haaran võimalusest end treenida ja distsiplineerida!
Ja muide, ma olen oma 3kg juurde võtnud. Ei ole üldse tore.
Aah, ja Florencia, klassiõde, sai omale pisikese kutsika ja pani talle nimeks Tiina!

:))
Besos,
ja muide 2 kuud sai ka juba läbi!