Carmelo-Paysandu-Salto-Rivera(-Paso de los Toros)-Durazno(-Trinidad-Cardona-Rosario)-Colonia-Carmelo

Heip, everyone!
Tagasi kodus, luud- kondid terved, ise õnnelik ja rahul. Faaa, ülim reis oli! Natuke siis sellest.
Läksime neljapäeva hommikul, Paysandu’sse. Seal tegime jalutustiirukese, einestasime, jätkasime tiiru. Saime mingi ettekujutuse sellest linnast. Eino, tegelikul ju väike ja üsna mõttetu, ma ausaltöelda ootasin rohkem. Aga üles-alla käivad tänavad ikka, see on kihvt ning jalutad jõe ääres ning vaatad vähem kui saja meetri kaugusel laiuvat Argentiinat. :D Ehkki ma vaikselt ka juba uruguaystun ja mulle käivad argentiinlased alati vastukarva, kui ma neid kohtan. Uruguaylastel nimelt on mingi ühine vimm argentiinlaste vastu, aga tõepoolest, ega nad end kiitmast ei väsi!
Nonii, siis saime seal korra kokku Anu ja ühe tema sõbrannaga, jõime mõned mated ning juba ootas meid taas buss. Enda jaoks:
· Paysandu võiks siis kokku võtta lausega „ Me parece bien!“(Yo y Luisa solo lo entendemos!)
Sõit Saltosse. Haaa, vot seal algas tõeline reis. Saime bussilt maha ja seadsime suuna hotelli poole, hmm, panime teeotsast mööda, ja kõik sellepärast, et minul oli kaart ja ma olin ILGELT ametis parasjagu sõnumi kirjutamisega ning jah, nii ta läks… (AGA ma ütlesin, et meil on vaja kõndida 5 kvartalit ja pöörata, mul endal läks lihtsalt lugemine sassi:D) Jõudsime hostelisse, ilgelt muhedad onud seal meil vastas, lobisesime veidi ja kõik särki-värki sellist, läksime välja taas, kinno. Haaaaah! Vaatasime ühte uruguay filmi. Khmm, no tõepoolest, ma isegi ei hakka kirjeldama:D Ning siis läksime jõime ühe kohvikese veel pärast ning läksime hostelisse, kuhu siis Luisale, minule ja Leonile oli seltsiks jõudnud ka Christine. Jou eesti- saksa 1-3… Enda jaoks:
· Selle päeva saab kokku võtta näiteks „aquella casa terriblemente grande, el dueńo+ todo incluido y entonces el mensajito a Pele:D, tambien Raul y el otro, menos que 25 y la sorpresa, el mojito bien brasilero y andar cantando en las calles nocturnas de Salto!!“
Järgmisel hommikul saime kiire hommikusöögi ning istusime asjadega autosse, ning terminali. Seal kohtusime siis teiste yfukatega, kes Saltosse olid tulnud. Nimelt me olime siis esimene lend, kes selle reisi sai, avajad! A las termas de Salto! Ehkki meid olid vaid pooled, oli ikkagi tore .Meiega tehti seal intervjuud televisiooniks ning siis istusime bussi ning esimesse paika teele(Las termas de Arapey). Meid jagati majakestesse, tegime väikse lõuna ning läksime „safarile“ Einoh, me kõik mõtlesime, et see on midagi natuke, autodega ringi ajamine, aga ohei, metsa! Võssa! Ja tõsimeeli, 90% rahvast olid kaasa võtnud ühe paari jalanõusid(nendest 70% olid valged) ning ehk kaks paari teksasid. Ja ega minagi üks erandeist pole, panin keset metsa ringi valgete teksade ja tennistega, ronisin mööda puid, ületasin palki mööda oja jnejne. Pärast oli kõik täiesti mudased. Aga iseenest oli ülituus. Meile tehti väike ülesanne ka, otsida kodutee, kompassi kasutades, leidsime kõige otsema! Jeje(ma kirjutasingi pragu Hehe jottidega!!!!!!!! Espańol..) No ja siis läksime tagasi, vahetasime riided ning läksime kuumaveebasseinidesse. Iseenesest hästi tore ja lahe ju, et looduslik kuum vesi ja puha, aga kui basseinid on absoluutselt kõige tavalisemad basseinid, siis ei teki mingit lõõgastavat mõnusat tunnet… Mingi hetk tulime välja ja läksime endale õhtusööki ostma. Kusjuures kogu reisi jooksul käis suuremat sorti raha kokkuhoid, sest bussipiletid röövisid kogu raha. Ja nii siis oligi, et sel ööl sõime nelja peale pakisuppi, niiumbes 7 krooni eest:D Õhtut jätkasime trallides, pildistades, lauldes ja nii edasi, nagu ikka. Enda jaoks:
