Joujou. Pole jälle kirjutanud ja ma ei viiiiiitsi ka praegu! Täitsa kohutav, ses suhtes!
Aga nohutanud olen ja kurku paisutanud ning veidi valutanus:) Aga mu vanemad on siiski arstid, seega ma olen saanud tpseid juhiseid, mida teha. Ning isegi mingit head rohtu:)
Aga jah, laupäeval passisin kodus. Lõpuks oli juba veidi tülpimus, sest nad siin ka olid suht arvutis ja kuulasid hispaania keelset muusikat ja vaatasid igast youtube-videosid, millest mina aru ei saanud... Seega ma mõtlesin, et lähen jalutama. Aga tutkit, läksin hoopis õega sukapoodi ja juuksurisse... Loomulikult kõik ikka tutvusi minuga jne. Ühesõnaga, nägin kohad üle. Ja sain seda megaumbset õhku ka hingata. Sest kuum oli! Ja oli kohe parem. Õhtul-ehk siis öösel pidi sünnipäev olema, aga et ma mingi aina nuuskasin, otsustasin, et jään koju. Siis vaatasin, kuidas õde riietus, valisin talle kingi:) Hah, mitte et ta kõndida oleks osanud. Ses mõttes, et see on ikkagi nii vastuoluline mu jaoks, see Quince 15. Aga vanemad olid nii rahul, et tütar näeb nii hea välja, noh, oli armas vaadat:) Uhked ja õnnelikud! Siis nad läksid- Mariana sõpradega... Me läksime vanematega restorani, üks ilus koht on siin rannas põhimõttelist. Sõime chivitot taldrikul, polnud parim, nemadki kinnitasid seda. Ning koju tagasi, ja magama. Voodi peatsi tõstsime üles, sain rohu ja magasin enam-vähem:)
hommikul ärkasin, läksime vanematega Balneariosse- kuurort. Ehk siis sinna maakohta. Õde jäi koju magama, sest ta oli saabus öösel pärast kuut... KUUUM! Ja lämbe. Sõime kana ja vorsti taas, hea oli. Ja ma sain pilteeee tehaaa!:) Kahjuks küll parimad pildid tulid kõik täiesti viltuse horisondiga, aga jaa, see on taotluslik:D Aga pere on hullult vaimustuses nendest piltidest:) Vees jooksev Fatto, hiagutav Fatto jne:) Nii ja siis tulime tagasi mingi hetk, käisime viinaarjaistandusi ka vaatamas. Nimelt idee, et ma võiks käia ja pildistada taimi nii kaks korda nädalas, lõpuks saaks raamatu kokku:) Kahjuks ei saanud hästi, sest kõik taimed kaugel, traataed ees ja rahvast pole, et küsida, kas siseneda tohiks...
Kojujõudes oleks oma kallima vara ära lõhkunud. See tähendab, et ma astusin autost välja, kaamero oli süles, kaamerakott ka, haarasin ühest rihmast, tõusin ja kuulsin kolksu-vaatasin, kuidas fotokas lendas kõnniteele ja seal edasi autoteele, ehk siis suht kukkus ja kukerpallita. Mina sain elušoki, karjatasin. Aga õnnnnnneeeks, tõesti on kõik korras. Üks pisike täke on, aga see on absoluutselt imestamisväärne, sest ta tõesti ikka kukkus ja kukerpallitas! Oli õnne!
Täna käisin esimesed 4 tundi koolis, tegin mata tööd, andsin esimesena ära ja tulin koju. Käisime isaga teises koolis, rääkisime mind sinna. Ühesõnaga, palju õnne teile, kel teil homme kool hakkab, mul hakkab kaa!:) Aga kool on hästi ilus ja muud säärast, homsest kirjeldan rohkem. Loodan, et tegin õige valiku. Just seetõttu, et enne käisin 14-aastastega,nüüd saan veidi vanematega.
Kodus olime isaga kahekesi, rääkisime pikalt, oma 2 tundi, kõigest, mõnus oli. Siis käisime pangas, saime ka mingist infot...
Tulin koju, tegin TAAS skype-vestlust, nägin Tuhkru-suuri! Nii nunnnu:))
Vot. Igatahes, ehkki täna on jahe ja sajab, lähen ma homme kooli, uus väljakutse taas, vaatab. Üle elan niikuinii, aga eks näis mis kaotuste ja võitudega:) Mõni kommipakk läheb jälle:D
Aga igatahes, ma olen õnnelik ja rahul praegu, elu on ilus.
Ja ma tean, et KÕIK läheb hästi, seetõttu ma üldse ei muretsegi. Lihsalt muudmoodi pole võimalik, mulle ei mahu pähe.
Teie,
Mari.
lunes, agosto 31
jueves, agosto 27
2 nädalat Urus, 10 päeva peres!
Nonii, nüüd olen elanud paar päeva ikka nagu eelminegi nädal. Koolis, kodus, midagi veel. Aga koolis panen kogu aeg punkte kirja, mida blogisse postitada! Lihtsalt midagi, mis jääb silma ja tundub erinev ning mida oleks hea ka ise hiljem meenutada:) Aga on mingi vahe eelmise nädalaga. Koolis on veel hullem tüdimus ja igavus, selg valutab neist toolidest ning õpetajad lihtsalt puuduvad ja puuduvad, nii mõttetu on! Samas ma saan keelest rohkem aru, EHKKI mitte siis kui kõik lihtsalt korraga räägivad. Nad lihtsalt räägivad korraga, ja see pole mitte meie endise Härma 9a korraga, see on midagi metsikut. Ja kõikide hääled üritavad teiste omasid üle trumbata, et ikka teda oleks kuulda. Ja siis ürita aru saada neist! Aga isa on juba mitu korda maininud, et ma räägin nii hästi-nii hästi. Täna ka lauas, et kõik oli jumala õige ja nii kiiresti tuli juba. Nad räägivad, et areng selle ajaga on olnud meeletu.
- Mul kodus kutsa avab uksi! Hüppab lingile ning avab. Kusjuures mitte ainult neid meie linke, vaid siin on ka sellised keeratavad. Noh nagu muruniitjat tõmbaksid käima, selle otsaga! Ja eile oli ta nii intelligentne, et avas ukse, tuli õuest kööki, kass tuli ka. Aga nad koos ei tohi toas olla. Siis kass läks välja ja Fatto läks ja lükkas ninaga ukse kinni:D
- Ma sain umbes üleeile teada, et meil on kodus kilpkonn:D
- Koolitundides tüimub tõesti palju suhtlust õpetaja ja õpilase vahel. Hästi palj uarutatakse kõike koos.
- Õde ja sõbrad teevad bändi, eks ja meil on siin kelder. Selline 7x7 m. Ning praegu on seal üsna kola, aga me teeme selle korda. Et neile proovisaaliks. Ja alustasime juba teisipäeval. Kolatõstsime ühte äärde, puhastasime seinad ja põranda ning tagusime neid munaaluseid naeltega seina! Et parem kõla oleks, akustika, misiganes, pole tugev külg mul. Aga jah, suht lahe nägi välja, pildid on ka, varsti viskan picasasse.
- Aa, Marianal on sellised tavalised juuksed, eks. Ja talle ei meeldi, sest tema meelest on need liiga kohevad:D Just ilus ju!? Ning täna tegin endale suvaka patsi, krokodilli saba! Ja nad olid vaimustuses, et NII ruttu, NII hästi. Mul vajusid juuksed kohe lahti... Mirjam, tule esitle oma oskusi!
- Keemias õpivad ala molekuli/elektroni ehitust. Veel lihtsam kui mata!? Aga kurja, ma ikka ei saa aru, liialt võõraid sõnu:D
- Hästi tüüpiline, et koolis vahetunnil süüakse küpsiseid, siis kõik sodi ja pakend pärast läheb maha. Täiesti absurd. Ja siis sealt lendabki kuhuiganes.
- Vahetunnid on 5 min, üks on 10min. Aga kui kell tundi käib, oodatakse veel nii minuti ja siis hakataks liikuma klassi poole. Aga jah, mul on ka nii, et õpetajad vahetavad klassi, õpilastel on koduklass.
- Hah, kunstis tegin kaasa. Ses mõttes, et matas teen ka, aga kunstis tegin nagu ikka terve tunni tööd, ja mulle isegi meeldis, pole joonistamine, mingite kujundite mäng, ala proportsionaalselt suurendamine jms.
- Kodus saan tõsiselt hästi süüa. Väga maitseb! Aga ühel päeval läksime välja, et chivitosid süüa, need on nagu hamburgerid, aga vahel on kõike oluliselt rohkem. Kahjuks olid siis kõik kohad kinni, ostsime poest külmletist liha- teate, see andis juba poole Väike-Maarja endise EDU poe mõõdu välja:D Ja pika saia ja kodus sõime, salati ja tomatiga. Aga te ei kujuta ette ka kui hea see oli! See liha, see oli niiii maitsekas, et müstika lausa! Niiet ma ei tea, mis chivito veel on.
- Järgmisel neljapäeval lähme õega Montevideosse, tal bassitund, ma saan ehk tangot või salsat. Ja chivitot ehk ka:)
- Eile matas. Phytagorast oleme võtnud juba oma 3-4 tundi. Ja iga päev kõige algelisemad ülesanded. Eile õpetaja küsis tahvli ette, ja üks tüdruk totaalselt keeldus, sest ta ei oska. Kusjuures eelmised 5 ülesannet oli TÄPSELT samasugused olnud! Siis talle seletati kõrval umbes 15min, teised ootasid niikaua ja ta läks tahvli ette, tegi ära. Täiesti absurd, ja oli teisigi, kes ei osanud! Apiiii:D
- Täna läksin 2.tunniks kooli. Ehk 8.20ks, ja see oli oluliselt parem. Muidu olen nagu zombie, ei suuda ärgata, kohe erksam oli. Ja mata oli esimene ka, seal kõige okeim õpetaja, aru saan ka, päev algas lilleliselt. Aga edasi oli hull:D
- Õpetajaid puudub palju. Mul kodus vanemad ka täiesti vihkavad seda, nad siiski arstid, ei ole võimalust ju, et puudud ja miks siis õpetaja tohib puududa. Ja siis on asendajad. Aga neid õpilsed ei kuula. Ja midagi tunnis ei toimu tavaliselt. Eile näiteks oli viimane inglise keel ja me lihtsalt istusime klassis-okei, röögiti ja joosti ringi, aga ära minna ei tohi viimasest tunnist, ei. Seadus on selline.
- Hispaania keele tund oli eile esimest korda. Algas kohe, no kirjutage oma nädalavahetusest, ehhhe. Minevikust tean palju! Aga ei, ainsad vead olidgi aegades. Siis rääkisime lihtsalt ja tegime mõned laused-olevikust minevikku/tulevikku vms. Täna tegelema ka vist rohkem verbide ja aegadega.
- Tantsu käisin eile vaatamas. Kolm korda nädalas, tantsitaks mingit 5 erinevat tüüpi, salsat ja cumbiat mitte. Trennis on kõik täiskasvanud, mingi 8 tükki keskmiselt. Aga treener tore ja homme lähen:) Peaks ainult mingid hilbud sebima endale.
- Laupäeval siis järgmine cumple, seekord aga pidulik!
- Eile toimus esimest korda, et kõndisin tänaval üksi, möödusin kahest tüdrukust ja nad hüüdsid mulle hola, Mari. Lihtsalt, mul pole aimugi, kes nad on. See on see, millest räägiti-et tuled ladinasse!
- Mai tea kas mainisin, et orientatsioonil oli üks tüdruk Marie, hüüti Mariks. Ehk siis oli kaks Mari. Ükski teine nimi ei kordunud! Ning kodus hüütakse Marianat ka Mariks, seega mina nüüd olen ema jaoks vähmalt Marisild. Mis aga kõlab nagu marisildddd, sest neil on raske miskipärast hääldada d tähte sõna lõpus ja siis on see erilise tähelepanuga. Üldse on emal selline lahe hääl, selline helisev, kõrge, rõõmus, siis see kõlabki nii naljakalt mu jaoks:)
- JAA! Ma sain eile nüüd teada, et Mariana ei lähe vahetusõpilaseks 4 aasta jooksul, vaid 4 kooliaasta jooksul, ehk siis järgmisel suvel! Normaalne:D Niiet ma saan olla juures ta valiku tegemisel ja muudel etappidel:D
- Lilla värv on väga moes. Kõik käivad lillade riietega!
- Ning nüüd nägin esimest korda ka, et vett juuakse pudelist kõrrega. Enne vaid lugenud blogidest...
- Ja see on ka kuskilt läbi jooksnud, et siin on palju tähti. on jaa!
Ühesõnaga. Kui esimene nädal uruguays läks üsna aeglaselt, ma ütleks, siis need 2 nädalat on küll lennanud! Varsti saab 2 nädalat peres, see on jaa, veider:D Prantsusmaal selleks ajaks tundus mulle, et issaaand, miks ma juba ära pean minema! Nüüd õnneks mitte. Ma saan sellelt aastalt võtta veel ja palju!
Besos,
Mari.
martes, agosto 25
Isa asadot tegemas:)
Tort, soeng ja kleit!Ma paneks siia natuke pilte ka ning annan edasi lühikese kirjelduse 15nda sünnipäeva pidamisest! Nimelt sain haritud targema inimese poolt ning see ehk aitab ka teil seda üritust paremini mõista:)
Uruguays ja ilmselt suuremas osas hispaaniakeelsest maailmast on 15. eluaasta saabumine märgilise tähendusega. Seda vanust on peetud traditsiooniliselt nn. "täiskasvanuikka" saabumise vanuseks. Eriti tüdrukute puhul St. selles vanuses lasti tüdrukuid "seltskonda" mitte enam kui lastena, vaid kui noori daame. USA-s kutsutakse seda pigem "sweet-sixteen" ja vanuseks on siis vastavalt 16. On kohati täiesti arulage, milliseid summasid perekonnad kulutavad sellistel pidudele... K.a. riietusele... Peetakse kohati suuremalt, kui paljusid eesti pulmasid... Suht tobe, kuid see eest kultuuriliselt huvitav ;)
Ja homme kooli taas...
Täna on nii soe! Päike paistab, ja õhk on ka vähemalt 20!
