On üks asi, mis mind siin häirib ja ma kujutan ette, millega on mul väga raske harjuda. See liiklus seal akna taga. See on õudne. Täpselt, et kui on ikka natuke kurjem hetk, tahaks minna ja lüüa. Ma tean, et see pole kellegi süü ega midagi ja et kodused on sellega harjunud ja jeerum, sõitjatel on vabadus siin sõita, aga ikkagi mind niiiii häirib. Ja kõige hullem on see, et ma tean, et asi on mõtlemises kinni ja positiivsus tuleks alati abiks, aga selles osa ma põhimõtteliselt ei taha, sest see on nii kole lihtsalt. Tahaks oma tänavat, kus oli suur liiklus arvestades, et maju vähe ning tegemist ummikteega, kuid miski ei saganud. Mind isiklikult ei häirinud isegi murutraktorid, hekiniidukid ega trimmerid ja siin need MOTOD!!! Brrr.
Aga kui jätkata, siis ega mind ei häiri rohkem miski. Tahaks lihtsalt oma suurt lauda. Ja oma suurt pehmet vaipa, millel LESIDA! Maas pikali olla! Sest siin on täpselt nii, et ma olen kas söögilaua taga söömas, oma voodis lebotamas(lugemas/netis/õppimas) ning veidi vähem kontorilaua taga töötoas ja diivanil elutoas. Täna aga võtsin kätte ja istutasin end elutoa diivanile. Mitte et see mul keelatud oleks või midagi, aga nad ise ka ei ole seal eriti. Telekat ju pole, siis vaid külalistega ongi enamjaolt. Mul on ju nii tööinimesed-vanemad ka. Või kui nad tööl pole, teevad süüa. Täna ka. Mariana läks Montevideosse, isa tuli töölt ära, otse kööki, et süüa teha ikka lapsele, et ta bussile läheks. Aga neile meeldib süüa teha(khmm, ma absoluutselt mõistan neid!!), kuid jah, Mariana pole köögiga tutvunud.
Tahan süüa teha, süüa teha, süüa teha. Nüüd on see tunne veel tugevam, kui siin kodus olnud haiguse tõttu ja osalenud nii ema kui isaga söögitegemisel:). Paraku mu osaks on jäänud pigem sõnavaralaiendamine ja lauakatmine.[kokku?]
Aga postituse pealkirjast. Yo no se que es lo mejor. Eile mõtlesin, et see lühike lihtne lause sisaldab viit kahetähelist sõna. Ja et neile, kes keelt ei tea, tundub see absurd, eriti meile, eestlastele, kel on ikka kaunid vokaalsed ja pikad sõnad:) Keeleilu! Ma kopin teile siia ühe issi saadetud huumori ka, mis teemasse läheb:
- Soomlane ja rootslane hakkasid vaidlema selle üle, et kumma emakeel on ilusam. Kuna nad ei suutnud kuidagi kokkuleppele saada, siis nad küsisid abi Briti filoloogilt. Filoloog palus mõlemal tõlkida oma emakeelde Percey Shelley luuletuse:
"Island, island,
Grassy island,
Grassy island's Bride."
Soomlane tõlkis esimesena ning soome keeles näeb see luuletus välja nii:
"Saari, saari,
Heinäsaari,
Heinäsaaren Morsian."
Nüüd oli rootslase kord ja tulemus on siin:
"Ö, ö,
Hö ö,
Hö öns Mö."
See lause aga tähendab „ma ei tea, mis on kõige parem“ Väga kasutatav, mugav ju. Eesti keel on nii erinev. Just grammatilise poole pealt. Ma mõtlen, et oleks väga vinge võtta endale ka vahetusõpilane, ükskõik, tulevikus. Aga ma oskaks küll teda õpetada, millest alustada. Mõne võõrkeele puhul olen aru saanud, mis on tähtis. Prantsuse ja vene keelt õpetades alustaksin raudselt tähestikust. Ma tean, kui igav seda õppida on, aga haigelt vajalik ikka. Samas inglise keeles, ma arvan, et pole nii oluline…Eestlasele.
Ahh, ma pläkutan mõttetustest! Need, kes loevad blogi vahetusaasta pärast peavad pettuma. Mul lihtsalt tekib siin nii palju mõtteid, et ma pean need endale kuskile kirja panema! Sellega seoses, „mõtted“ ja „tunded“ hisp. Keeles on vastavalt ’pensamientos’ ja ’sentimientos’. Mida pikkust!:D
Nii. Aga haige olen olnud. Ja homme ka ei lähe veel kooli, korralikult terveks ja esmaspäeval saan alustada ilusat elu! Praegu tunnen end küll juba väga hästi, aga öö on alati raskem. Öö.ÖÖ!!! Te ei taha endale iial sellist ööd, mis mul eile oli! Ma ärkasin vähemalt 8 korda, nägin vähemalt 6/7 unenägu, kusjuures erinevaid, jätkuvaid ja kõik Eestist! Ilusaid ja lillelisi, koledamaid, tõenäolisi, imelikke jnejne. Üldse, ma näen ka siin maru palju unenägusid. Sabine vist oli see, kel sama probleem oli. Enamasti on nad Eesti-Uruguay segu.
