pidev soolakiht.

Heihei! Tahtsin tegelikult kirjutada üleeile(esmaspäeval), aga maru kiireks läks ja seda õiget hetke ei leidnud. Nimelt siis, mis öelda oli, oli see, et jõulud said mööda, minu haiguseke läks ka üle, sättisime end neil päevil valmis La Palomasse minekuks! Pakkisime kõike, jätsime kodu korda, pesime vajalikke pesusid jne. Meie Marianaga oleme kaardimänguhooajas, ja tegelikult üldse, niii mõnus suvi ja vaheaeg on! Kogu pere on vaba, magame mingi x kellaajani, siis näksime, teeme midagi, sööme lõunat ja teeme jälle siesta, õhtul mõtleme ka miskit kerget meelelahutust, niinii mõnus. Okei, neil viimastel kodupäevadel olin mina tegelikult rohkem arvutisse naelutunud- organiseerimas „Eesti pere Uruguay reisi üksikasju“…
Nii, aga eilne päev siis- Oli 2009 aasta 29s detsembrikuupäev. Ärkasime kell 4, olgu, mina ärkasin kell 4 oma äratuskella peale ja avastasin 4.10, et isa, kes pidi 3.45 tõusma, polegi üles ärganud, seega tegin teistele kellaaja teatavaks ja olid kõik püsti. Pakkisime asjad autosse ja minek, jah, väljasõit kell 6 lõppudelõpuks, ajakavast 1h maas! Sõitsime ja sõitsime, mina magasin. Tegime mõned peatused, et koera jooksutada, no nagu Soome-reisid ikka:D Siis juba Montevideost läbi, idapoole, tegime pisikese otsa mööda ookeani äärt ka. Kas te teate, siin on nii, et pärast pealinna minnes ida suunas, esiteks on kõik liivarandliivarandliivarand, ja peale selle, on pisikesed suvituskülakesed niivõrd üksteisi järel, et põhimõtteliselt on üks pikk küla, aga mingil hetkel vahelduvad lihtsalt nimed. Tegime näksimispeatuse ja jätkasime, ohh, lõpp oli raske. Aga kohale jõudsime! La Paloma. Saime oma majja, meile näidati kõik ära, kell oli 3.
Ja me oleme ülirahul! See maja on super, tal on kõik, mis vaja, väga hästi varustatud! Asukoht, ahh, asukoht! Maju on küll ümberringi, aga need pole praegu veel kõik renditud, männimetsad, ja liivarajad, ohh, rahu ja vaikus on see…. Motomürina asemel on linnulaul. Supervedanud on! Seega eile sättisime asjad ära, ning meie Marianaga läksime randa, ema-isa poodi. Uuuh, lained olid, ookean juuu, niiiimõnuuus! Aga tegelikult oli terve päev olnud pilvine, ehkki kuum, siis vesi oli parasjagu jäine, ning õhkki jahenes. Me kastsime end vette, hullasime vahutavates lainetes ja tulime välja, et Mariana päris külmetama hakkas, läksime koju ka ära. Maja on umbes 1km kaugusel rannast. Nii, aga üldse, kohe varsti hakkas sadama, jäime tubasteks, lobisesime, olime rahul. Õppisime eesti keelt!!(ilmselgelt teile, pere, et te ikka ka hispaaniat õpiksite:D) ja läksime õhtul magama. Et hommikul ilusti ärgata.
Kolmapäev, 30.detsember.
Ärkasime hommikul puhanult, ärkasime vara, veidi päält kaheksat, isa juba jooksmas. Sõime kiire hommikueine, möksisime end sisse ja vudisime randa. Siia oma lähedasse, võinoh ,kuidas ma ütlen, La Paloma on nagu poolsaareke, mis on peaaegu üleni ümbritsetud liivaga, seega randu on pikaaalt. Peesitasime ja käisime vees, külmas vees, aga joostes sisse ja kõlbab väga hästi! Üritasime liivalauda ka, aga paraku oli liiv veel märg ja parafiini polnud ka alla määrida. Keskpäeval läksime koju, tegime lõunasöögi ja siesta. Õhtupoolikul autoga keskuse poole, jalutasime peatänaval ja leidsime igast vahvaid poekesi, hah, emme-issi, ma juba tean, mis ma sealt tahan kui te tulete!:D Ostsime küünlaid ja läksime oma kergelt düünisele rannikupoolele tagasi. Oli mõnus õhtupäike, laud libises ja lained loksusid. Hunnitult mõnus! Peagi koju, õhtune olemine- mina üritasin ühenduda internetiga, suutsin-iga uus click avanes umbes 15 minutiga, õpetas mulle kannatust veidi:)) Lõppes esimene täispikk La Paloma päev!