Aga eile käisin siis esimesel öö-15ndal sünnipäeval. Ma imetlen neid. Nad tantsivad! Ja poisid! See on täiesti metsikult lahe, kuidas tuleb mingi suvaline kutt ja liigutab end nii hästi. Kohe ilus on vaadata. Ja ebamugav on koos tantsida, sest tõesti, 90% tantsib oluliselt paremini. See on see, kui oled elanud terve elu muusikaga, lihtsalt liigudki selle sees, selle järgi. Ja vot see on see, mis mulle selle kultuuri juures meeldib! Nad on vabad, emotsionaalsed, liikuvad. Nad väljendavad kõiki oma tundeid kogu kehaga, suhtlevad kehaga, elavad muusikarütmis ja nõksutavad end pidevalt. Ning mitte kellelgi pole kartust end liigutada, kuidas jumal juhatab.
Ühesõnaga läksime kella 11ks, rahvast oli meeletult, mingi 50 kindlasti. Oli saal tantsimiseks ja oldi väljas, aga põhimõtteliselt siis tantsiti kogu aeg ja vahepeal tulid pizzad, siis pandi tuli põlema, võeti tükk ja tants läks edasi. Muusika, discolights, suitssuits ja palju tantsijaid! Kella 3 ajal oli siis sünnipäevalaul ja tort. Ning kell 4 oli lõpp.
Saime pool 5 magama, kell 10 üles. Täna on iseseisvuspäev. Käisime ühel platsil, seal oli kogunenud kõikide koolide esindused, neid oli päris hulga väikse Carmelo kohta. Mingi rahvustants käis, hümn ja muu tähistamine. Siis algas paraad. Läbi linna, hobuste seljas. Ja ma ütlen, neid hobuseid oli palju. Aga õnneks sain teada, et igas linnas ei toimu paraad hobustega, tähistatakse väljakul küll, aga hobusteparaad on Carmelo traditsioon.
Üldse kas ma olen seda juba maininud, et siinsetel tänavatel liigub väga palju hobuseid! Montevideos oli, Carmelos on. Iga päev võid näha vabalt mingit 5 hobust koos kaariku või-mis-iganes-asjaga, millel on kaks ratast…
Ja eile Mariana rääkis vanematele, kuidas see on nii koomiline, et kõik poisid tahavad minuga tutvuda, ja et ta naerab selle üle. JA!!! Hmm, kes on siin linnakeses see, kes on kõige enam hullunud Leonist, sellest saksa poisist?? See on täiesti absurd.:D Asi on selles, et ta on ka blond, selline nagu mina, atleetlik ja suurte silmadega. Aga ma ikkagi ei ütleks, et ta nii ilus on. Euroopa on täis selliseid poisse. Aga noh, see olen mina ka, ma näen ilu kuidagi teistmoodi. Aga ei, tegelikult Leon on täiesti tore poiss, aga eile ta käis sünnipäeval ka, ja Mariana konkreetselt järgnes talle kõikjale, kuhu ta läks. Ja ma väga loodan, et me ei satu enam väga palju kokku, ehkki see on väga ebaloogiline arvestades linna suurust!
Ja mis eile veel oliJ Tipphetk! Kuna tantsimist ei saanud taas minna vaatama, sest see jäi ära suurte pidustuste tõttu, siis olime kodus ja Mariana ja Juanse tegid bändiproovi, isa tagus ka Heinekeni kasti ning kui nad ära tüdinesid oli igav. Siis tõi isa mingid Mariana vanad õpikud välja. Ja me hakkasime koos õppima. Vaatasime pilte ja kirjeldasime neid. Aaah! Mulle nii meeldis! See on täpselt see, et minuga tegeletakse, ma tunnen, et ma arenen ja saan seega rutem hakata rääkima ja suhtlema. Varsti jätkame ehk, ja ma peaks uue raamatu ka ette võtma!
Seniks aga besos,
Mari.
Aga eile käisin siis esimesel öö-15ndal sünnipäeval. Ma imetlen neid. Nad tantsivad! Ja poisid! See on täiesti metsikult lahe, kuidas tuleb mingi suvaline kutt ja liigutab end nii hästi. Kohe ilus on vaadata. Ja ebamugav on koos tantsida, sest tõesti, 90% tantsib oluliselt paremini. See on see, kui oled elanud terve elu muusikaga, lihtsalt liigudki selle sees, selle järgi. Ja vot see on see, mis mulle selle kultuuri juures meeldib! Nad on vabad, emotsionaalsed, liikuvad. Nad väljendavad kõiki oma tundeid kogu kehaga, suhtlevad kehaga, elavad muusikarütmis ja nõksutavad end pidevalt. Ning mitte kellelgi pole kartust end liigutada, kuidas jumal juhatab.
Ühesõnaga läksime kella 11ks, rahvast oli meeletult, mingi 50 kindlasti. Oli saal tantsimiseks ja oldi väljas, aga põhimõtteliselt siis tantsiti kogu aeg ja vahepeal tulid pizzad, siis pandi tuli põlema, võeti tükk ja tants läks edasi. Muusika, discolights, suitssuits ja palju tantsijaid! Kella 3 ajal oli siis sünnipäevalaul ja tort. Ning kell 4 oli lõpp.
Saime pool 5 magama, kell 10 üles. Täna on iseseisvuspäev. Käisime ühel platsil, seal oli kogunenud kõikide koolide esindused, neid oli päris hulga väikse Carmelo kohta. Mingi rahvustants käis, hümn ja muu tähistamine. Siis algas paraad. Läbi linna, hobuste seljas. Ja ma ütlen, neid hobuseid oli palju. Aga õnneks sain teada, et igas linnas ei toimu paraad hobustega, tähistatakse väljakul küll, aga hobusteparaad on Carmelo traditsioon.
Üldse kas ma olen seda juba maininud, et siinsetel tänavatel liigub väga palju hobuseid! Montevideos oli, Carmelos on. Iga päev võid näha vabalt mingit 5 hobust koos kaariku või-mis-iganes-asjaga, millel on kaks ratast…
Ja eile Mariana rääkis vanematele, kuidas see on nii koomiline, et kõik poisid tahavad minuga tutvuda, ja et ta naerab selle üle. JA!!! Hmm, kes on siin linnakeses see, kes on kõige enam hullunud Leonist, sellest saksa poisist?? See on täiesti absurd.:D Asi on selles, et ta on ka blond, selline nagu mina, atleetlik ja suurte silmadega. Aga ma ikkagi ei ütleks, et ta nii ilus on. Euroopa on täis selliseid poisse. Aga noh, see olen mina ka, ma näen ilu kuidagi teistmoodi. Aga ei, tegelikult Leon on täiesti tore poiss, aga eile ta käis sünnipäeval ka, ja Mariana konkreetselt järgnes talle kõikjale, kuhu ta läks. Ja ma väga loodan, et me ei satu enam väga palju kokku, ehkki see on väga ebaloogiline arvestades linna suurust!
Ja mis eile veel oliJ Tipphetk! Kuna tantsimist ei saanud taas minna vaatama, sest see jäi ära suurte pidustuste tõttu, siis olime kodus ja Mariana ja Juanse tegid bändiproovi, isa tagus ka Heinekeni kasti ning kui nad ära tüdinesid oli igav. Siis tõi isa mingid Mariana vanad õpikud välja. Ja me hakkasime koos õppima. Vaatasime pilte ja kirjeldasime neid. Aaah! Mulle nii meeldis! See on täpselt see, et minuga tegeletakse, ma tunnen, et ma arenen ja saan seega rutem hakata rääkima ja suhtlema. Varsti jätkame ehk, ja ma peaks uue raamatu ka ette võtma!
Seniks aga besos,
Mari.
Juba heideti ette, et ma pole ammu kirjutanud. Ei ole jah, reedest saadik, 3 päeva, pole just eriti palju :D Aga tegelikult on palju juhtunud, seega tuleb TAAS pikk blogi!
Alustagem. Laupäeval oli siis mu esimene cumple 15. See oli päevane, mitte midagi meeletult suurt. Kuid siiski, siin on nii, et külalised tulevad umbes tund aega varem, siis saabub sünnipäevalaps ise. Me tegime sünnipäevalapsele koridori, hoidsime kõik ühte lille, siis ta saabus möödus meist ja siis on kohustuslik valss. Muusikaga oli üldse nii, et üks inimene oli kogu aeg arvuti taga, pani vastava muusika, rääkis mikrofoni, kaameramees oli ka, kes filmis kõike. Hah. Valss, esmalt isaga, siis võtsid kõik poisid järjest üle, ja noo, andke andeks, aga ega nad valssi küll tantsida ei oska!! Pole ikka nende jaoks. Seda oli kohe kole vaadata! Lihtsalt samm ühele poole, samm teisele poole, siis vastavalt poisile toimus ka keerutamine… Nii, aga rõivastus oli vaba, KUID sünnipäevalaps ise kandis valget sits-sats kleiti, soeng oli meeletu, kingad, ohh, see polnud ka kohe üldse mitte ilus. Õnneks Mariana ja Johana ütlesid, et neile ka ei meeldinud see kleit, kuid pärast kodus Mariana näitas, millised tema kleidi on, noo, ega need paremadki polnud. Meil seal Eestis on vähemalt enamikul maitset. Ja muidugi! Mis tort! Selline kena kahekihiline, nagu pulm! Vaadake pilte picasast, sealt näete.
Nii ja siis istuti lauda, oli eelroog, tants, pearoog, tants, jäätis, tants, kook, tants. Eestis pole sellist asja, et tantsitakse niimoodi. Ehk siis cumbia. Ja kõik laulsid kaasa, tantsisid. Olid erinevad kohustuslikud rituaalid ja laulud, mida lasti, mille järgi tantsiti, kõik said mingid lillepärjad kaela, erinevaid maske, pritsiti vahtu, selline taidlemine käis. Aga üldiselt, jah, ma ei saa öelda, et mul oli igav, sest oli uus ja ma imesin kõik endasse ning vaatlesin, kuidas käitutakse, kuid kuna ma midagi aru ei saanud, laule ei teadnud, enam-vähem olin vait kogu aeg, siis jah, rahvastatud üritused pole mu lemmikudJ
Aga täna õhtul lähen ühe poisi sünnipäevale, see on õhtul 10st hommikul 7ni vist umbes, ja tal on kaks vanemat õde, seetõttu peetakse suurelt, muidu poistel ei peeta 15 nii tähtsaks. Ja see pidavat tulema lõbusam, sest rohkem noori, vanaemasid-sugulasi polevat nii palju ja mai tea, lõbusam:D Eks ma näe, ega ma just vaimustuses pole, tuleb tõdeda…Nii ja eile läksime siis oma maakohta. See on siit 7km kaugusel, selline kena nunnu maja, Rio de La Plata ääres. Ehk siis rand ka, ja noh, see pole Eesti mõistes eriti jõe mõõt, ikka nagu merelaht:D Sain oma elu esimese asado- ehk siis siin söödav liha. Grillitakse hõõguvatel sütel, ning sütel tehtud kartuleid ja maguskartuleid ka. Bataat on siin üldse väga tihtisöödav! Aga maja on lahe, õlg-/rookatus, mai tea, nagu Eestis, nad juba mu kingitud raamatust vaatasid, et meil neid palju, ja et neil seal maal samasugune, ehkki kõigil teistel erinev ja neid vaadati imelikult kui nad selle tegid:D Ja sees on õrs- ehk siis nagu Soome mökkid!;) Aga mul oli hästi mõnus tuju tegelikult, Johana oli ka seal oma perega, see ongi selline koht, kus kõigil oma onnikesed, ja suvel veedetakse palju aega seal, siis jalutasime, veetsime aega koos Johana perega, käisime sealsel lennujaamal-selline pisike, Buenos Airese vaheline, nägime Kuldseid! Üks täiskasvanu, üks 4kuune, ilgelt armas:D Aag mul oli hea olla, sest päike paistis, ja võttis, muide, panime faktor 40 peale, isa ütles, et seal on täpselt osooniauk, ehk siis vägaväga ohtlik. JA! Hmm, läksime alla jõe äärde, siis ema rääkis, et jaa, siin on tegelikult maod. Kolme sorti madusid, ütles nimed ka… Aga veel nad magavad, aga kui suvi, siis lihtsalt vaata ette, et peale ei astuks. Mulle kohe nii meeldis see mõte, et seal on maod! Õhhhhhh… Saan Uruguays mao käest hammustada! Brr.
***
Alustagem. Laupäeval oli siis mu esimene cumple 15. See oli päevane, mitte midagi meeletult suurt. Kuid siiski, siin on nii, et külalised tulevad umbes tund aega varem, siis saabub sünnipäevalaps ise. Me tegime sünnipäevalapsele koridori, hoidsime kõik ühte lille, siis ta saabus möödus meist ja siis on kohustuslik valss. Muusikaga oli üldse nii, et üks inimene oli kogu aeg arvuti taga, pani vastava muusika, rääkis mikrofoni, kaameramees oli ka, kes filmis kõike. Hah. Valss, esmalt isaga, siis võtsid kõik poisid järjest üle, ja noo, andke andeks, aga ega nad valssi küll tantsida ei oska!! Pole ikka nende jaoks. Seda oli kohe kole vaadata! Lihtsalt samm ühele poole, samm teisele poole, siis vastavalt poisile toimus ka keerutamine… Nii, aga rõivastus oli vaba, KUID sünnipäevalaps ise kandis valget sits-sats kleiti, soeng oli meeletu, kingad, ohh, see polnud ka kohe üldse mitte ilus. Õnneks Mariana ja Johana ütlesid, et neile ka ei meeldinud see kleit, kuid pärast kodus Mariana näitas, millised tema kleidi on, noo, ega need paremadki polnud. Meil seal Eestis on vähemalt enamikul maitset. Ja muidugi! Mis tort! Selline kena kahekihiline, nagu pulm! Vaadake pilte picasast, sealt näete.
