Nädalapäevad Montevideos!

Tervitusi toome palmisaarelt oujee… Tegelikult ei oska ma kunagi alustada ja ühestki palmisaarest on asi kaugel, sest siin SAJAB, jälle! Ma ei suuda uskuda, see on see meeletu selle-aasta-needus!
Votnii, aga tegelikult olen ma parasjagu bussis teel kodu poole. Paneks siis kirja ära, kuidas päälinna-päävad möödusid!

Reedel õnneks ei pidanud väljuma päris koidikul, vaid saime tervelt hommikuni magada. Jõudsime kohale, mu esimene üllatus oli see, et keset bussiterminali on ehitud jõulukuusk üles pandud! Kolmapäeva hilisööl seda veel polnud, reede hommikul juba küll;)) Ja üldse, nüüd meil siin alanud kogu jõulutrall, ma usun nagu teilgi! Kõikjal on kuused, karra-ja muude ehete putkad on avatud, bussid on kaunistatud, shoppingukeskuste „jõulumaadest“ rääkimata. Aga mis ma tähele olen pannud, et see ei ajagi mind nii marru praegu. Eestis käiksin ma ringi ja kiruksin omaette(ja teistele), et miks nad peavad keset sügist, novembris juba kuused-ehted üles panema, sest nii nõme on mingis lörtsis paterdades laulvaid jõulutaate kuulata. Siin aga on mul vist tunne nagu filmis, käid mööda tänavaid, endal riided iga päevaga jäävad napimaks(sajud jätame välja, ehkki soe on ikka) ja vaatad akendelt jõulukaunistusi, ehk siis minu jaoks soe ja jõulud, on vaid filmis:D. Ja muidugi mu mitte-jõulunördimusele võib kaasa aidata see, kuidas meile kõikvõimalikes kohtades räägiti, et jõulud on üks raskemaid aegu ja kõige erinevam, sest jõulukultuur on ju nii erinev ning pole omaoma pere, seega ma olin nii ettevalmistatud, et praegu tundub kõik lust ja lillepidu, teistsugune kogemus, teate küll!

Aga üleüldiselt olid meil väga lebokad päevad, Marianal oli vaid kaks korda proov, siis mina tiirutasin kesklinnas jalutada, neelasin poode(ja midagi ei leidnud) ning nautisin üksindust rahva keskel. Lõppkokkuvõttes tegime me aga palju oste, ma ostsin endale oma mate(kõrt ja termost veel pole::D), sain endale suure otsimise tagajärjel uued bikiinid(pärast nägin veel ilusaimaidki, kus on õiglus!?), ning igast muud vajalikku sai ka ostetud.

Kahel õhtul käisime kinos, esiteks siis MJ „This is it“’i nägin ära, no see kuju oli ikka kuningas, teist temasugust enam ei tule… Ning teisel päeval vaatasime „La Cruda Verdad’i, ehk ma ei tea kuidas ta eestikeelne tõlge on täpselt, aga „The ugly Truth“ igatahes, ning naersime terve filmi:D

Ükspäev käisime veel laadal, ehkki oli natuke liigselt saasta riidekaupa ja vähem käsitööd, siis mõnus oli ikka, tõi hansakad ja muu sellise meelde:)

Minu tahtsin minna ka Montevideo neisse rikkamatesse linnaosadesse, seega ükspäev sõitsime bussiga Carrascosse ja jalutasime seal ringi. Tuleb tunnistada, et ma tundsin end kohe hästi, olin mõnus-puhas, eramajad ja tänavad, puud ja mururibad, mm!

Ja te ei kujuta ette, kui palju siin kuldseid retriivereid ringi liigub! Ja ma ütlen, Duncsi igatsen kõige rohkem! Aga jaa, neid on siin iga nurga peal, ehkki kõik on suured karvased ja pügamata. Ning ma arvan, et esimest korda elus nägin ka seda, kuidas (nagu filmis), loomapoes on toake, kus müüakse kutsikaid, seega kõik, kes tahavad, käivad akna taga ja võivad sealt vaadata, kuidas kutsikad oma erinevates puurides-kastikestes koos õdede-vendade või juba üksinda-jäänult mängivad. Tuleb tunnistada, et jälle olid kuldse kutsikad, tuli tugitooli all magav Duncsu meelde!:)

Ja ega me muud suurt ei teinudki, magasime palju, sõime. Sellega seoses, sõime NII häid jäätiseid taas, kurja miks Eestisse seda itaalia köögi kultuuri pole tulnud- pastad ja jäätised! Eile õhtul oli Marianal esitlus bändikesega, käisin kuulamas kogu üritust, oli täitsa kobe, ehkki ma ju muusikast mingit matsu ei jaga!

Kusjuures haiguse suutsin ka endale jälle külge haarata kuskilt, niisiis nohutasin kogu selle aja, õnneks on nüüd juba parem.
Mis veel, ema-isa saatsid juba reedel sõnumi, et kohale jõudis kiri Helgi Sillalt, lähen kodus kohe lugema!:)
Aga nüüd ja, jään koduseks, teen sporti-täielikku vajadust tunnen juba, käin hispaania keeles, otsin sõbrad üles ja teen nendega midagi, ning siis juba nädala pärast on oodata Anu ja Karlat külla, siis teeme ühe SUPERLAHEDA olemise, külastame ümberkaudseid kohti jne.
Aa, ja sel pühapäeval on siis valimised uuesti ning varsti on Mariana sünnipäev ja siis jõulud ja aastavahetus ja siis perega La Paloma ja siis mõned nädalad, kus oleks vanemaid oodata-me oleme terve perega nii elevuses, päriselt ma nii tahaks, et te tulete ja siis teile oma elukest siin näidata ja riiki läbi sõita:)! Vot ja siis lähme YFUga juba reisile ja see suvi meil lõpeb!

Teie aga hoiduge seagripist ja lehtede lugemisest ning suurest kartusest ning vaadake suusatamist ning hakake seda harrastama niipea kui võimalik(ma kuulsin juba tegelikult, et me suur suusahull aina treenib ja treenib:))

Edu ja tervist,
Mari.