Koolini on jäänud 2 nädalat!

Nii, tervitused siitpoolt, vihmast ja tormist! Jah, eile õhtul hakkas sadama ja nüüd ikka sajab ja sajab, terve öö oli äiksetorm ja täiest võimatu magada, kui polnud palav, siis olid sääsed ja kõiksugu muud hädad. Aga õnneks jõudis ühel hetkel hommik pärale!
Aga ma pole nüüd nädalakese kirjutanud… Sest no, ausalt öelda pole midagi suurt kirjutada. Olen olnud kodus, lugenud ja filme vaadanud, Marianaga hakkasime eesti keele kursustega pihta. Leidsime netist ühe laheda tasuta lehe, siis olen ma kokanud ja mis muud ikka, puhanud. Kodust väljas käinud, sõpradega kokku saanud, ühel sünnipäeval käinud, rattaga sõitnud, jalutanud. Jep, ja see ongi kõik!
Eelmisel nädalavahetusel oli meil siin üks brasiillane külas, siis sai temaga lobisetud- ses mõttes, et põhiliselt käis rääkimine portugali keeles, täiesti uskumatu kui sarnased need kaks keelt on…
Ja siis nüüd neil viimastel päevadel on iseenesest siin üks šveitslane, kes elab Uruguays-ja mujal maailmas, kuidas jumal juhatab- ise on 60 umbes kusjuures, tal on naine, šveitslane, kes elab Argentiinas, aga ta tüdines ka sellest ära ja kolib kuskile mujale. Aga siin külas oli tegelikult onu koos ühe oma tšiillannast sõbrannaga… See tüüp on kohutavalt koomiline ja temaga on ülimalt raske koos olla, sest ta aina räägib ja kusjuures kõike korraga, seega ega sa suurt midagi aru ei saa ja no üldse, issand kui tüütu!:D Sõbranna tal oli ka ülitülpinud ja ütles, et ta on nagu väike laps, ohjaa, huvitav kogemus oli:D

Nii, ja järgmiselt nädalal lähen panen end kooli ka kirja, sest siiani pole seda viitsinud teha ei mina ega Mariana. Plaan on minna reaalharru, ma loodan, et saab. Aga igatahes need klassiparalleelid on kõik õhtupoolses vahetuses, ehk siis umbes kell 1 lähen kooli, nii 6 paiku jõuan tagasi. Ehk Eestiga suhtlemiseks jäävad nädalavahetused, eriti veel kui kella ka keerame ja taas 6-tunnine vahe tuleb.
Aga ma ei lobise enam tühjast- tähjast.
Kes ei tea, siis Anu ja Karla said omale uued pered, suuremas linnas ja neil tundub elu nüüd palju parem olevat, võimalusi rohkem!

Head tuiskude ja talvede jätku, head Tartu Maratoni ja Vancouveri jälgimist!

Jah, aga see jutt oli siin üleeilne umbes, nüüd ma siis loodan, et teil läks maraton hästi!
Kusjuures ma eile käisin ühes Carmelo lähedases elamises, ma ei tea, kuidas eesti keeles öelda, aga selline suur ja ilus koht, omanikuks ameeriklaste paar, maja on suur ja vana, aga nad on selles remonti teinud, säilitades antiiksust ja kasutades iidseid materjale. Meeletul ilus, ümberringi 40ha maad, hästi ilus maastik ja vaade avaneb kõikidest akendest, ojakesed ja künkad ja hobused ja lehmad ja lambad jne. Peale selle veel tehtud kolm tuba nö hotellina, mida ta siis kindlasti mingi metsiku raha eest üürib… aga tõesti, koht oli tohutult- tohutult ilus ja see maja, ohh, see köök! No te ei kujuta ette, köök oli tõsiselt suur, nii palju oli ruumi, kõik oli nii ilus, plaadid seinas, talad laes, puitmööbel, kraanikauss oli üüratu, toiduainete topsid teate sellised vanad ja stiilsed, kokaraamatud, ahh, ma kergelt öelda sulasin seal!