Nii ja siis istuti lauda, oli eelroog, tants, pearoog, tants, jäätis, tants, kook, tants. Eestis pole sellist asja, et tantsitakse niimoodi. Ehk siis cumbia. Ja kõik laulsid kaasa, tantsisid. Olid erinevad kohustuslikud rituaalid ja laulud, mida lasti, mille järgi tantsiti, kõik said mingid lillepärjad kaela, erinevaid maske, pritsiti vahtu, selline taidlemine käis. Aga üldiselt, jah, ma ei saa öelda, et mul oli igav, sest oli uus ja ma imesin kõik endasse ning vaatlesin, kuidas käitutakse, kuid kuna ma midagi aru ei saanud, laule ei teadnud, enam-vähem olin vait kogu aeg, siis jah, rahvastatud üritused pole mu lemmikudJ
Aga täna õhtul lähen ühe poisi sünnipäevale, see on õhtul 10st hommikul 7ni vist umbes, ja tal on kaks vanemat õde, seetõttu peetakse suurelt, muidu poistel ei peeta 15 nii tähtsaks. Ja see pidavat tulema lõbusam, sest rohkem noori, vanaemasid-sugulasi polevat nii palju ja mai tea, lõbusam:D Eks ma näe, ega ma just vaimustuses pole, tuleb tõdeda…Nii ja eile läksime siis oma maakohta. See on siit 7km kaugusel, selline kena nunnu maja, Rio de La Plata ääres. Ehk siis rand ka, ja noh, see pole Eesti mõistes eriti jõe mõõt, ikka nagu merelaht:D Sain oma elu esimese asado- ehk siis siin söödav liha. Grillitakse hõõguvatel sütel, ning sütel tehtud kartuleid ja maguskartuleid ka. Bataat on siin üldse väga tihtisöödav! Aga maja on lahe, õlg-/rookatus, mai tea, nagu Eestis, nad juba mu kingitud raamatust vaatasid, et meil neid palju, ja et neil seal maal samasugune, ehkki kõigil teistel erinev ja neid vaadati imelikult kui nad selle tegid:D Ja sees on õrs- ehk siis nagu Soome mökkid!;) Aga mul oli hästi mõnus tuju tegelikult, Johana oli ka seal oma perega, see ongi selline koht, kus kõigil oma onnikesed, ja suvel veedetakse palju aega seal, siis jalutasime, veetsime aega koos Johana perega, käisime sealsel lennujaamal-selline pisike, Buenos Airese vaheline, nägime Kuldseid! Üks täiskasvanu, üks 4kuune, ilgelt armas:D Aag mul oli hea olla, sest päike paistis, ja võttis, muide, panime faktor 40 peale, isa ütles, et seal on täpselt osooniauk, ehk siis vägaväga ohtlik. JA! Hmm, läksime alla jõe äärde, siis ema rääkis, et jaa, siin on tegelikult maod. Kolme sorti madusid, ütles nimed ka… Aga veel nad magavad, aga kui suvi, siis lihtsalt vaata ette, et peale ei astuks. Mulle kohe nii meeldis see mõte, et seal on maod! Õhhhhhh… Saan Uruguays mao käest hammustada! Brr.
***
- Meil on siin koduabiline, kes käib tööpäeviti koristamas. Ja ema teeb süüa, õel ülesandeid polegi. See on nii, et tõuseb lauast, kõnnib minema. Ehk ma ei tea, mis must saab aasta pärast. Koristama ei pea, nõusid ei pea pesema, pesu ei pea pesema...
- Ma joon kohvi. Päevas umbes kaks tassi. Hah, Eestis küll ei joonud.
- Mu linnas on tänavad täpselt risti, ja liiklus on ka siis ala ringi, no teate küll. Enamasti on tänavad ühesuunalised, mõned kahesuunalised on ka. Aga eksida on nii kerge, sest kõik on täpselt risti:D Aga siin on kõik linnad vist sellised. Ja autod pargivad paremale poole teed, motod vasakule.
- Moto poode olen rohkem näinud kui riidekaid. Ning toidupoode, nagu polekski!
See you!
Mari.
sábado, agosto 22
siin siin siin olen ma!
Mul jäi eelmisest blogist kripeldama see, et ma jätsin õe kuidagi väga halba valgusse. Tegelikult on ta super! Meil on väga tore koos, saab nalja ja igatahes on olnud tema see, kellega ma olen kõige rohkem koos olnud ning kes teab kõige paremini kui palju ja mis sõnadega ma räägin ning oskab juba mulle seletada:D Sest kui me peres räägime, emaga näiteks, siis kui ma midagi aru ei saa, hakkavad nad mulle koos seletama ja enamikel juhtudel saan ma aru õe seletustestJ Ja tõesti, ta pole nii 14 kui 14 meil Eestis tavaliselt tähendab… Ta on väga haritud elulistel teemadel ja jagab matsu. Ajas mu telefonikaardindust, arvutinetindust ja üldse teab palju. Ilmselt ka seetõttu, et neil käib palju Couch Surfing’uga inimesi ja siis arutatakse erinevaid teemasid, niimoodi kõrval kuulates on väga hea end harida! Couch Surfingu kohta lugege netist rohkem, aga ala rahvas rändab ringi mööda maailma ja ööbib peredes.
Aga mul on siin endiselt hea, naudin täiega! Aga kool on kergelt öelda nõme:D Ses mõttes, et külm on, siis istud seal pingis. Pingid on üksikud, tool ja laud koos, ma õnneks istun seina ääres ja üsna taga(minu tagapool ei istu TAVALISELT kedagi) see tähendab, et nad vahetavad kohti kuis tahavad:D ehk siis mulle eeldib, ma pole kuskil klassis sees, kõik ümbritsemas, vaid saan rahulikult istuda küljetsi vastu seina, ehkki see on külm ja nii ei taha kaua olla. Aga Steneli ja Mirjam ka võib-olla, teavad, et mulle meeldib seinaäärne:D On ülevaade kogu klassile korraga. Vot ja igatahes jalad ei mahu laua alla korralikult ära, jalg-üle-põlve’st rääkimata…Mis klassis veel… Käivad ringi seal suvaliselt, tõusevad kunas tahavad ja näiteks panevad oma jope nagisse ukse juurde. Loomulikult on paar tundi, kus kord on väga tõsine, aga muidu on küll väga vaba olek. Samas nad siiski vist õpivad, ehkki noh mata on küll nii, et Phytagorast võtsime, nad lahendavad natuke ülesandeid, ja neid kõige labasemaid, kus on antud kaks kaatetit ja vaja leida hüpotenuus, ja justkui lähevad järgmise teema juurde. Kusjuures iga ülesanne antakse õpetajale kontrollida:D Vähemalt mu Phytagoras on õige! Ja vähemalt saan ma tunnis midagi teha:D Isegi füüsikast ei saanud aru täna. Aga jah, see on füüsika ka! Oskan täiega!
No ja inglise keel on ikka omamoodi:D Ma arvan, et neil hispaania-keellastel pole võimalik aktsendita rääkida, nagu inglastel on ALATI aktsent juures, vahet pole, mis keelt räägivad… Igatahes koolis inka õpetaja, esiteks on ta tõesti kõige loco’m inimene, keda ma näinud olen. (või räägime khmm, füüsikast?) Ja teiseks, no mingit hääldust pole küll olla… Aga täna käisin Marianaga inglise keele tunnis ka, sellises lisatunnis, nagu kursused. Ja sealne õpetaja on juba teine tase. Ta isegi hääldas kõike õigesti, aga jah, see aktsent:D. Ja ta üldse oli väga mõistlik, lasi neil palju hääldada, sest see on konkreetselt see, millest neil siin vajaka jääb. Jah, kuni ühel hetkel oli lause: My parents are from Prague. Ja siis küsiti, mis Prague on… Ja ta ütles, et see on üks linna Portugalis. Mul oli, et okeeei. Võib-olla on Portugalis selline linn ka, aga siis küsis keegi, kas pealinn ja ta vastas, et jah, küllap vist. Siis ma mõtlesin küll, et no midaaa? Memmi ja Taada ja Triin ja kes ei tea, Prague on Praha.:)
Aga mul oli täna võrkpall ka! Ohh, que bueno! Mulle meeldib täiega:D Võrkpall on võrratu siiski! Tegime trenn siiski ja ma sain hakkama isegiJ Ja ma käisin esimest korda kuskil väljaspool maja üksi… See on teistsugune tunne, uued inimesed olid. Trenku ja trennikaaslased on ka väga toredad, võtavad mind kui uut sõpra mitte kui blondi sinisilmset vaatamisväärsust või piinamisobjekti Euroopast.
Ja siis me saime täna selle inglise keele õpetajaga kokku, tutvusime ja leppisime tundide ajad kokku.
Eile käisime Mariana ja Johanaga seal peres külas, kus Leon on… Tal on ka toredad vanemad, aga minu omad on siiski paremad;) Mul on alati paremad vanemad kui teistel! Mõni Tuhkru-nimeline eksleb läheduses, kuid siiski!:)
Aga punktidena:
- Tunnis olles on pidev nipsutamine. Nimelt kui nad käe tõstavad, teevad nipsu, tähelepanu, eksole! Ja neil on väga palju suulist arutlust, seega…
- Meie maja asub peatänaval põhimõtteliselt ja nurga peal ka veel, seega palju aknaid tänavasse. Ja meie toa aken on ka sellesse peatänavasse ning siinsed seinad/aknad pole nagu mu kodu seinad/uksed-suletult absoluutselt läbikostmatud, ehk ma ärkan hommikuti alati autode ja motode peale!
- Koolis käin, muide, 7.30-13.20 Ehk 7 tundi põrgut ja piina:D
- Haah, ma nägin täna kuud:D Ja hakkasin hüppama ja kiljatama, sest noh, tagurpidi oli:D Nagu pisike U!:) Tegelikult olen ju isegi vist nöinud sellist, aga ikkagi oli naljakas, Mariana ei saanud ka aru mu imestusest kuni ma seletasin.
- Mul on 4 vaba päeva! Sest nädalavahetus ja teisipäeval on iseseisvuspaev, esmapäeval ei lähe ka kooli umbes nii, et selle pärast:D
- Nad kingivad siin sünnipäevadeks üksteisele riideid. Täna näiteks käisime ostmas homseks cumpleks kinki. Teksad ja jakk. Halloa, Eestis ei näe sellist asja õnneks kunagi:D
- Nad kirjutavad pidevalt harilikuga. Ja kustutavad. Meeletult!
- Ning apelsine ja banaane sööme kodus noa ja kahvliga! Üsna tavaline, eks!
- Loen Mariana „Mi primero diccionario“’t, mulle meeldib täiega! Pradipoisid, jänkuke ja mõmmi teevad igasugu trikke seal tähtedega;)
- Täna lauldi mitmekordselt ühele meie klassi „paarile“. Pärast küsisin, miks. Neil on aasta koos oldud. Koos. Ehk siis sõbrad-noviod. Mis tähendab, et vanematele pole keegi kedagi tutvustanud:D AASTA! Ma naersin end herneks!
Aga homme oma esimesel cumple 15le! Kuskile maakohta, nagu ma aru sain. Ja Mariana läheb juuksurisse, ma otsustasin mitte minna, sest see on päevane ja maakohas, vaba stiiliga üritus. Samas nägin pilte mingist sünnipäevast, kus Mariana käis. See oli absurd! Ala megakleit, roosa, sitsid-satsid, meik, soeng. Palju rahvast, sünnipäevalaps tuli kohale mingis laes liikuvas poolkuus… Oi, ABSURD!
Pero, hasta la proximo ańo!
Besos,
jueves, agosto 20
Uusimaid infosid.
Ajoujou. Nüüd on nii olnud, et pole saanud oma arvutiga netti, kuid siin on juba üks pikk tekst ees, mis teha, tuleb teine ka. Aga kui sa seda loed, siis loe enne eelmist, sest ma üritaks ikka õiges järjekorras postitada seda kõike:) Vot, eelmine kirjutis oli laagri lõpust, ehk enne esmaspäeva, nüüd juba kolmapäev. Te ei kujuta ette, kui palju selle ajaga on juhtunud!
Esmaspäeval siis võeti mind siin vastu lillekimbu ja isemeisterdatud lipuga, isegi kutsul oli kaelas must ja sinine lipsuke, siis tehti koos pilti, teised vahetuõpilased ka...
Vot ja siis me tulime koju. Kodu on selline lahe. Hästi kõrged laed, elutuba on sisustatud stiilselt- laual ja kapis on sellised päris aegu näinud raamatud, ühel kušetil on kohver, ka vanaeagne. Mulle meeldib. Siin söögituba on ühendatud elutoaga, söögitoas laud neljale, kamin on, mida nad kütavad, et soojem oleks, aga ma ütlen, mul on külm. Tõesti on. Kui ilm on päikseline, siis õues on jummalast soe, päike paistb ja soendab, aga siin sees on ikka räme külm, praegu ka isun voodis ja lõdisen üle keha. Mai tea, iseenesest ma praegu ei kurda väga. Aga ma kardan, et varsti hakkan...Ja ma absoluutselt ei iesta, kui kohekohe haigeks jään! Aga minnes edasi esmaspäeva juurde... Mind võtsid siis vastu ema, isa, õde ja õe 4 sõpra, üks tüdruk, neli poissi. Vot ja siis jõudsime koju, sain pannkooke, dulce de leche'ga, mida nad siin tõesti kogu aeg söövad! Anoh, mulle isegi meeldib kohati, ehkki teinekord tundub liiga magus. Ja nad rääkisid ja rääkisid ja rööööööökisid, jah, emme!:) Ja ma ei saanud mitte kui midagi aru, see on tõesti nii, et mulle tundus, et nokurat, mis keeles nad räägivad, see pole küll seesama keel, mida mina seal õppisin! Aga ongi, kõlab ikka hoopis teistmoodi! y, ll on kõik šššš! Ja see on kohutav:D ja ausalt öelda, mulle ikka ei meeldi see vist, praegu vähemalt veel mitte! Nonii, ja siis tuli neil ideaalne mõtet minna mind kooli tutvustama! Kool asub umbes 10min tee kaugusel. Sain tutvustatud erinevatele õpetajatele, mõned uued tüdrukud ka, kes klassis... Siis läksime tagasi majja. Nad hakkasid proovi tegema. Nimelt mingisugune üritus või festival vms on tulemas millalgi, jah just, ma ei tea, veebruaris äkki? Ma saan niipalju infot, et ma absoluutselt ei suuda seda kõike meelde jätta! Kaks kitarri, Mariana-õde mängib bassi, üks on kastiga, ehk siis taob rütmi, ja siis laualvad kuidagi niimoodi ka..:D Aga jummalast lahe on see! Tõesti! Tegid cumbiat ja folki ja lahe oli! Aga jutust ei saanud jah midagi aru!
