Ma pole nädal aega kirjutanud, aga ma absoluutselt ei mäleta, mis nädal aega tagasi toimus:D Asi on tegelikult väga lihtne, oleme terve perega nüüd lõpuks suvepuhkusel! Ja kusjuures, seda kuni 20.jaanuarini umbes!(Jah, emme-issi!) Niiet ma räägin kõigest, kuidas meelde tuleb.
Esiteks, ma sain paki kätte! Kohale tuli 15 päevaga, olin jälle maru elevil, nagu ülejäänud peregi! Niisiis, käärid kätte ja avasime selle Marianaga:)) Mis ma sealt leidsin!? Leidsin palju, oli maru tore:) Perele said pere poolt kingid üle antud, kõik olid vägaväga rahul, Smilersi plaat on hea, taldrik on ilus ja Vana Tallinn on siiski klassika. Algas siis minu osa. Ümbrik, nimeta, esiteks küsimärk, kui kõik sai välja laotud, oli natuke aimatav:D Pärastine ümbriku avamine siis ja lugemise, ja PILT, Tiina, love you darling! Siis üks pakike, üllatus mu jaoks, aga maru tore üllatus! Tauno, kuulasin plaati, üliüliilus, tõesti kihvt! Seejärel kaks pakki vanavanematelt, aitäh teile kõigile!!! Siis see ülituus roosakaameli pluus, olgugi, et ta on roosa, on ta ÜLITUUS, ja noh, Dubai siiski! Veel pere poolt üks raamatuke, mis läks täppi kui rusikas silmaauku, tõesti! Mõned palutud asjad, õnn! Ning seejärel, kuivatatud õunad järjekordselt, kogu pere rõõm! Kuid kui välja tuli kama, haaa, isa oli maru õnnelik;) kuid kõikse lõpuks, PIPARKOOGITAIGEN!
Teate, see lõhn, see lõhn, see lõhn. Oma Memmi oma piparkoogitaigen- lumine ja vaikne detsembrikuuõhtu Väike-Maarjas, küünlad põlemas, villased sokid jalas, telekast jõulufilmid jooksmas, piparkoogikausid ja -vaagnad mööda maja laiali, vastsest küpsetamisest jõuluhõngu kogu elamine täis, EESTI JÕUL! Mul siinne isa juba ütles(sest yfu saatis järjekordse kirja, et "blaablaa, jõuluaeg, teie vahetusõpilasel on nüüd ikka need kõige raskemad ajad, nüüd ikka igatsetakse enim, olge mõistlik, laske tal tunda end perekeskis, rahus, lubage tal teha oma riigi jõulutoite, et natukenegi tunduks kodu moodi ja terve päeva voodis ei peaks nutma, blaa-blaa"), et nad panevad mu suurde külmkappi koos piparkookidega, ja noh, ongi ju Eesti:D
aga igatahes, nüüd ma sain aru, et kõige rohke mälestusi toovad lõhnad. Kuna meil on tõesti juba selline ajastu, et pilti ja heli tulevad läbi õhu ka kohale, siis omi lõhnu tundes on melanhooliahetk ikka täitsa olemas... Kuivatatud õunad, piparkoogitaigen, kuid ka emme saadetud juustebalsam, halloo, juustebalsam, aga ma avasin purgi ja tõmbasin endale seda hõngu sisse! Puudub vaid veel see parim mündi-laimi dushigeel...
Igatahes jah, tainas oli super, ja selles lõhnast hakkasid kõigil suud vett jooksma, maitsesime isegi tükikese tainas, hea oli, Memmi!:)
Ühesõnaga, aitüma teile kõigile, ausalt ka!(Ma loodan, et ma midagi ei unustanud)
Aga läheks siis muidu siinse elu juurde. Tol reedel oli siis kontsert, päris kihvt oli! Tegelikult oli tegemist õllefestivaliga ning esines mitmeid kontserte, kuid üks neist oli just Mariana lemmikuid. Seega enne käisime autogrammi-ja pildijahil, saavutasime selle 100%iliselt(Pole aimugi, kuidas seda kirjutada) Kontserdiga kaasnes muidugi veel igasuguseid põnevaid seiku, ning üldse kogu festivaliga, kuid need ei vääri siin mainimist...
Niisiis, ühesõnaga on alanud ujumiskursused, mis tähendab seda, et kõigil tööpäevadel on tunnike ujumist, supermõnus, ehkki ma pole kunagi olnud mingi basseinisujumisfriik, aga oleks aeg ometi õppida nüüd kroolihingamist:D! Ning see tähendab siis seda, et nüüd on alanud ka päevitamishooaeg... ehk siis iga päev pärast trenni, natuke kuivamist päikse käes(muidugi prilli- ja mütsirantidest ärme räägimegi...), just nõnna piisavalt, et iga päev natuke jumet juurde saada ja mitte hiljem nahka hakata vahetama nagu mõni maduuss.
Siis veel, käin pilateses, kas ma juba mainisin!? Igatahes, lahe on, saame Luisaga eratrenne praegu, varsti liitume grupiga.
Ning üldjuhul siis ongi nii olnud, et vaikselt valmistume selleks pühapäevaks, mil tuleb hunnik sugulasi Mariana sünnipäevale. Ehk siis kodus käib suuremat sorti puhastus ja koristus, nii sees kui ka väljas, pisikesed jõulukaunistused loomulikult ka! Sellega seoses!
Eile oli siis Marianal õige sünnipäevapäev, 15!!! Õhtul tulid sõbrad külla, istusid suures toas, aga mina koos ema-isa ja siis ühe couchsurferiga(saksa) olime väljas, istusime ja lobisesime, vahepeal kisime sees, toimus tordisöömine ja natuke nalja ja tralli, kuid siis maandusin mina ema-isaga taas välja(sakslane läks magama). Ja siis me seal lebasime, öösel, tähed olid taevas, muidu oli pime, vaid jõulutuld vilkusid õrnalt ja ilusalt, oli jahedapoolne õhtu ning arutasime, kuidas jõuluõhtut pidada. Ning Maril tuli jõulutunne, totaalsemast totaalsem jõulutunne. Olin ju päeval pakiga kingitusi ka saanud, piparkoogilõhna tundnud ja hea oli olla. Kuid siiski veider, sellised ju pole "meie jõulud".
Vot, aga nüüd tõesti pole enam midagi juhtunud, Marianal oli ka lõpuaktus ära, meil on nüüd keeletunnid läbi saanud, paljundasime endale ühe raamatu, kus saame kõiksugu harjutusi teha ning mis seejuures ka seletab ilusti ära keelenüansid, seega õppima, Mari, õppima!
Ning siis tuli meile üle pika aja üks couchsurfer, 21-aastane sakslane. Viibis kuu aega Buenos Aireses, õppis keelt(kusjuures räägib jummalast hästi juba vaid ku aja kohta!) ning nüüd jätkab reisimist, jaanuaris töötab mingi perioodi Peruus lastega. Ühesõnaga, kihvt, mulle meeldiks ka nõnda selles eas ringi rännata...
Kuid kõigepealt elan ma selle aasta lõpuni, ning ausalt, hakkan veel rohkem kõike tegema kui siiani!!! Elu on põnev!
Kuulmiseni,
Mari.
No hay comentarios.:
Publicar un comentario