Seekord lühemalt:)

Joujou. Pole jälle kirjutanud ja ma ei viiiiiitsi ka praegu! Täitsa kohutav, ses suhtes!
Aga nohutanud olen ja kurku paisutanud ning veidi valutanus:) Aga mu vanemad on siiski arstid, seega ma olen saanud tpseid juhiseid, mida teha. Ning isegi mingit head rohtu:)
Aga jah, laupäeval passisin kodus. Lõpuks oli juba veidi tülpimus, sest nad siin ka olid suht arvutis ja kuulasid hispaania keelset muusikat ja vaatasid igast youtube-videosid, millest mina aru ei saanud... Seega ma mõtlesin, et lähen jalutama. Aga tutkit, läksin hoopis õega sukapoodi ja juuksurisse... Loomulikult kõik ikka tutvusi minuga jne. Ühesõnaga, nägin kohad üle. Ja sain seda megaumbset õhku ka hingata. Sest kuum oli! Ja oli kohe parem. Õhtul-ehk siis öösel pidi sünnipäev olema, aga et ma mingi aina nuuskasin, otsustasin, et jään koju. Siis vaatasin, kuidas õde riietus, valisin talle kingi:) Hah, mitte et ta kõndida oleks osanud. Ses mõttes, et see on ikkagi nii vastuoluline mu jaoks, see Quince 15. Aga vanemad olid nii rahul, et tütar näeb nii hea välja, noh, oli armas vaadat:) Uhked ja õnnelikud! Siis nad läksid- Mariana sõpradega... Me läksime vanematega restorani, üks ilus koht on siin rannas põhimõttelist. Sõime chivitot taldrikul, polnud parim, nemadki kinnitasid seda. Ning koju tagasi, ja magama. Voodi peatsi tõstsime üles, sain rohu ja magasin enam-vähem:)
hommikul ärkasin, läksime vanematega Balneariosse- kuurort. Ehk siis sinna maakohta. Õde jäi koju magama, sest ta oli saabus öösel pärast kuut... KUUUM! Ja lämbe. Sõime kana ja vorsti taas, hea oli. Ja ma sain pilteeee tehaaa!:) Kahjuks küll parimad pildid tulid kõik täiesti viltuse horisondiga, aga jaa, see on taotluslik:D Aga pere on hullult vaimustuses nendest piltidest:) Vees jooksev Fatto, hiagutav Fatto jne:) Nii ja siis tulime tagasi mingi hetk, käisime viinaarjaistandusi ka vaatamas. Nimelt idee, et ma võiks käia ja pildistada taimi nii kaks korda nädalas, lõpuks saaks raamatu kokku:) Kahjuks ei saanud hästi, sest kõik taimed kaugel, traataed ees ja rahvast pole, et küsida, kas siseneda tohiks...
Kojujõudes oleks oma kallima vara ära lõhkunud. See tähendab, et ma astusin autost välja, kaamero oli süles, kaamerakott ka, haarasin ühest rihmast, tõusin ja kuulsin kolksu-vaatasin, kuidas fotokas lendas kõnniteele ja seal edasi autoteele, ehk siis suht kukkus ja kukerpallita. Mina sain elušoki, karjatasin. Aga õnnnnnneeeks, tõesti on kõik korras. Üks pisike täke on, aga see on absoluutselt imestamisväärne, sest ta tõesti ikka kukkus ja kukerpallitas! Oli õnne!
Täna käisin esimesed 4 tundi koolis, tegin mata tööd, andsin esimesena ära ja tulin koju. Käisime isaga teises koolis, rääkisime mind sinna. Ühesõnaga, palju õnne teile, kel teil homme kool hakkab, mul hakkab kaa!:) Aga kool on hästi ilus ja muud säärast, homsest kirjeldan rohkem. Loodan, et tegin õige valiku. Just seetõttu, et enne käisin 14-aastastega,nüüd saan veidi vanematega.
Kodus olime isaga kahekesi, rääkisime pikalt, oma 2 tundi, kõigest, mõnus oli. Siis käisime pangas, saime ka mingist infot...
Tulin koju, tegin TAAS skype-vestlust, nägin Tuhkru-suuri! Nii nunnnu:))

Vot. Igatahes, ehkki täna on jahe ja sajab, lähen ma homme kooli, uus väljakutse taas, vaatab. Üle elan niikuinii, aga eks näis mis kaotuste ja võitudega:) Mõni kommipakk läheb jälle:D
Aga igatahes, ma olen õnnelik ja rahul praegu, elu on ilus.
Ja ma tean, et KÕIK läheb hästi, seetõttu ma üldse ei muretsegi. Lihsalt muudmoodi pole võimalik, mulle ei mahu pähe.

Teie,
Mari.