Siis mingil hetkel läksid nad ära, me käisime Marianaga poes, et osta mulle vihik, harilik ja kustukas... Siis kella 9 ajal oli õhtusöök perega, kus rääkisime ära kõik need vajalikud jutud, ala võti, pesu, jne... Seda küll inglise keeles, sekka hispaaniat. Ma tean, et ma ei tohiks selle pärast põdeda, aga tundub, et vanemad, isa just on nagu natuke pettunud, et ma ei oska ikka midagi rääkida... Sest nendega ju kirjutasin ja värki... No aga jah, lugeda on ju siiski palju lihtsam kui aru saada sellest, mis nad räägivad oma meeletu tempoga ja aktsendiga... Jagasin kingitusi ka natuke, must leib neile vist küll ei maitsenud:D Õele mitte igatahes. Aga pajalapid olid ideaalsed emale, sest talle hullult meeldivat kollane värv ja õele särk ka sobis vist ning raamat on totaalselt kõigi lemmik! Õhtul otsustasin, et kooli küll ei lähe, sest mul olid konkreetselt tasakaaluhäired, ma ei seisnud püsti!
Hommikul ärkasime siis 9 ajal, Tauno, kuidas tundub, olin väsinud ja magasin kaua, eks:D!? aga ma läksin magama ka kell 10 mitte 4...või 5..?:DMusi!
Sõime hommikust ja läksime välja õega. Andisme võtme onklile, et ta teeks koopia mulle, Mariana näitas mulle, kus ema ja isa töötavad, tutvustas töökaaslastele... Siis läksime jõe poole, üle jõe, selle sama punase silla, mis netis Carmelo piltidel on! Ning suhtlesime spordiklubis võrkpalli treeneriga(lisaks kõigile teistele) ja sain teada, et teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 2.30 saan trenni minna. Seda teemat jätkates, ema rääkis, et järgmisel nädalal saan minna vaatama tantsutrenne ka, pidavat olema igast valikut- ehkki ma usun, et eelistan siiski salsat:) Ning keeleõppega on ka kuidagi nii, et õpetajat ei saanud kohe kätte, tuleb 19ndal uuesti helistada ja siis kuidagi hakkab organiseerimine...
Teisipäeval aga läksime edasi Rio de la plata äärde, ehk siis sinna liivaranna juurde, mis ka piltidel! Päris kenake oli teine, nägin igast saari ja Argentiinat... Tulima koju tagasi, sõime, ma tegin uinaku. Ja siis sain veidi arvutis ollla kuni tuli Mariana sõbranna, Johana on ta nimi, ta on üks mu lemmikuid. Ja saime teada, et kellelgi nimelt on sünnipäev (kolmapäeval küll vist) ja siis läksime. Mulle seletati, et jajaa, tuleks panna vanad riided selga jne, et sa määrid ennast munade, jahu ja värviga, nad andsid siit midagi kaasa ja läksime. Ratastega muide! Enne just rääksime, et liiklus on siin kohutav, et väga palju on õnnetusi, ja tõesti, meeletult palju motosid liigub ringi! Ja siis ratastega oli ka nii, et sõitsime enam-vähem kogu aeg keset teed, või noh mina hoidsin ikka tee äärde, aga Mariana pani küll aina keset teed:D Aga ega kõik teied siin, motod ja autod ja kõik, panevad ka jumala suvaliselt ja on üksteisega harjunud, sellega seoses jälle, kuna täna sadas, ema tuli meile kooli järgi autoga ja me tegime avarii, täpsemalt kriipisime parkides ühe teise autoga kokku...Ja siis ema ja õde ütlesid, et ahh, meil siin juba juhtus see ükskord natuke aega tagasi ja nüüd jälle:D Ja siis nad tegid nalja, et ema on nagu võidusõiduhobune, et ei näe, mis kõrval toimub. Näete, ma saan ikka natuke aru ka juba:)
Aga minne edasi rataste teema juurde...Jõudsime Barni(või Varni või kuidas iganes ta nime ka hüütakse), maja juurde. Kusjuures see Barni on ka Mariana sõber, ja tema hüüdnimega on mingi ilgemat sorti teema, nali ja huumor, ma ei sa aaru loomulikult:D Seal passisime natuke, ootasime, et teised koguneksid ja kogusime mune ja jahu, siis läksime selle tüdruku maja ette, kel sünnipäev. Neil siis nimelt see teema, et 15aasta sünnipäev on maru tähtis(tüdrukutel), ja peale selle, et sünnipäevapidu tuleb megasuur, tehakse ka eelmisel päeval selline üritus, et sõbrad kogunevad maja juurde, värvitakse maja ette asfaldile nimed ja mida iganes tahad, ja siis kui inimene saabub, tehakse munad katkil peas, kehas, kus iganes, ning siis puistatakse jahuga üle. Niisiis oligi, värvisime tänava ära, saime muidu nalja, tegin pilte ja siis üks valvas, kas ta tuleb ning kui ta lähenemas oli, peitsime end ja kui ta jõudis, jooksime välja. Kuna ta aga ei tahtnud neid riideid määrida, vahetas riided ja tuli välja... Minul oli fotograafi roll ja kuna Mariana ka ei tahtnud riideid vahetada, sest nii külm oli, vaatas pealt. Igatahes lõpppilt oli selline, et ta juuksed olid kõik püsti, mingi ilaga-muna ja jahuga koos, nägu valge jnejne:D Ma siis ikka mõtlesin, et lahe, et inimesed on siin nii vabad, ühel korral elus võib ju seda omale lubada ja tänavale, ehkki see on kaheldavam!;)
Pärast seda kutsus Johana meid enda poole. Siin ongi nii, et ala lihtsalt lähed teiste poole, aga nad annavad hästi palju teada sõnumite ja kõnedega kõigest! Aga jah, see on hästi imelik, et astud majja, kõnnid kohe tahatuppa, oledki seal , riided seljas, ühel hetkel otsustad, et ah nüüd lähed, siis musid(ehkki noored niiväga igakord ei musita, sest nad lahkuvad ja kohtuvad nii mitu korda päevas, või noh, käivad koguaeg ära...) ja astud majast välja, just nagu olid, mis sest, et õues on mingi miljon miinuskraadi... Eestis pead pool tundi end enne riietama, sest aeg läheb uurimisele, mis ilm väljas on, mõtlemisele, mida selga panna ja siis hakkad riideid otsima. Selles mõttes küll hea, ei ühtki liigset liigutust:D Aga ei, ma siiski eelistan soojust!;) Ma siinkohal jälle, tõime Marianaga tuppa gaasiahju, noh selle, mida saab viia kuhu tahad, ja mul on SOEEE!:) Merienda oli ka, jõime teed, mm, soe:)
Okei, ma hüppan liiga segaselt vist teistele teemadele ja ajas... Igatahes Johana juures ma tundsin end tõeliselt hästi. Nad tegid seal mingeid omi asju, mingit plaani ajasid, ma päris täppselt ei saanud aru. Aga cafe con leche(kohv piimaga) ja küpsised, mida käisime vastasolevast poest ostmas, olid suurepärased ja nad võtsid mind väga omaselt, suhtlesid ja selgitasid, ma lihtsalt ei saanud eriti aru:) Aga jah, poekesed on siin ka igalpool! Mitte nagu Ihastes, kus sa võidki jääda millestki heast maiusest ilma, sest ei viitsi mitte selverisse kõndida... Ja minu meelest nii lahe, et see oli nii loomulik, et me lihtsalt tulime küll, ta pani kohvi valmis ja me läksime- mina, Mariana ja Johana poodi, ehk tüdrukud, ja ostsime vahvleid, Johana ostis, mai tea, nii mõnus, selline loomulik ja sundimatu külalislahkus:)
Nuvot ja siis koju tagasi rattaga, kusjuures enne Mariana sõitis Ramoni-isa rattaga ja mina Mariana rattaga, nüüd vahetasime, et see oli Marianale suur ja ta pidi püsti sõitma, ma siis proovisin, ja voila, ma sain hakkama küll:D Aga ma vist pole maininud, et isa on mingisugune, hmm, 2meetrine:D Ma kunagi küsin kui pikk ta on täpselt. Ja kusjuures, ei ole midagi Mariana minuga sama pikk, ta on ikka oma 5 cm lühem! ja üleüldse kõik koolis tulevad kõrvale, mõõdavad pikkust:D Päris koomiline! Ja siis küsivad, et kas Eestis on kõik sellised pikad ja blondid!?
Kodus ütles ema, et teeme varajase õhtusöögi, sest hommikul vara vaja ärgata. Mis tähendas, et sõime kell 10:D Eksole vara! Aga ei, tegelikult praegu ma küll ei ütleks, et ma aastaga juurde võtan, ag anoo, on veel aega! Sest hommkusöök on väike, lõunal okei ja õhtul okei.Vahepeal mingisugust näksimist eriti ei toimu.. Ja ma ütleks, et ma olen oma paar kilo alla võtnud, tunne on hea, ma söönnormaalselt, mitte üle! Ainus asi ongi selles, et õhtusöök ja magama, mis on täpselt vastand "pärast kuut(e) õhtul ära nuuma kõhtu"'le... Aga vähese hommikusöögiga olen harjunud juba. Kusjuures on ju külm ja vajaks nagu rohkem süüa, ei tea...
Uhh, hommik siis:D KOOL. Esimesed kaks tundi pidid olema kunstid, aga kuna õpetaja puudus, siis olin mina see, kelle ümber koguneti, siis ma näitasin neile erinevaid lendlehti, neid, Tiina, mis me koos käisime võtmas! Ning jagasin kommi ka, teise tunni ajal anti leht, me kolmekesi Johana ja Marianaga täitsime, mõistekaart, kus keskel üks sõna, mille tähtedest tuli moodustada uued sõnad! Ja ma sain 3 sõnaga hakkama:D Oujees. Kokku oli neid mingi 17 äkki...
Siis tuli kaks keemiat, esimese tunni ajal rääkis õpetaja. igatahes midagi lihtainetest ja liitainetest ja molekulid ja aatomid ja neutronid ja prootonid ja massid ja asukohad ja perioodid ja rühmad olid teemas! Teise tunni ajal oli töö, emm ma ei teinud, kasutasin paberit eesti keele kirjutamiseks, endale päevikusse ja märkmeid... Siis tuli matemaatika. Jou , Thalese teoreem ja üldse, sarnasused. Emme, ups, aga mul on kõik nimetused meelest läinud, aga iseeneset ülesandeid oskasin teha, ehkki jah, nad tegid 3 ülilihtsat ülesannet tunni jooksul(45 min ).Matemaatikas polnud nii head korda kui keemiates. Siis pidi olema ajalugu vist, aga õpetajat jälle polnud ja ma pidin hulluks minema:D Sest konkreetselt röögiti karjuti, kõik minu suunas, kõik küsisid mu käest midagi, kõik tegid seda koos, siis oli kõigil arusaam, et ma ei saa aru ja kõik röökisid, et aaa, tššš, ma räägin nüüd aeglaselt, kuula mind, ja siis kõik hakaksid aeglaselt seletama:D Vahel oli üks teema, vahel rääkisid kõik erinevatel teemadel. Ja sinna juurde lasti umbes 4st telefonist muusikat, et kuula, kas sulle ikka cumbia meeldib? See on argentiina, see on uruguay, see on reggae(kuidas kirjutada?) see on see, see on too:D Ja vahetunnid olid ka sellised põnevad, kus siis kogu koolist erinevad tüübinšid soovisid tutuvuda, hüüdsid mulle tagantjärgi, küsisid, jõllitasid, einoh, normaalne. Ma ei jõllitanud neid, olin lihtsalt, naersin ja hoidsin peast kinni... Okei, nii hull ka polnud:D
Siis tuli inglise keel. HAHA, sellest võiks tunde rääkida. Tegelikult pole millestki rääkida. Ma pole vist enne maininud, et kui nad seletavad mulle, ja ma aru ei saa, kasutavad inglise keelt, kuid ma ütlen, ma saan sellest veel kehvemini aru:D Näiteks. Nad seletasid mulle sõna puuduma-absent[äbsent] ingl. keeles. Vot, ja siis nad ütlesid, in english abseee, mul oli nagu midaaaa, mis kuradi sõna see veel on!? Vot ja siis me õppisimegi keskvõrret ja ülivõrret. No Mariana igatahes küsis mu käest, et oot, kas see on "goodest?" Jah, lehed pidi ära andma, ma sain sellest teada alles tunni lõpus, mu käekiri oli kohutav, kusjuures siin nad kirjutavad tõesti ilusti! Seda ma kadestan. Novot ja siis oligi 7 lause peale töö, kõik ala , et grandmather is the oldest in the family. Juuube raske!
Siis koju, nagu mainisin, ema oli järgi autoga, sõime, ja läksime ostsime mulle telefonikaardi. Mul on nüüd number siin ka. Kaart maksis 48 peesot. Ja ma saan Marianale saata tasuta sõnumeid, isale tasuta helistada ja yfu kontorisse ka tasuta helistada, aga iga kuu on 100 peesot, ehk siis umbes 50 krooni. Pidime laskma võtit ka üle lihvida, sest ei töötanud, kuid koju jõudes ei saanud ikka seda ka lukuauku seestpoolt, väljast tegi lahti küll...
Nii kodus ma käisin netis, KANTER KOLMAS. Ohh. Mul on nii kahju! Aga andke mulle infot, kas ta sellepärast, et teisiti treenis, tahtis ju maailmarekodit, või mis? Kuidas ta kommenteeris ise? Oli väga pettunud? Aga järgmine kord! Ja maailmarekord tuleb ka kohekohe!!! I know!