Nii. Siis ma täna seadsin oma muusikat korda arvutis, lõpuks ometi sain kustutada lugusid, mida ma iial ei kuula, aga mis mingist massilisest tõmbamisest mu iTunesi siiski risustavad. Lugesin keelt, käisin keeletunnis, kus oli päris meeldiv täna. Rääkisime rohkem igapäevasematel teemadel, pärast oli kohv ja vahvlid ka koos tugiisiku ja keeleõpetajaga. Mõnus oli ja ma sain esimest korda kanget kohvi siin!;)
Tahan ikka saada selgeks fotokunsti. Saab raske olema, aga mulle nii meeldib. Niiet täna pildistasin kodu. Asi selles, et pime oli, tahtsingi proovida. Mai tea, midagi isegi õnnestus. Poolautomaat, säri, ava on ikka midagi muud kui automaat.
See projekt, mis ma koolis Eesti kohta tegema pean, lükkus edasi, niigi palju üritusi olevat… Seega mul on vähe rohkem aega, peaks tegelema ikka:D
Loen Tiina blogi ja vaatan pilte ja tahaks HTGsse:D Üldse, täna mõtlesin Eesti koolist, külastasin Härma kodulehte, selline kodutunne tuli. Kujutan ette, kuidas on, jõuda garderoobi, klassi ja näha erinevaid nägusid. Mõned teeks kõik, et kodus magada, teised juba edastavad viimast kõmu, kolmandad ootavad lihtsalt õpetajat. Aga mul saab maru raske olema järgmine aasta, ma loodan, et vähemalt klass tuleb arvestatav… Muide kas ma juba mainisin, et mul on nüüd astronoomia ja filosoofia tunnid? Lahee, tahaks minna, ma loodan, et see on tõsiselt ka nii lahe, kui kõlab! Samas 3 kunsti järjest, hah, igavussurm!
Ahh, ma pläkutan mõttetustest! Need, kes loevad blogi vahetusaasta pärast peavad pettuma. Mul lihtsalt tekib siin nii palju mõtteid, et ma pean need endale kuskile kirja panema! Sellega seoses, „mõtted“ ja „tunded“ hisp. Keeles on vastavalt ’pensamientos’ ja ’sentimientos’. Mida pikkust!:D
Nii. Aga haige olen olnud. Ja homme ka ei lähe veel kooli, korralikult terveks ja esmaspäeval saan alustada ilusat elu! Praegu tunnen end küll juba väga hästi, aga öö on alati raskem. Öö.ÖÖ!!! Te ei taha endale iial sellist ööd, mis mul eile oli! Ma ärkasin vähemalt 8 korda, nägin vähemalt 6/7 unenägu, kusjuures erinevaid, jätkuvaid ja kõik Eestist! Ilusaid ja lillelisi, koledamaid, tõenäolisi, imelikke jnejne. Üldse, ma näen ka siin maru palju unenägusid. Sabine vist oli see, kel sama probleem oli. Enamasti on nad Eesti-Uruguay segu.
Nii. Siis ma täna seadsin oma muusikat korda arvutis, lõpuks ometi sain kustutada lugusid, mida ma iial ei kuula, aga mis mingist massilisest tõmbamisest mu iTunesi siiski risustavad. Lugesin keelt, käisin keeletunnis, kus oli päris meeldiv täna. Rääkisime rohkem igapäevasematel teemadel, pärast oli kohv ja vahvlid ka koos tugiisiku ja keeleõpetajaga. Mõnus oli ja ma sain esimest korda kanget kohvi siin!;)
Tahan ikka saada selgeks fotokunsti. Saab raske olema, aga mulle nii meeldib. Niiet täna pildistasin kodu. Asi selles, et pime oli, tahtsingi proovida. Mai tea, midagi isegi õnnestus. Poolautomaat, säri, ava on ikka midagi muud kui automaat.
See projekt, mis ma koolis Eesti kohta tegema pean, lükkus edasi, niigi palju üritusi olevat… Seega mul on vähe rohkem aega, peaks tegelema ikka:D
Loen Tiina blogi ja vaatan pilte ja tahaks HTGsse:D Üldse, täna mõtlesin Eesti koolist, külastasin Härma kodulehte, selline kodutunne tuli. Kujutan ette, kuidas on, jõuda garderoobi, klassi ja näha erinevaid nägusid. Mõned teeks kõik, et kodus magada, teised juba edastavad viimast kõmu, kolmandad ootavad lihtsalt õpetajat. Aga mul saab maru raske olema järgmine aasta, ma loodan, et vähemalt klass tuleb arvestatav… Muide kas ma juba mainisin, et mul on nüüd astronoomia ja filosoofia tunnid? Lahee, tahaks minna, ma loodan, et see on tõsiselt ka nii lahe, kui kõlab! Samas 3 kunsti järjest, hah, igavussurm!
Novot, päev mittemidagi tehes ja blogi täis kõike muud ebavajalikku.
Besitos,
Mari.
No hay comentarios.:
Publicar un comentario