ELO.

Super! Nüüd siis 26-28 oli ELO ehk eelorientatsioon. Üliüli lahe. Ma tõesti tõesti ei viitsi rääkida kõigest, mis me seal tegime, kuidas tegime, kui palju tegime, kellega tegime jne. Aga superlahe oli ikkagi! Anu, see tüdruk, kellega me koos Uruguaysse läheme, on tore. Me saame väga hästi läbi, mul ei teki tunnet, et mul oleks temaga ebamugav, et ta ei meeldi mulle-sest noh, mõni ju ei meeldi! Toas oli veel üks Mehhikosse minev ja Brasiiliasse minev. Ei ülituus! Ecuadorlase ja tšiilikaga sain ka hästi läbi:) Ja siis teistega veidi vähem, aga üldpilt on mõnus! Rahvas on ju FUN! Ja kõik need vabatahtlikud, haigee. Teate, see on umbes nii, et nad on nagu pubekad, nagu noored. Aga nagu esimeses laagris. Selle vahega, et vanus on suurem. Ja mul on jube kurb, et paar viimast laagrit on ära vajunud, asi ilmselt ongi selles, et noorus, murdeiga, me oleme lapsed alles. Vingatsid. Nad on käinud vahetusaastal, kasvanud, mõistlikud. AGA ÜLITUUSAD!!!!
Saime infot üldist, mida 10 korda juba räägitud, saime reisikorraldusinfot, saime kindlustusinfot. Mängisime hulgaliselt mänge, tegime muud pulli:) Tutvusime, naersime jnejne.:)

Mulle meeldib!
Ahjaas, ja siis ma suhtlen oma perega, Facebookis ja meili teel:D nii inglise kui hispaania keeles;) TUUS!!