Olime arvutites, ma kirjutasin, õppisin espańoli, ja meil oli lahe. Merienda, teeaeg. igatahes, sain teada, et Leon, see saksa poiss, kes ka siin linna syfuga ei räägi midagi ja tema ümber ei räägit inglist ka, seega tal igav, et äkki ta tuleks natukeseks siia meie juurde, sest ma räägin ja vanemad ka. Aga kui isa pärast helistas ta isale, öeldi, et kõik on justkui korras... Igatahes siis mul läks kohe tuju heaks, et ma polegi kõige hullem! Ja siis Mariana veel ütles ka, et jajaa, ma räägin ikka paremini kui keegid prantslased, kes siin kunagi 3 kuud olid:) Jou,jess. Ja siis me saime isa ja õega veel tõeliselt naerda:D Juba lahe oli, ma sain aru, mis räägiti ja üldse, ma peres arenen oluliselt rohkem kui koolis kui KÕIK õmber räägivad, ja ma ju ei tea millest nad räägivad ega suuda ühele keskenduda ka:D Nuovot ja naersime, isa ütles ka, et väga hea, et sa naerad!:) Aa, olukord oli selline, et Marianaga on teema, et ta ei tee süüa, sest ei suuda tikku süüdata vms, ja siis ma tõmbasin tikku ja ta keeras pliidi nuppu, aga ikkagi ehmatas vms ja keeras nupu tagasi, gaas, eks. Ja siis ma tegin mõlemat üksinda ja isa ütles, näe, sa saad hakkama küll. Ma nimelt tahtsin teevett keeta. Ja siis läks natuke aega mööda ja kui kuulsime pliidilt mingit kahtlast häält, avastasime, et oih, vett polnud sees:D Siis tuligi teema, et "KUI sa tahad vett keeta, tuleks kõigepealt kannu VETT panna!:D"
Novot. Ja nüüd on siis ühed austraallased, kes elanud märtsist Buenos Aireses, aga nüüd Couch Surfing'uga siin meie juures, ja me jutustasime köögis. Isa rääkis Uru ajalugu ja ma sain ka natuke targemaks:) Paeb tunnistama, et neil on KOUTAV aktsent! Ahhaa, ma õppisin rr'i ütlemist ka, mingi selline lause oli ala kuule august käes on august, aga rrrrrr:D Raske oli, nalja sai!
Noovot ja siin ma olen, homme kooli taas:) Aga õnnelik olen siin külmal maal! Ema on vääga hea ja hoolitsev! Eile olin toas, aa, muide, ma jagan Marianaga tuba! rohe-lillat! Ja ema tuli, istus toolile, küsis kuidas end tunnen jne, hästi- hästi tore. Nad hoolitsevad mu eest väga! Ma ütlen, ema uuris tantsu kohta ja isa helistas interneti-onule... Ja isa on jumala lahe, selline nooruslik või mai tea... Esimesel päeval küsis, kas tahan kohvi või šokolaadi, ma mõtlesin, et hmm, šokolaadi ja ta kõndis minema:"muidugi, sa oled siis teismeline...":D
Ahha, ja Tauno, sa oled koolis põhiteemaks! Nad teavad, et mul on novio ja siis küsivad nime, vanust, kas kas ka blond, kas ka sinisilm, kas ka sama pikk? Ja noh, siis ma veel kannan su pusa ka, su endist pusa.
Aga ma varsti jätkan! Besooos!:))
Esmaspäeval siis võeti mind siin vastu lillekimbu ja isemeisterdatud lipuga, isegi kutsul oli kaelas must ja sinine lipsuke, siis tehti koos pilti, teised vahetuõpilased ka...
Vot ja siis me tulime koju. Kodu on selline lahe. Hästi kõrged laed, elutuba on sisustatud stiilselt- laual ja kapis on sellised päris aegu näinud raamatud, ühel kušetil on kohver, ka vanaeagne. Mulle meeldib. Siin söögituba on ühendatud elutoaga, söögitoas laud neljale, kamin on, mida nad kütavad, et soojem oleks, aga ma ütlen, mul on külm. Tõesti on. Kui ilm on päikseline, siis õues on jummalast soe, päike paistb ja soendab, aga siin sees on ikka räme külm, praegu ka isun voodis ja lõdisen üle keha. Mai tea, iseenesest ma praegu ei kurda väga. Aga ma kardan, et varsti hakkan...Ja ma absoluutselt ei iesta, kui kohekohe haigeks jään! Aga minnes edasi esmaspäeva juurde... Mind võtsid siis vastu ema, isa, õde ja õe 4 sõpra, üks tüdruk, neli poissi. Vot ja siis jõudsime koju, sain pannkooke, dulce de leche'ga, mida nad siin tõesti kogu aeg söövad! Anoh, mulle isegi meeldib kohati, ehkki teinekord tundub liiga magus. Ja nad rääkisid ja rääkisid ja rööööööökisid, jah, emme!:) Ja ma ei saanud mitte kui midagi aru, see on tõesti nii, et mulle tundus, et nokurat, mis keeles nad räägivad, see pole küll seesama keel, mida mina seal õppisin! Aga ongi, kõlab ikka hoopis teistmoodi! y, ll on kõik šššš! Ja see on kohutav:D ja ausalt öelda, mulle ikka ei meeldi see vist, praegu vähemalt veel mitte! Nonii, ja siis tuli neil ideaalne mõtet minna mind kooli tutvustama! Kool asub umbes 10min tee kaugusel. Sain tutvustatud erinevatele õpetajatele, mõned uued tüdrukud ka, kes klassis... Siis läksime tagasi majja. Nad hakkasid proovi tegema. Nimelt mingisugune üritus või festival vms on tulemas millalgi, jah just, ma ei tea, veebruaris äkki? Ma saan niipalju infot, et ma absoluutselt ei suuda seda kõike meelde jätta! Kaks kitarri, Mariana-õde mängib bassi, üks on kastiga, ehk siis taob rütmi, ja siis laualvad kuidagi niimoodi ka..:D Aga jummalast lahe on see! Tõesti! Tegid cumbiat ja folki ja lahe oli! Aga jutust ei saanud jah midagi aru!
Siis mingil hetkel läksid nad ära, me käisime Marianaga poes, et osta mulle vihik, harilik ja kustukas... Siis kella 9 ajal oli õhtusöök perega, kus rääkisime ära kõik need vajalikud jutud, ala võti, pesu, jne... Seda küll inglise keeles, sekka hispaaniat. Ma tean, et ma ei tohiks selle pärast põdeda, aga tundub, et vanemad, isa just on nagu natuke pettunud, et ma ei oska ikka midagi rääkida... Sest nendega ju kirjutasin ja värki... No aga jah, lugeda on ju siiski palju lihtsam kui aru saada sellest, mis nad räägivad oma meeletu tempoga ja aktsendiga... Jagasin kingitusi ka natuke, must leib neile vist küll ei maitsenud:D Õele mitte igatahes. Aga pajalapid olid ideaalsed emale, sest talle hullult meeldivat kollane värv ja õele särk ka sobis vist ning raamat on totaalselt kõigi lemmik! Õhtul otsustasin, et kooli küll ei lähe, sest mul olid konkreetselt tasakaaluhäired, ma ei seisnud püsti!
Hommikul ärkasime siis 9 ajal, Tauno, kuidas tundub, olin väsinud ja magasin kaua, eks:D!? aga ma läksin magama ka kell 10 mitte 4...või 5..?:DMusi!
Sõime hommikust ja läksime välja õega. Andisme võtme onklile, et ta teeks koopia mulle, Mariana näitas mulle, kus ema ja isa töötavad, tutvustas töökaaslastele... Siis läksime jõe poole, üle jõe, selle sama punase silla, mis netis Carmelo piltidel on! Ning suhtlesime spordiklubis võrkpalli treeneriga(lisaks kõigile teistele) ja sain teada, et teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 2.30 saan trenni minna. Seda teemat jätkates, ema rääkis, et järgmisel nädalal saan minna vaatama tantsutrenne ka, pidavat olema igast valikut- ehkki ma usun, et eelistan siiski salsat:) Ning keeleõppega on ka kuidagi nii, et õpetajat ei saanud kohe kätte, tuleb 19ndal uuesti helistada ja siis kuidagi hakkab organiseerimine...
Teisipäeval aga läksime edasi Rio de la plata äärde, ehk siis sinna liivaranna juurde, mis ka piltidel! Päris kenake oli teine, nägin igast saari ja Argentiinat... Tulima koju tagasi, sõime, ma tegin uinaku. Ja siis sain veidi arvutis ollla kuni tuli Mariana sõbranna, Johana on ta nimi, ta on üks mu lemmikuid. Ja saime teada, et kellelgi nimelt on sünnipäev (kolmapäeval küll vist) ja siis läksime. Mulle seletati, et jajaa, tuleks panna vanad riided selga jne, et sa määrid ennast munade, jahu ja värviga, nad andsid siit midagi kaasa ja läksime. Ratastega muide! Enne just rääksime, et liiklus on siin kohutav, et väga palju on õnnetusi, ja tõesti, meeletult palju motosid liigub ringi! Ja siis ratastega oli ka nii, et sõitsime enam-vähem kogu aeg keset teed, või noh mina hoidsin ikka tee äärde, aga Mariana pani küll aina keset teed:D Aga ega kõik teied siin, motod ja autod ja kõik, panevad ka jumala suvaliselt ja on üksteisega harjunud, sellega seoses jälle, kuna täna sadas, ema tuli meile kooli järgi autoga ja me tegime avarii, täpsemalt kriipisime parkides ühe teise autoga kokku...Ja siis ema ja õde ütlesid, et ahh, meil siin juba juhtus see ükskord natuke aega tagasi ja nüüd jälle:D Ja siis nad tegid nalja, et ema on nagu võidusõiduhobune, et ei näe, mis kõrval toimub. Näete, ma saan ikka natuke aru ka juba:)
Aga minne edasi rataste teema juurde...Jõudsime Barni(või Varni või kuidas iganes ta nime ka hüütakse), maja juurde. Kusjuures see Barni on ka Mariana sõber, ja tema hüüdnimega on mingi ilgemat sorti teema, nali ja huumor, ma ei sa aaru loomulikult:D Seal passisime natuke, ootasime, et teised koguneksid ja kogusime mune ja jahu, siis läksime selle tüdruku maja ette, kel sünnipäev. Neil siis nimelt see teema, et 15aasta sünnipäev on maru tähtis(tüdrukutel), ja peale selle, et sünnipäevapidu tuleb megasuur, tehakse ka eelmisel päeval selline üritus, et sõbrad kogunevad maja juurde, värvitakse maja ette asfaldile nimed ja mida iganes tahad, ja siis kui inimene saabub, tehakse munad katkil peas, kehas, kus iganes, ning siis puistatakse jahuga üle. Niisiis oligi, värvisime tänava ära, saime muidu nalja, tegin pilte ja siis üks valvas, kas ta tuleb ning kui ta lähenemas oli, peitsime end ja kui ta jõudis, jooksime välja. Kuna ta aga ei tahtnud neid riideid määrida, vahetas riided ja tuli välja... Minul oli fotograafi roll ja kuna Mariana ka ei tahtnud riideid vahetada, sest nii külm oli, vaatas pealt. Igatahes lõpppilt oli selline, et ta juuksed olid kõik püsti, mingi ilaga-muna ja jahuga koos, nägu valge jnejne:D Ma siis ikka mõtlesin, et lahe, et inimesed on siin nii vabad, ühel korral elus võib ju seda omale lubada ja tänavale, ehkki see on kaheldavam!;)
Pärast seda kutsus Johana meid enda poole. Siin ongi nii, et ala lihtsalt lähed teiste poole, aga nad annavad hästi palju teada sõnumite ja kõnedega kõigest! Aga jah, see on hästi imelik, et astud majja, kõnnid kohe tahatuppa, oledki seal , riided seljas, ühel hetkel otsustad, et ah nüüd lähed, siis musid(ehkki noored niiväga igakord ei musita, sest nad lahkuvad ja kohtuvad nii mitu korda päevas, või noh, käivad koguaeg ära...) ja astud majast välja, just nagu olid, mis sest, et õues on mingi miljon miinuskraadi... Eestis pead pool tundi end enne riietama, sest aeg läheb uurimisele, mis ilm väljas on, mõtlemisele, mida selga panna ja siis hakkad riideid otsima. Selles mõttes küll hea, ei ühtki liigset liigutust:D Aga ei, ma siiski eelistan soojust!;) Ma siinkohal jälle, tõime Marianaga tuppa gaasiahju, noh selle, mida saab viia kuhu tahad, ja mul on SOEEE!:) Merienda oli ka, jõime teed, mm, soe:)
Okei, ma hüppan liiga segaselt vist teistele teemadele ja ajas... Igatahes Johana juures ma tundsin end tõeliselt hästi. Nad tegid seal mingeid omi asju, mingit plaani ajasid, ma päris täppselt ei saanud aru. Aga cafe con leche(kohv piimaga) ja küpsised, mida käisime vastasolevast poest ostmas, olid suurepärased ja nad võtsid mind väga omaselt, suhtlesid ja selgitasid, ma lihtsalt ei saanud eriti aru:) Aga jah, poekesed on siin ka igalpool! Mitte nagu Ihastes, kus sa võidki jääda millestki heast maiusest ilma, sest ei viitsi mitte selverisse kõndida... Ja minu meelest nii lahe, et see oli nii loomulik, et me lihtsalt tulime küll, ta pani kohvi valmis ja me läksime- mina, Mariana ja Johana poodi, ehk tüdrukud, ja ostsime vahvleid, Johana ostis, mai tea, nii mõnus, selline loomulik ja sundimatu külalislahkus:)
Nuvot ja siis koju tagasi rattaga, kusjuures enne Mariana sõitis Ramoni-isa rattaga ja mina Mariana rattaga, nüüd vahetasime, et see oli Marianale suur ja ta pidi püsti sõitma, ma siis proovisin, ja voila, ma sain hakkama küll:D Aga ma vist pole maininud, et isa on mingisugune, hmm, 2meetrine:D Ma kunagi küsin kui pikk ta on täpselt. Ja kusjuures, ei ole midagi Mariana minuga sama pikk, ta on ikka oma 5 cm lühem! ja üleüldse kõik koolis tulevad kõrvale, mõõdavad pikkust:D Päris koomiline! Ja siis küsivad, et kas Eestis on kõik sellised pikad ja blondid!?
Kodus ütles ema, et teeme varajase õhtusöögi, sest hommikul vara vaja ärgata. Mis tähendas, et sõime kell 10:D Eksole vara! Aga ei, tegelikult praegu ma küll ei ütleks, et ma aastaga juurde võtan, ag anoo, on veel aega! Sest hommkusöök on väike, lõunal okei ja õhtul okei.Vahepeal mingisugust näksimist eriti ei toimu.. Ja ma ütleks, et ma olen oma paar kilo alla võtnud, tunne on hea, ma söönnormaalselt, mitte üle! Ainus asi ongi selles, et õhtusöök ja magama, mis on täpselt vastand "pärast kuut(e) õhtul ära nuuma kõhtu"'le... Aga vähese hommikusöögiga olen harjunud juba. Kusjuures on ju külm ja vajaks nagu rohkem süüa, ei tea...