· Reedene, mida öelda!? „ Siempre nos quedamos ultimos, Sharine y otra cabańa, otra vez YO NUNCA, La americana, que despues de Salto fue a nuestra casa, Santa Teresa, etc“
Laupäev. Ärkasime, einestasime, joguuuurt puuviljadega. Astusime taas bussi. Parque acuatico. Jõudsime uude keskusesse, kus samuti basseinid, oluliselt atraktiivsem, igast vooluga jõgesid, laineid, massaaze ja isegi veetorusid. Veetsime siis päeva seal, sõime ja jõime värsket apelsinimahla, lustisime veel, tegime väikseid võistluseid, pildistasime, nautisime, mängisime kitarri ja palju muud, aaaa, ja muide päike oli pilve taga, aga pärast tunnikest basseinis veetmist olid randid:D Nagu mis mõttes, mai lõpp!?!? Olgu, ega ma mingi ära ei põlenud ega sinna poolegi, aga selgelt oli jumet näha… aga ärge muretsege, teil on seal suvi ja ma jõuan piisavalt lumivalgukesena Eestisse… Niisiis kui aeg otsa sai, läksime kohaliku bussiga Salto linna, hostalisse. Haa, buss oli ülituus, selline tüüp-edela raudtee!:D Sees vana ja stiilne. Jõudsime, sättisime endid sisse ja saime parajalt vaba aega. Uurisime veidi ümbrust, naasesime hostalisse, ootasime oma hamburgereid, mida meile seal siis valmistati. Sõime ja nautisime õhtut edasi. Enda jaoks:
· Faa, el otro dia en Salto… El Polo, mensajeando, los shots, alla abajo de la lluvia, en la parada del omnibus, la plaza de Artigas, otra vez Enya, por favor! El taxista y su historia de Colonia, pero nos engańo!!! Ta, y mucho mas.
Ning siis algaski juba viimane yfupäev. Check out, uude keskusesse. See oli kõige suuremal alal, kõige asustatum ja meeldis mulle kõige vähem. Tegime mõned tiirud, sõime lõunat, läksime basseinidesse ja mängisime saksa yfu mänge ning rääkisime saksa yfu orientatsioonidest, que demas! Siis hakkas aga vihma sadama ning me pidime tegema kõik võimaliku, et kaitsta oma riideid, kotte, kaameraid, KÕIKE! Huuh, läbimärjad olime! Sai päev ka seal läbi, mina viskasin oma ujukad ära. Ma tõesti ei tea, mis ma Eestis keset ilmselget juulikuud ilma bikiinideta tegema hakkan, aga olgu siis nii=) Läksime ootasime bussi, istusime bussi ning varsti jõudsime siis Salto terminali, sisenesime, sõime mõned saiakesed ja küpsised yfu poolt, ning jäime oma bussi ootama. Ametlikult sai reis läbi, meie Luisaga kavatsesime seda jätkata, teele Rivera poole! Ehk siis oligi nii, et me ootasime 9 TUNDI selles bussijaamas, mis iseenesest on koos shopinguga, ehk siis midagi seal ikka on, aga mitte kella 3ni öösel… Magasime, käisime tasuta kinos, väisasime poode, uurisime raamatupoes raamatuid, sõime minimaalselt, tegime pilte, kuulasime muusikat, suhtlesime rahvaga… Kuna vihma sadas, siis jah, väljaminekust jäid vaid unistama!!! See öö oli RASKE! Enda jaoks:
· Los juegos en la piscina, en la terminal- el cine gratis, los argentinos, MOVERNOS 3 VECES, todos durmiendo, escribir al cuaderno de Luisa, las llaves y el bebe de Judith(su monologo), y al final terminar con todo lo que habia sobrado, tratando de jugar, pero fue imposible por la cansancia, asi que nos quedamos cantando cumbia en voz alta en la terminal. Faa, que horror!:D La noche, feisimaaaa, friaaa y incomoda!

Nüüd ma ehk jätkan mõni teine päev;) Homme kooli pole, sest õpetajatel on kogunemispäev ning siis ju tunde ei toimuuuuu, seega põrrapõrra, vabaa! Ehkki jah, kitarr on hommikul vara, ja sinna on äänud vaid 8 tundi, uni tule rutuga ning magama mind vii!!!
Andke andeks kui see postitus oli teie jaoks liiga segane, aga asi on selles, et lihtsalt juhtus liiga palju ja seega ma kirjutasin nii, et ma ise aru saaksin ja ei hakanud pikalt laialt seletama…