Pühadeaeg.

Tervist. Esmalt siis kohustuslikud häid pühi kõigile!
Minu selle aasta erilised ja kuumad ja erinevad Uruguay jõulud- jah, olid nad tõesti kuumad, haigestusin nimelt hommikul, päeval tõusis palavik, seega õhtul olin parajalt kuuuuum. Ja peale selle, kõik olid enne jõulu mures, kuidas ülesöömist vältida? Leidsin teile parima lahenduse, jääge kõhulahtisusse!
Ühesõnaga jah. Nii oli. Mina oma Uruguay vahetusaasta jõululaupäeva olin üks nõder tõbine. Ja peale selle, terve tänase päeva ka veel pealekauba. Täna oli tunne isegi hullem, lihasvalud ja superjõuetu. Aga vähemalt ei tulnud see haigus mul La Paloma ajal...
Ja ega muidu midagi erilist ei olnudki... Kuna meil on väike pere, olime kodus, esimene osa päevast oli nagu iga teine, teine osa ka, selle vahega, et ema oli kogu aja köögis enam-vähem. Aga ega seal ta ka ei valmistanud midagi eriti jõuludeks, pigem La Palomasse kaasa võtmiseks... Aga siis õhtul panime lauale jõululina ja see kateti. Polnud küllustes toitu, külm laud, natuke ühte, natuke teist. Mina selleks ajaks ka juba olin söömisvõimeline. Siis avasime kingitused, mis kuuse alla pandud, istusime ja jutustasime niisama, sõime magusat- mitte midagi suurt ega erilist, üks alfajorike ja arbuus. Jah, me pere on teistsugune. Tuli südaöö, läksime välja vaatama, kuidas ilutulestikku lastakse. Sedagi natuke ja siis magama.
Tegelikult on nii, et tüüpiline on siisn terve päev suur sööming, siis südaöine ilutulestik ja pärast seda minnakse siis sõpradega kas kluppi või meie linna puhul randa, tehakse seal oma peokene. Mind kutsuti ka, aga pidin kahjuks ära ütlema, ma siiski olin kergelt öeldes nõder.
VOt, ehk siis nii nad möödusin. Mu jõulud 2009. Tuleb tõdeda, et jõulutunnet tundsin ühel korral kergelt, seda ka nädalake-kaks tagasi, mitte enam. Aga sellegipoolest, Eesti igatsust mul pole, see on vaid üks aasta, ja ta tõesti jookseb käest! Natuke vimma tekitab vaid see, millised ilmad teil seal on- lumised jõulud, suusailmad. Mm...

Aga jah, nii ta läks, tänane päev ka pooleldi ainult magades, ja kui ei, siis ühe koha peal istudes, läikivate silmadega ümbrust jälgides. Me olime nimelt balnearios, mitte kodus. Ja siis ühel hetkel võtsin paratsetamooli, poole tunni pärast oli enesetunne kohe parem ja kraade kindlasti langetatud, kuid kraadisin end ikka.38.2 oli, haaah, ma ei taha teada, mis siis veel enne oli...
Aga emme ja memmi ja vanaema, ei ole põhjust nüüd paanitsema hakata;)

Ja muideee, MA NÄEN JUBA VARSTIII OMA EMMET ISSSIIIT JA ÕTUUUT!!! jeessskuilahe!