Uhh, hommik siis:D KOOL. Esimesed kaks tundi pidid olema kunstid, aga kuna õpetaja puudus, siis olin mina see, kelle ümber koguneti, siis ma näitasin neile erinevaid lendlehti, neid, Tiina, mis me koos käisime võtmas! Ning jagasin kommi ka, teise tunni ajal anti leht, me kolmekesi Johana ja Marianaga täitsime, mõistekaart, kus keskel üks sõna, mille tähtedest tuli moodustada uued sõnad! Ja ma sain 3 sõnaga hakkama:D Oujees. Kokku oli neid mingi 17 äkki...
Siis tuli kaks keemiat, esimese tunni ajal rääkis õpetaja. igatahes midagi lihtainetest ja liitainetest ja molekulid ja aatomid ja neutronid ja prootonid ja massid ja asukohad ja perioodid ja rühmad olid teemas! Teise tunni ajal oli töö, emm ma ei teinud, kasutasin paberit eesti keele kirjutamiseks, endale päevikusse ja märkmeid... Siis tuli matemaatika. Jou , Thalese teoreem ja üldse, sarnasused. Emme, ups, aga mul on kõik nimetused meelest läinud, aga iseeneset ülesandeid oskasin teha, ehkki jah, nad tegid 3 ülilihtsat ülesannet tunni jooksul(45 min ).Matemaatikas polnud nii head korda kui keemiates. Siis pidi olema ajalugu vist, aga õpetajat jälle polnud ja ma pidin hulluks minema:D Sest konkreetselt röögiti karjuti, kõik minu suunas, kõik küsisid mu käest midagi, kõik tegid seda koos, siis oli kõigil arusaam, et ma ei saa aru ja kõik röökisid, et aaa, tššš, ma räägin nüüd aeglaselt, kuula mind, ja siis kõik hakaksid aeglaselt seletama:D Vahel oli üks teema, vahel rääkisid kõik erinevatel teemadel. Ja sinna juurde lasti umbes 4st telefonist muusikat, et kuula, kas sulle ikka cumbia meeldib? See on argentiina, see on uruguay, see on reggae(kuidas kirjutada?) see on see, see on too:D Ja vahetunnid olid ka sellised põnevad, kus siis kogu koolist erinevad tüübinšid soovisid tutuvuda, hüüdsid mulle tagantjärgi, küsisid, jõllitasid, einoh, normaalne. Ma ei jõllitanud neid, olin lihtsalt, naersin ja hoidsin peast kinni... Okei, nii hull ka polnud:D
Siis tuli inglise keel. HAHA, sellest võiks tunde rääkida. Tegelikult pole millestki rääkida. Ma pole vist enne maininud, et kui nad seletavad mulle, ja ma aru ei saa, kasutavad inglise keelt, kuid ma ütlen, ma saan sellest veel kehvemini aru:D Näiteks. Nad seletasid mulle sõna puuduma-absent[äbsent] ingl. keeles. Vot, ja siis nad ütlesid, in english abseee, mul oli nagu midaaaa, mis kuradi sõna see veel on!? Vot ja siis me õppisimegi keskvõrret ja ülivõrret. No Mariana igatahes küsis mu käest, et oot, kas see on "goodest?" Jah, lehed pidi ära andma, ma sain sellest teada alles tunni lõpus, mu käekiri oli kohutav, kusjuures siin nad kirjutavad tõesti ilusti! Seda ma kadestan. Novot ja siis oligi 7 lause peale töö, kõik ala , et grandmather is the oldest in the family. Juuube raske!
Siis koju, nagu mainisin, ema oli järgi autoga, sõime, ja läksime ostsime mulle telefonikaardi. Mul on nüüd number siin ka. Kaart maksis 48 peesot. Ja ma saan Marianale saata tasuta sõnumeid, isale tasuta helistada ja yfu kontorisse ka tasuta helistada, aga iga kuu on 100 peesot, ehk siis umbes 50 krooni. Pidime laskma võtit ka üle lihvida, sest ei töötanud, kuid koju jõudes ei saanud ikka seda ka lukuauku seestpoolt, väljast tegi lahti küll...
Nii kodus ma käisin netis, KANTER KOLMAS. Ohh. Mul on nii kahju! Aga andke mulle infot, kas ta sellepärast, et teisiti treenis, tahtis ju maailmarekodit, või mis? Kuidas ta kommenteeris ise? Oli väga pettunud? Aga järgmine kord! Ja maailmarekord tuleb ka kohekohe!!! I know!
Olime arvutites, ma kirjutasin, õppisin espańoli, ja meil oli lahe. Merienda, teeaeg. igatahes, sain teada, et Leon, see saksa poiss, kes ka siin linna syfuga ei räägi midagi ja tema ümber ei räägit inglist ka, seega tal igav, et äkki ta tuleks natukeseks siia meie juurde, sest ma räägin ja vanemad ka. Aga kui isa pärast helistas ta isale, öeldi, et kõik on justkui korras... Igatahes siis mul läks kohe tuju heaks, et ma polegi kõige hullem! Ja siis Mariana veel ütles ka, et jajaa, ma räägin ikka paremini kui keegid prantslased, kes siin kunagi 3 kuud olid:) Jou,jess. Ja siis me saime isa ja õega veel tõeliselt naerda:D Juba lahe oli, ma sain aru, mis räägiti ja üldse, ma peres arenen oluliselt rohkem kui koolis kui KÕIK õmber räägivad, ja ma ju ei tea millest nad räägivad ega suuda ühele keskenduda ka:D Nuovot ja naersime, isa ütles ka, et väga hea, et sa naerad!:) Aa, olukord oli selline, et Marianaga on teema, et ta ei tee süüa, sest ei suuda tikku süüdata vms, ja siis ma tõmbasin tikku ja ta keeras pliidi nuppu, aga ikkagi ehmatas vms ja keeras nupu tagasi, gaas, eks. Ja siis ma tegin mõlemat üksinda ja isa ütles, näe, sa saad hakkama küll. Ma nimelt tahtsin teevett keeta. Ja siis läks natuke aega mööda ja kui kuulsime pliidilt mingit kahtlast häält, avastasime, et oih, vett polnud sees:D Siis tuligi teema, et "KUI sa tahad vett keeta, tuleks kõigepealt kannu VETT panna!:D"
Novot. Ja nüüd on siis ühed austraallased, kes elanud märtsist Buenos Aireses, aga nüüd Couch Surfing'uga siin meie juures, ja me jutustasime köögis. Isa rääkis Uru ajalugu ja ma sain ka natuke targemaks:) Paeb tunnistama, et neil on KOUTAV aktsent! Ahhaa, ma õppisin rr'i ütlemist ka, mingi selline lause oli ala kuule august käes on august, aga rrrrrr:D Raske oli, nalja sai!
Noovot ja siin ma olen, homme kooli taas:) Aga õnnelik olen siin külmal maal! Ema on vääga hea ja hoolitsev! Eile olin toas, aa, muide, ma jagan Marianaga tuba! rohe-lillat! Ja ema tuli, istus toolile, küsis kuidas end tunnen jne, hästi- hästi tore. Nad hoolitsevad mu eest väga! Ma ütlen, ema uuris tantsu kohta ja isa helistas interneti-onule... Ja isa on jumala lahe, selline nooruslik või mai tea... Esimesel päeval küsis, kas tahan kohvi või šokolaadi, ma mõtlesin, et hmm, šokolaadi ja ta kõndis minema:"muidugi, sa oled siis teismeline...":D
Ahha, ja Tauno, sa oled koolis põhiteemaks! Nad teavad, et mul on novio ja siis küsivad nime, vanust, kas kas ka blond, kas ka sinisilm, kas ka sama pikk? Ja noh, siis ma veel kannan su pusa ka, su endist pusa.
Aga ma varsti jätkan! Besooos!:))
TAGANTJÄRGI.
Well. Ma nüüd taaskord kirjutan blogi enne valmis, et siis see postitada kui nett tuleb. Nimelt. Meil läks ilma kehvaks:D Jah, meil on külm, ja nagu tõesti KÜLM!!! See on täiesti uskumatu minu meelest, kuidas niiimoodi saab ühe päevaga ilm muutuda:D Eile oli nii soe nii soe, ja siis öösel tuli äike... Öösel sadas ja müristas ja lõi välku. Siin üldse, hommikul 8 paiku on veel üsna pime, lõunapoolkera, eksole, ja täna oli veel midagi eriti jubedat, aknast välja vaadates oli kõik täiesti hall! Ja ladistas sadada... Ja siis mul olid veel silmad kinni, järsku käis mingi meeletu kollane! sähvatus silme eest läbi.Minu meelest Eestis on välk valge...Siis seda seostatakse fotosähvatusega, siin oli see tõesti kollane... Mai tea, asi võib minus ka olla...Ja ega õues pole just käinud, aga jahe on, seda on aknast tunda!
Ohh. Eile õhtul oli siis salsa:D Ajee! Kõigepealt meile tantsiti salsat, cumbiat ja siis saime väikesed õpetussõnad ka, põhisammude kohapealt... Ning edasi oli lihtsalt tants ja tants ja tants:) Oh, mulle meeldib see! Muusika, tants, noh te teate küll, ma ei hakka jälle peale:D
Ja see on täiesti sürr, et teil on hetkel kell 9 ja ma siin lõpetasin just lõuna. Mul nagu oleks selle maailma mõistmisega probleeme...
Mul siin hetkel aega veidi ja selline leiva-luusse-laskmise-hetk:D
***
See eelmine oli eile kirjutatud, nüüd on aga juba täna. Jah, õhtupoole sai vihm otsa, aga õues oli ikka üliniiske olla ja külm... Saime eile terka infot, koolisüsteemi, yfu reeglite, kindlustuste ja igasuguste vajaliku avalduse vormide kohta. YFU Uruguay boss käis ka meiega rääkimas, Ta, muide, käis vahetusõpilaseks USAs, 1966. It was like, some days ago... Ja ta rääkis meile ka ikka kuidas olla, milline see vahetussasta on. Aga kõigele lisaks saime teada, et Uruguays on sel aastal rohkem vahetuõpilasi yfuga kui Brasiilias ja sama palju kui Argentiinas. Ja siis tuligi huumor, et yes, if you look on the map, you'll see, that Uruguay is just a bit smaller than Brazil.. Just a bit. And there are just a little less people than in Brazil. Just a little less. Well, ehk siis me olim kõik, et VUOOOU, Uruguay for the win! (Ma ju ei kasutanud seda väljendit!).
Niivot. Ja mis veel, ma sain eile lõpuuks ometi välja sealt hotellist! Sest meil oli tõesti seal tunne justkui oleks vangistatud, kinni kuskil maaalal, mis piirdus ka vaid hotellitoa, ürituste ruumiga, sööklaga ja pisikese väliõuga(kus oli ka räme suitsukas pidevalt, sest kõik olid kergelt korstnad seal...!). Vot ja saime siis supermercadosse. Õhtul, pime oli, teistsugune. Täiesti teine. Aga kuidas ma ikka seletada oskan? Tänavad olid räpasemad, ei ma ei saa öelda, et räpasem... Lihtsalt kõik polnud nii ilus, korras agu eestis. Tänavakivid katki, majad polnud nii korras, palmid, you know, lõunamaa. Võimai tea, päris Montpellier'ga ei saa võrrelda, aga noh, Kreetal see linn, kus me olime, ega ta ka nüüd mingi üliilus polnud(mitte Hania), selline lõunamaine, või Mauritius...Igastahes, juhuuu, sain puuvilju finally! Kaks banaani a day keeps a sadness away. Mitte et ma oleks kurb seal, aga see tegi päeva ilusaks!
Andke andeks, et nii palju ingés'i sisse tuleb, aga olen siin olnud mitu päeva teistega koos, ingliskeelne kõik, üsna sees... Tegelikult pole midagi ingliskeelne.. Päriselt on nii, et üritused on jah inglise keeles, aga sakslasi on meeletult, ehk siis nad räägivad omavahel kõik loomulikult saksa keeles ja mitte ainult omavahel... Siis soomlastega suhtlen, neid 5, neil soome keel, ja ma ka vaikselt puhun soumeksit juba.Jo, jo.Ja siis kõik rootsi, taani, norra- nad ka võrdlevad oma sõnu, ja üldse käis üks suuremat sorti teiste keelte rääkimine kõigi poolt, sest lahe ju:D No ja loomulikult hispaaniat kuuleb ka üsna oidevalt, vabatahtlikud omavahel, muusika, hotell... Ja eesti keel, our love! Seega, genau, on külla raske difficult dificil!
Nii aga eile õhtul tulid pered neile järgi, kes Montevideos elavad. Mis tähendab seda, et nendest, kellega enim suhtlesin, lahkus norra poiss Oystein, ja Soome poiss Karlo... Ja teised, sest tegelikult oleme kõik üks suur pere ja adioos kõigile ja good luck ja have a nice time and enjoy and see you soon, blablabla. Veider tunne oli küll. Et nad lähevadki ära, perre, koju. Nende aasta algab nüüd nagu pärispäriselt! Ja siis mõtlesime, et vaatame, mis kell meil bussid lähevad. Ma sain tead, jah 11.45 täna. Ja Anul oli 23.00. Siis oli kõik väga naljakas ja sain tögada, et hahaa, pead nii kaua ootama... Aga tegelikult tuli välja nii, etta peab minema juba täna õhtul! Ehk siis eile õhtul. See oli šokk. Niisiis ta pakkis asjad ja.. Ükshetk läkski. Maru veider. Nad läksid!(koos ühe soome tüdrukuga)
Niisiis eile õhtul tegin veel netis kõike. Panin pilte, muide!
Täna on ilm selge, kui karge. Õue minnes oli tõesti tunne, et on kevad, lumi just sulanud, alles varahommik, karge, kuid päike soojendas. Sõime, pakkisime ja bussijaama! Kõik hakkasid vaikselt bussidele tilkuma, kes kuhu. Jätsime dadaa, saime orientatsiooni korraldajalt viimased meelespead ja edusoovid, ning siin me oleme, bussis oma kodulinna poole, Carmelo poole, kolmekesi- saksa tüdruk Luisa, saksa poiss Leon ja mina.
Ma tean, et ma olen palju kirjutanud, aga ma teeks seda ikkagi veel!:)) Panen punktidena!
· Selle korraldaja nimi, kes käis kunagi USAs vahetusõpilasena, ja tegelikult töötab kontoris ka, on Mercedes. Ja teise korraldaja, kes ka kontoris, nimi on Santiago, et te siis teaksite hiljem äkki kui mäletate, aga neid nimesid on kerge mäletada:D!
· Mercedes läpakal ja Santiago termosel on eestikeelsed yfu kleepsud. Ning ühel neist on kirjas: "kuhu nüüd?" Ja siis Santiago tuligi minu juurde:Kuhu nüüd? Ma olin, et miiidaaa!?:D Ja nüüd olen veel õpetanud "teeaeg" ja "olla või mitte olla, selles on küsimus"
· Te teate, et mul ikka on midagi selle Shakespear'i kurikuulsaima lausega... Esiteks on ta Härma moto loomulikult, siis ma tegin facebookis mingit tesi, ala elu moto kohta, sain vastuseks selle, yful on kleeps, kus on peal "yfuga või yfuta: selles pole küsimust!" vms, ja muide, Iberia lennu ajal Montevidoesse käis ekraanil pidevalt: To be or not toi be, makes the difference- Iberia" Vahva!:)
· Praegu bussisõida ajal olen ringi vaadanud. Algul olime linnas, äärelinn oli vaene ikka. Agul, slumm. Siis tulid lambad. Nad olid kõik väised ja paksukesed, sellise töntsakad noh:D Oli ka lehmi. Aga mets! Mai saa aru, ma pole selliseid metsatukkasid näinud varem. Puud kõrged-kõrged, tüvi hele ja peenike, ja siis lehed mingist väga veidras kõrgusest alates, kuid mitte eriti laialt, ka üsna heledad lehed. Naljakas oli.
· Ja muide, kõik falgusfoorid on kollased! Amarillos semoforos!
Okidoki, hetkel nüüd ei tule küll enam midagi mõttesse, aga sai juba ikka liiga palju ka:D Tervitan teid ja lähen naudin elu uruguay peres, uruguay koolis, ja igal pool mujal uruguaylikus paigas!
See you,
Mari.
Ohh. Eile õhtul oli siis salsa:D Ajee! Kõigepealt meile tantsiti salsat, cumbiat ja siis saime väikesed õpetussõnad ka, põhisammude kohapealt... Ning edasi oli lihtsalt tants ja tants ja tants:) Oh, mulle meeldib see! Muusika, tants, noh te teate küll, ma ei hakka jälle peale:D
Ja see on täiesti sürr, et teil on hetkel kell 9 ja ma siin lõpetasin just lõuna. Mul nagu oleks selle maailma mõistmisega probleeme...
Mul siin hetkel aega veidi ja selline leiva-luusse-laskmise-hetk:D
***
See eelmine oli eile kirjutatud, nüüd on aga juba täna. Jah, õhtupoole sai vihm otsa, aga õues oli ikka üliniiske olla ja külm... Saime eile terka infot, koolisüsteemi, yfu reeglite, kindlustuste ja igasuguste vajaliku avalduse vormide kohta. YFU Uruguay boss käis ka meiega rääkimas, Ta, muide, käis vahetusõpilaseks USAs, 1966. It was like, some days ago... Ja ta rääkis meile ka ikka kuidas olla, milline see vahetussasta on. Aga kõigele lisaks saime teada, et Uruguays on sel aastal rohkem vahetuõpilasi yfuga kui Brasiilias ja sama palju kui Argentiinas. Ja siis tuligi huumor, et yes, if you look on the map, you'll see, that Uruguay is just a bit smaller than Brazil.. Just a bit. And there are just a little less people than in Brazil. Just a little less. Well, ehk siis me olim kõik, et VUOOOU, Uruguay for the win! (Ma ju ei kasutanud seda väljendit!).
Niivot. Ja mis veel, ma sain eile lõpuuks ometi välja sealt hotellist! Sest meil oli tõesti seal tunne justkui oleks vangistatud, kinni kuskil maaalal, mis piirdus ka vaid hotellitoa, ürituste ruumiga, sööklaga ja pisikese väliõuga(kus oli ka räme suitsukas pidevalt, sest kõik olid kergelt korstnad seal...!). Vot ja saime siis supermercadosse. Õhtul, pime oli, teistsugune. Täiesti teine. Aga kuidas ma ikka seletada oskan? Tänavad olid räpasemad, ei ma ei saa öelda, et räpasem... Lihtsalt kõik polnud nii ilus, korras agu eestis. Tänavakivid katki, majad polnud nii korras, palmid, you know, lõunamaa. Võimai tea, päris Montpellier'ga ei saa võrrelda, aga noh, Kreetal see linn, kus me olime, ega ta ka nüüd mingi üliilus polnud(mitte Hania), selline lõunamaine, või Mauritius...Igastahes, juhuuu, sain puuvilju finally! Kaks banaani a day keeps a sadness away. Mitte et ma oleks kurb seal, aga see tegi päeva ilusaks!
Andke andeks, et nii palju ingés'i sisse tuleb, aga olen siin olnud mitu päeva teistega koos, ingliskeelne kõik, üsna sees... Tegelikult pole midagi ingliskeelne.. Päriselt on nii, et üritused on jah inglise keeles, aga sakslasi on meeletult, ehk siis nad räägivad omavahel kõik loomulikult saksa keeles ja mitte ainult omavahel... Siis soomlastega suhtlen, neid 5, neil soome keel, ja ma ka vaikselt puhun soumeksit juba.Jo, jo.Ja siis kõik rootsi, taani, norra- nad ka võrdlevad oma sõnu, ja üldse käis üks suuremat sorti teiste keelte rääkimine kõigi poolt, sest lahe ju:D No ja loomulikult hispaaniat kuuleb ka üsna oidevalt, vabatahtlikud omavahel, muusika, hotell... Ja eesti keel, our love! Seega, genau, on külla raske difficult dificil!
Nii aga eile õhtul tulid pered neile järgi, kes Montevideos elavad. Mis tähendab seda, et nendest, kellega enim suhtlesin, lahkus norra poiss Oystein, ja Soome poiss Karlo... Ja teised, sest tegelikult oleme kõik üks suur pere ja adioos kõigile ja good luck ja have a nice time and enjoy and see you soon, blablabla. Veider tunne oli küll. Et nad lähevadki ära, perre, koju. Nende aasta algab nüüd nagu pärispäriselt! Ja siis mõtlesime, et vaatame, mis kell meil bussid lähevad. Ma sain tead, jah 11.45 täna. Ja Anul oli 23.00. Siis oli kõik väga naljakas ja sain tögada, et hahaa, pead nii kaua ootama... Aga tegelikult tuli välja nii, etta peab minema juba täna õhtul! Ehk siis eile õhtul. See oli šokk. Niisiis ta pakkis asjad ja.. Ükshetk läkski. Maru veider. Nad läksid!(koos ühe soome tüdrukuga)
Niisiis eile õhtul tegin veel netis kõike. Panin pilte, muide!
Täna on ilm selge, kui karge. Õue minnes oli tõesti tunne, et on kevad, lumi just sulanud, alles varahommik, karge, kuid päike soojendas. Sõime, pakkisime ja bussijaama! Kõik hakkasid vaikselt bussidele tilkuma, kes kuhu. Jätsime dadaa, saime orientatsiooni korraldajalt viimased meelespead ja edusoovid, ning siin me oleme, bussis oma kodulinna poole, Carmelo poole, kolmekesi- saksa tüdruk Luisa, saksa poiss Leon ja mina.
Ma tean, et ma olen palju kirjutanud, aga ma teeks seda ikkagi veel!:)) Panen punktidena!
· Selle korraldaja nimi, kes käis kunagi USAs vahetusõpilasena, ja tegelikult töötab kontoris ka, on Mercedes. Ja teise korraldaja, kes ka kontoris, nimi on Santiago, et te siis teaksite hiljem äkki kui mäletate, aga neid nimesid on kerge mäletada:D!
· Mercedes läpakal ja Santiago termosel on eestikeelsed yfu kleepsud. Ning ühel neist on kirjas: "kuhu nüüd?" Ja siis Santiago tuligi minu juurde:Kuhu nüüd? Ma olin, et miiidaaa!?:D Ja nüüd olen veel õpetanud "teeaeg" ja "olla või mitte olla, selles on küsimus"
· Te teate, et mul ikka on midagi selle Shakespear'i kurikuulsaima lausega... Esiteks on ta Härma moto loomulikult, siis ma tegin facebookis mingit tesi, ala elu moto kohta, sain vastuseks selle, yful on kleeps, kus on peal "yfuga või yfuta: selles pole küsimust!" vms, ja muide, Iberia lennu ajal Montevidoesse käis ekraanil pidevalt: To be or not toi be, makes the difference- Iberia" Vahva!:)
· Praegu bussisõida ajal olen ringi vaadanud. Algul olime linnas, äärelinn oli vaene ikka. Agul, slumm. Siis tulid lambad. Nad olid kõik väised ja paksukesed, sellise töntsakad noh:D Oli ka lehmi. Aga mets! Mai saa aru, ma pole selliseid metsatukkasid näinud varem. Puud kõrged-kõrged, tüvi hele ja peenike, ja siis lehed mingist väga veidras kõrgusest alates, kuid mitte eriti laialt, ka üsna heledad lehed. Naljakas oli.
· Ja muide, kõik falgusfoorid on kollased! Amarillos semoforos!
Okidoki, hetkel nüüd ei tule küll enam midagi mõttesse, aga sai juba ikka liiga palju ka:D Tervitan teid ja lähen naudin elu uruguay peres, uruguay koolis, ja igal pool mujal uruguaylikus paigas!
See you,
Mari.
martes, agosto 18
elus veel.
mul on oma arvutis pikk blogi, aga netti ei saa enda omaga millegiparast. ja siin on kohutav klaviatuur.
eile voeti mind ilusti vastu lillede ja lipuga, koeralgi slehv kalas. vanemad, ode, ja ta 4 sopra. ja siis koju, oel on koik sobrad sellised musikaalsed ja nad valmistuvad mingiks festivaliks, siis harjutasid. jumala lahe, tegelikult. aga jutust ei saanud kull kull midagi aru, nii kiire ja teistsugune kui see mis ma oppisin. ja siis nad arvasid, et peaks minema mind kooli tutvustama, laksime. opetajatest sai rohkem aru.
tagasi, veel muusikat, nad laksid, siis me kaisime poes mulle viihikut ostmas, ohtul ohtusook perega, see oli monus, saime jutud raagitud, mis olulised, suht inglise keeles kull paraku.
tana kooli ikkagi ei lainud, sest nii vasimus oli.
kaisime oega valjas, tel kaarti ei saanud, kuid vorkpalli trenni ajad saime, nagin linna ja vanemate tookohti.
saime raagitud k amis vaja...
tahan oma arvutit!:D
aga tervitused.
eile voeti mind ilusti vastu lillede ja lipuga, koeralgi slehv kalas. vanemad, ode, ja ta 4 sopra. ja siis koju, oel on koik sobrad sellised musikaalsed ja nad valmistuvad mingiks festivaliks, siis harjutasid. jumala lahe, tegelikult. aga jutust ei saanud kull kull midagi aru, nii kiire ja teistsugune kui see mis ma oppisin. ja siis nad arvasid, et peaks minema mind kooli tutvustama, laksime. opetajatest sai rohkem aru.
tagasi, veel muusikat, nad laksid, siis me kaisime poes mulle viihikut ostmas, ohtul ohtusook perega, see oli monus, saime jutud raagitud, mis olulised, suht inglise keeles kull paraku.
tana kooli ikkagi ei lainud, sest nii vasimus oli.
kaisime oega valjas, tel kaarti ei saanud, kuid vorkpalli trenni ajad saime, nagin linna ja vanemate tookohti.
saime raagitud k amis vaja...
tahan oma arvutit!:D
aga tervitused.
domingo, agosto 16
Salsaaaa.
Ma tahaks ilgemalt kirjutada, oleks isegi ühtkomateist rääkida, aga mai tea, kõik on nii kiire, sassis, vähe aega, AGA SAMAS tegelikult on nii palju aega, vaba aega, hilinemine jnejne. No ajaga on tõesti:D Nad siin röögivad meile kogu aeg, et jaa, te olete Uruguays, siin on kõigil aega vabalt, siin kõik hilineb jne:D Enne pidime kell 2 alusatama tegevust, nooh, 3.15 hakkasime actually pihta! Fun! Ahh, ja teate. Siin on jumalast lahe rahvas. Kõik vabatahtlikud, kes korraldavad, on vägevad, saab huumorit, saab tantsu laulu ja tralli. Ja õpilased ka. Kusjuures, ma ütleks, et siin on põhjaeurooplased ja sakslased:D See tõesti tundub nii! Suhtlen tihedamalt soomlastega-üks poiss, 4 tüdrukut, 2 norrakaga-mõlema soo esindajad, ja siis on teised, mõni sakslane, kellega rohkem suhtluses, sest lähme samasse linna või ka samas lihtsalt vahva tüüp:D Ja siis on siin taanlasi, rootslase, hollandlasi, üks ungarlane, paar prantslast ja ongi kõik vist.. Kokku on meid 59, 12 tükki rohkem kui eelmine aasta.
Täna rääksime hästi palju kultuurist, elust siin, inimestest, suhtumistest... Minu pere olevat ikka väga lahe ja ERITI SUUR ERAND, et nad ilma telerita... Ja siis õhtul olid sellised punktid, kus tegeleti erinevate teemadega... Ühes saime tüüpilisi toite maitsta, teises räägiti spordist, ehk siis jalgpallist ja muust, ning mu isiklik lemmik oli muusikapunkt. Ohh, Eestist läksin laulu ja kitarriga, nüüd siin laul ja kitarr:) Ja mis imeline muusika! Kitarri pakuti teistele ka, et kes oskab, mängigu. Ja mul taaskord täpselt selline masendav tunne, et miks ma omeetiii ei oska laulda-pilli mängida... Ma nii hästi kujutasin ette, kuivõrd hea oleks olnud võtta kitarr kätte ja hakata laulma kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu.. või siis hoopis midagi Tättet vms. Igatahes, supeer oli, mulle nii meeldib selline muusika, sain teada, et rahvas käib keskplatsidel, joob matet ja kitarritab-lauab või siis rannas, see võimalus mul Carmelos on!! Niiet, oh, super!
Ja teate mis veel! Siin on soe. No tõesti! Mis jutt see on, et talvemantlit on vaja!? Või onlihtsalt nii head ilmad sattunud? Sest tõesti, see kell 9 väljad, hmm.. Ma olin käisteta särgi ja salliga, selline mõnus parajalt tuuleiil ja soe ka. Täpselt see, mida ma armastan! Lõunamaa kerge briis. Eriti imeline kui merehõnguline! Hämarus ja hea muusika. Issand. Vot see on elu!
Kuid söök:D Haha. Nii hommikul , saisaisaisai! Siis lõunasöök... Täna, nägite oli totaalselt alaküpsetatud liha. Okeiokei, sellel polnud häda midagi, veremaitse ja natuke palju mälumist! Siis teatime'i saisaisai ning õhtul saime friikartuleid selliste suurte kotlettidega, nagu nuggetsid! Ja magustoit käib ka söögi juurde. Ehk siis, jah, raske on siin olla praegu.
Aga ma loodan, et mul peres on asi tsipa teine, nagu öeldud, suur erand pere ja peaks olema tervislikult toituv... Eks me näe!
aga ma meeletult ootan juba perega kohumist! Esmaspäeva hommikupoolikul bussiga kodulinna!
Olen andnud alusetuid lubadusi homme tagasi olla, aim kamin', kui see võtab siiski vähe rohkem aega... Või siis mitte!
sii ju tumorrou!
Täna rääksime hästi palju kultuurist, elust siin, inimestest, suhtumistest... Minu pere olevat ikka väga lahe ja ERITI SUUR ERAND, et nad ilma telerita... Ja siis õhtul olid sellised punktid, kus tegeleti erinevate teemadega... Ühes saime tüüpilisi toite maitsta, teises räägiti spordist, ehk siis jalgpallist ja muust, ning mu isiklik lemmik oli muusikapunkt. Ohh, Eestist läksin laulu ja kitarriga, nüüd siin laul ja kitarr:) Ja mis imeline muusika! Kitarri pakuti teistele ka, et kes oskab, mängigu. Ja mul taaskord täpselt selline masendav tunne, et miks ma omeetiii ei oska laulda-pilli mängida... Ma nii hästi kujutasin ette, kuivõrd hea oleks olnud võtta kitarr kätte ja hakata laulma kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu.. või siis hoopis midagi Tättet vms. Igatahes, supeer oli, mulle nii meeldib selline muusika, sain teada, et rahvas käib keskplatsidel, joob matet ja kitarritab-lauab või siis rannas, see võimalus mul Carmelos on!! Niiet, oh, super!
Ja teate mis veel! Siin on soe. No tõesti! Mis jutt see on, et talvemantlit on vaja!? Või onlihtsalt nii head ilmad sattunud? Sest tõesti, see kell 9 väljad, hmm.. Ma olin käisteta särgi ja salliga, selline mõnus parajalt tuuleiil ja soe ka. Täpselt see, mida ma armastan! Lõunamaa kerge briis. Eriti imeline kui merehõnguline! Hämarus ja hea muusika. Issand. Vot see on elu!
Kuid söök:D Haha. Nii hommikul , saisaisaisai! Siis lõunasöök... Täna, nägite oli totaalselt alaküpsetatud liha. Okeiokei, sellel polnud häda midagi, veremaitse ja natuke palju mälumist! Siis teatime'i saisaisai ning õhtul saime friikartuleid selliste suurte kotlettidega, nagu nuggetsid! Ja magustoit käib ka söögi juurde. Ehk siis, jah, raske on siin olla praegu.
Aga ma loodan, et mul peres on asi tsipa teine, nagu öeldud, suur erand pere ja peaks olema tervislikult toituv... Eks me näe!
aga ma meeletult ootan juba perega kohumist! Esmaspäeva hommikupoolikul bussiga kodulinna!
Olen andnud alusetuid lubadusi homme tagasi olla, aim kamin', kui see võtab siiski vähe rohkem aega... Või siis mitte!
sii ju tumorrou!
sábado, agosto 15
viernes, agosto 14
jou.
Bienvenido!
Votnii. Ma olen siin. Olen Montevideos, hotellis. Siin järelikult hakkab toimuma nüüd meil laager:D Igatahes, ohh. Aasta on alanud! Minek oli öine. Lennujaam, raske oli, kuid mul tuleb teistsugune aasta, mul läheb see kõik eriti kiiresti ning teate, ma olen tagasi juba! Niisiis, Tallinn-Stockholm oli üsna okei. Stockholmis leidsime värava ruttu kätte ja ootasime lendu, Stockholm-Frankfurt oli kohutav. Me istusime Anuga eraldi ja ma üritas elu eest magama jääda, kuid ei õnnestunud, ohh, see oli paha. Frankfurt olii veel kohutavam! Meil oli 8 tundi lennujaamas. Kusjuures, me pidime ootama väljaspool turvaala, koos kohvritega. Sõime ja lobisesime ja ei suutnud unele vastu panna. Ehk siis me põõnasime oma kottide otsas, vahepeal helistas issi ja andis kodu-uudiseid ning me magasime edasi. Rahvast oli oluliselt rohkem, nägime saksa gruppi, kes ka kõik Uruguaysse ning saime lõpuks check-in'itud. ujee, sakslaste grupijuht ei teadnud meist midagi:D Frankfurt-Madrid oli väga okei lend, lugesin yfu tarku raamatuid ja tukastasin. Aga ohõudust Madrid! Haha, saime õigesse terminali, sõime ja jäime ootama mil lennuk väljub. piinpiinpiin! Uni tegi täiesti segaseks, vahepeal tuli info, et lend on edasi lükatud 50 min, kuid thank god, siiski väljus õigel ajal ja me saime lennule, punased silmad ja 40 h paari unetunniga, kusjuures terve viimane päev mingi mõttetu passimisega!! Kamoon, see lennuk oli kolmkümmend seitse korda ebamugavam kui eelmine. Lasime tooli alla ja magasime! Tuli söök, sõime ja hmm, magasime! Vot ja siis kui oma 9h oli magatud, ärkasime ja ootasime hommikut. Vaatsime filmi, mis käis igatahes juba teist korda selle lennu ajal, selline lahe film oli- vanamehed ja naine... Pidime pabereid täitma, õnneks oli saksaonu abiks ning saime hommikusöögi. Jess. Puuviljad käärisid. Ehk siis saia saiaga!:D Ja teed, mis oli hea ja õige! Nii, Montevideo. Me oleme Uruguays. Gaad, misasja, ma olen Lõuna-Ameerikas! Kõik yfukad kogunesid, läksime bussi peale. Sakslased, soomlased, taanlased, rootslased, norrakad, keegid ja keegid veel:D Buss oli üliülimugav! Megapehmed istmed ja mõnus! Ja kusjuures, kõik, mis aknast avanes oli üllatav! Liiklus toimis ja oli rahulik, vaikne, viisakas, sujuv. Majad olid korralikud, kõik oli ülimalt mitte-selline-nagu-ma-eeldasin. Saime hotelli, vastu võtsid meid üks poiss, üks tüdruk, põsemusid, mate kaenlas- ma siiski olen ladinas! Meid jaotati tubadesse, oleme Anuga kahe soomlannaga. SAIME PESU! Päeva tipphetk:D
Votnii, ma kujutan ette kui igav see teie jaoks oli, aga ma ise saan lugeda hiljem ja meelde tuletada.
Varsti põnevust juurde!
Ahjaa, issi, panid tähele, et me Madridis magasime kõik maailma kenamad ja kuumimad mehed maha!?:D
Besos!
Votnii. Ma olen siin. Olen Montevideos, hotellis. Siin järelikult hakkab toimuma nüüd meil laager:D Igatahes, ohh. Aasta on alanud! Minek oli öine. Lennujaam, raske oli, kuid mul tuleb teistsugune aasta, mul läheb see kõik eriti kiiresti ning teate, ma olen tagasi juba! Niisiis, Tallinn-Stockholm oli üsna okei. Stockholmis leidsime värava ruttu kätte ja ootasime lendu, Stockholm-Frankfurt oli kohutav. Me istusime Anuga eraldi ja ma üritas elu eest magama jääda, kuid ei õnnestunud, ohh, see oli paha. Frankfurt olii veel kohutavam! Meil oli 8 tundi lennujaamas. Kusjuures, me pidime ootama väljaspool turvaala, koos kohvritega. Sõime ja lobisesime ja ei suutnud unele vastu panna. Ehk siis me põõnasime oma kottide otsas, vahepeal helistas issi ja andis kodu-uudiseid ning me magasime edasi. Rahvast oli oluliselt rohkem, nägime saksa gruppi, kes ka kõik Uruguaysse ning saime lõpuks check-in'itud. ujee, sakslaste grupijuht ei teadnud meist midagi:D Frankfurt-Madrid oli väga okei lend, lugesin yfu tarku raamatuid ja tukastasin. Aga ohõudust Madrid! Haha, saime õigesse terminali, sõime ja jäime ootama mil lennuk väljub. piinpiinpiin! Uni tegi täiesti segaseks, vahepeal tuli info, et lend on edasi lükatud 50 min, kuid thank god, siiski väljus õigel ajal ja me saime lennule, punased silmad ja 40 h paari unetunniga, kusjuures terve viimane päev mingi mõttetu passimisega!! Kamoon, see lennuk oli kolmkümmend seitse korda ebamugavam kui eelmine. Lasime tooli alla ja magasime! Tuli söök, sõime ja hmm, magasime! Vot ja siis kui oma 9h oli magatud, ärkasime ja ootasime hommikut. Vaatsime filmi, mis käis igatahes juba teist korda selle lennu ajal, selline lahe film oli- vanamehed ja naine... Pidime pabereid täitma, õnneks oli saksaonu abiks ning saime hommikusöögi. Jess. Puuviljad käärisid. Ehk siis saia saiaga!:D Ja teed, mis oli hea ja õige! Nii, Montevideo. Me oleme Uruguays. Gaad, misasja, ma olen Lõuna-Ameerikas! Kõik yfukad kogunesid, läksime bussi peale. Sakslased, soomlased, taanlased, rootslased, norrakad, keegid ja keegid veel:D Buss oli üliülimugav! Megapehmed istmed ja mõnus! Ja kusjuures, kõik, mis aknast avanes oli üllatav! Liiklus toimis ja oli rahulik, vaikne, viisakas, sujuv. Majad olid korralikud, kõik oli ülimalt mitte-selline-nagu-ma-eeldasin. Saime hotelli, vastu võtsid meid üks poiss, üks tüdruk, põsemusid, mate kaenlas- ma siiski olen ladinas! Meid jaotati tubadesse, oleme Anuga kahe soomlannaga. SAIME PESU! Päeva tipphetk:D
Votnii, ma kujutan ette kui igav see teie jaoks oli, aga ma ise saan lugeda hiljem ja meelde tuletada.
Varsti põnevust juurde!
Ahjaa, issi, panid tähele, et me Madridis magasime kõik maailma kenamad ja kuumimad mehed maha!?:D
Besos!
miércoles, agosto 12
aidaakad!
Jap, nüüd jäänud 12 tundi kodus olla! Tartus õigemini. Aga ma praegu on ikka kõik justkui endine... Lihtalt üks kohver on siin, üsna pakitud, ehkki ma tean, et hästipalju läheb sinna veel, sest lihtsalt tuleb järjest meelde... Aga ma ei mõista, et ma lähen! Veel on ju jumala kodu!
Ning seejärel sugulastadaakas!
Igatahes tadaapeod on peetud. Esmalt siis sõbratadaakas!
Ma järgmisena kirjutan juba aastalt. kustiganes.
Aasta ja olen tagasi!
viernes, agosto 7
Täitsa pekkis kui lahe mul on praegu taaaas!:D Mul on alla nädala minekuni. Alla nädala. Kus on loogika?:D Päevad on kiired...
Aga parasjagu räägin hostõega taas facebooki chatis. Jeerum, ma tunnen järjest enam, et see on ülitšill! Kusjuures, ta on 14 alles, detsembris saab 15. Ja ta teatas mulle, et meil tuleb palju 15-aasta sünnipäevi, ehk siis ullalaaa:D Ladina-Ameerika 15 on midagi enneolematult tähtsat, nagu ma kuulnud olen... Niivõrd tähtis nende jaoks, nüüd saan seda kogeda! Ja siis küsisin, et tal ka ju ning ta ütles, et oh, ei ma ei pea, sest lähen vahetusõpilaseks:D Mul oli, et okei, vahva;D Siis ta teatas, et Saksa või Ungari, et piltide järgi need kohad meeldivad... Eks ma saan nüüd hakata teda Eesti suhtes veenma, või heal juhul mõne muu riigi...:D
Eelneva teksti kirjutasin eile õhtul, aga et kõik jäi poolikuks, ei publish'inud:D Vott, aga jah, mulle nii meeldib! Hästi muhe oli õega rääkida, ta ka loeb päevi mu tulekuni;) Ja veel sain teada, et saan 3 kuud hispaania keele kursusi! Ohjess, saan ja korralikult kaua, ehkki eks ma näe, mis tasemel need kõik on:D
Nüüd kõik nänn peaks küll ostetud olema, jääb üle vaid pakkida. Ja ma saan sellega hakkama. Oma 20kiloga. Ma usun, et saan:D
Besos,
Mari.
Aga parasjagu räägin hostõega taas facebooki chatis. Jeerum, ma tunnen järjest enam, et see on ülitšill! Kusjuures, ta on 14 alles, detsembris saab 15. Ja ta teatas mulle, et meil tuleb palju 15-aasta sünnipäevi, ehk siis ullalaaa:D Ladina-Ameerika 15 on midagi enneolematult tähtsat, nagu ma kuulnud olen... Niivõrd tähtis nende jaoks, nüüd saan seda kogeda! Ja siis küsisin, et tal ka ju ning ta ütles, et oh, ei ma ei pea, sest lähen vahetusõpilaseks:D Mul oli, et okei, vahva;D Siis ta teatas, et Saksa või Ungari, et piltide järgi need kohad meeldivad... Eks ma saan nüüd hakata teda Eesti suhtes veenma, või heal juhul mõne muu riigi...:D
Eelneva teksti kirjutasin eile õhtul, aga et kõik jäi poolikuks, ei publish'inud:D Vott, aga jah, mulle nii meeldib! Hästi muhe oli õega rääkida, ta ka loeb päevi mu tulekuni;) Ja veel sain teada, et saan 3 kuud hispaania keele kursusi! Ohjess, saan ja korralikult kaua, ehkki eks ma näe, mis tasemel need kõik on:D
Nüüd kõik nänn peaks küll ostetud olema, jääb üle vaid pakkida. Ja ma saan sellega hakkama. Oma 20kiloga. Ma usun, et saan:D
Besos,
Mari.
Suscribirse a:
Entradas (Atom)