Rivera reis, osa 2!

Nii, jätkan nüüd sealt, kuhu pooleli jäin… Kolmapäevast olime siis parasjagu väsinud-tüdinud-läbi vettinud, tudusime öösel koos katusele peksva vihmaga. Arvasime, et ehk lähme küll neljapäeval kooli, mina ka, sest ma mõtlesin, et oleks kihvt vaadata, kuidas ka teises riigi otsas kool toimib, aga et vihma sadas, siis ei läinud meist keegi… Pärast saime teada, et kooli polnud ka, sest elektrit polnud ja pealegi ei saanud õpetajad kohale, sest Corralest ümbritses vesivesivesi. Seega me läksime ja uudistasime, mis teema on… Läksime selle silla koha juurde. Ja mida me nägime, nagu tõesti, meeletu! Silda konkreetselt polnud näha, polnud! Parajaks huviobjektiks oli see kõigile, 6 aastat pole nõnna olnud. Joodi matet, arutleti teemat sõprade-naabritega ja tehti pilte, mina loomulikult ka. Aga tõesti, midagi sellist pole ma varem näinud, liiklusmärkidel vaid need tahvli osad paista, puudel ladvad ja tõesti, sillast ei jälgegi!!! Vett oli 7.7 m umbes kõige veerikkamal hetkel, meeletu!
Aga sel päeval oli meil minasesse minek- kulla-(ja hõbeda-)kaevandus. Ühe nende tuttava tüdruku isa töötab seal, tema kaudu saimegi. Astusime bussile, mis viis kõik töötajad kaevandusse, tegime seal situatsioonikoomikat, astusime mehi täis bussi:D Juba sõidul nägime, kuidas vesi on ka kaevanduse üle ujutanud, kõik on vett täis. Pärast räägiti, et kui neil juba turvasüsteem on hea ja kõik muu vajalik ka, siis probleemiks ongi vesi, sest pole piisavaid pumpasid, et vett välja pumbata maaalustest tunnelitest. Vot aga igatahes jõudsime kohale, see sõbra isa võttis meid vastu, andis kõigile helkur-vestid, kiivrid, andsime oma andmed, läbisime turvakontrolli väravad, istusime maasturisse ja tegime ringsõidu. Räägiti-seletati meile umbes kuidas asi toimib, kuulsime ühte pisikest plahvatust ka- kivi lõhestamist. Ühesõnaga tegelikult oli huvitav, peaks aga jälle juurde uurima asja… Aga igatahes leiavad-uurivad-vormivad oma saadused valmis ning kõik saadetakse ikka Šveitsi, see oli minu meelest asja juures kõige muhedam. Nõnda me seal lõpetasime, tegime veel pilte ja naasesime Corralesesse.
Seal me passisime ja passisime, aga ei tulnud ühtegi mõtet, mida teha. Käisime ja ostsime torta fritat, kohalik pagaritoode, mida ma siiani polnud jõudnud proovida. Mingil hetkel jõudiski kätte mate dulce hetk, jõime seda ja nii see õhtu läks, see õhtu, mis pidi olema mu viimane õhtu Minas de Corraleses.
Kuid juhtus ikka nii, et vihma sadas juurde, kõik ümbritsevad teed olid vee poolt blokeeritud ja busse ei väljunud reedel. Haha, kui humoorikas, olin esimest korda elus veevangis! Reede möödus ka meeletu kiirusega. Käisime jalutamas natuke, hakkas loomulikult sadama, saime märjaks… Aga siiski ma ei teinud esimesel päeval pilte, sest taevas oli kergelt pilvine, selline õrn valge pilvekiht oli, tahtsin sinisinisust, kuid sain vihma kõigil teistel päevil, seega näh, iluilusaid pilte mul polegi oma reisikesest. On üleujutuse ja igavuse peletamise pildid:D
Aga mis me reedel tegime, vaatasime „A Walk to Remember“’it Anu ja Karla kahe sõpaga. Mina lugesin Anult saadud „ Tõde ja Õigust“, issaaaand kui hea on lugeda seda, eesti keeles, oma rahva raamatut, FANTAST!:)) Reede õhtul läksime centrosse, istusime seal mingi ajani, siis käisime veel klubis nende isale õnne soovimas, sest tal oli sünnipäev saabunud-laupäeval ning läksime magama, et järgmisel hommikul päris zombied poleks…
See lootus läks aga paraku üsna luhta, ilm oli endiselt vihmane, istusime autosse(jess, saime autoga:)) ja sõitsime Riverasse. Seal olime kokku leppinud ühe hollandlannaga, et saame oma asjad tema juurde jätte, Anu ja Karla jäid sinna ööseks ka. Tuli tema ema meile järgi, viis meid nende elamisse. KHMM. Maja oli natuke Riverast väljas, mõnusa koha peal, ilus korralik suur maja, maja taga bassein, millest näha kogu Rivera, õhtul tuledevalgel, kujutage vaid ette seda ilu;) Pere on tal ka hästi tore, seega ilmselgelt on veel inimesi, kellel vedanud on, ehkki mul on ikka parem!
Nii me siis jutustasime natuke seal omavahel, siis saime lõunasööki- liha riisi ja hautatud juurviljadega, heaaa oli, magustoiduks veel riisiputru, magusat, natuke dulce de lechet peale, apppi kui hea! Siis sõitsime linna, saime seal veel ühe vahetusõpilasega kokku, USAst. Nad räägivad omavahel enamasti inglise keeles, seega meil oli ka see päev üsna selline inglise-hispaania segu, ehkki mina vist rääkisin küll kogu aeg hispaaniat, sest lihtsalt see tuleb automaatsemalt, olgugi, et mult küsitakse inglise keeles…
Nii me siis kõndisime Riveras, peatänaval. Seal on meeletult free shop’e, üldse kõiksugune poode, rahvast on palju, liiklust on palju. Aga Rivera on see linn, mis asjub Brsiilia piiri peal, seega ühel hetkel läheb linn üle Santana Livramentoks, ehk ühel hetkel sa lihtsalt oled Brasiilias:) Ja mis me siis tegime, läksime Brasiilia poolele šoppama, enne seda ostsime veel värskeid mahlu, AAH, te võite ette kujutada, KUI hea oli see mangomahl, mis ma kõigepealt jõin ning pärastine ananassikas, Anu banaanikas jnejne. Ning ühe suure topsitäie saime 9 krooniga, mis te sellest arvate, jääkski sinna, onju!?
Aga et minul oli jalanõudega natuke kitsas, sest need walkingud tõesti ei taha enam erti vastu pidada ning oma plätud lõhkusin ka ära, siis ostsin endale Brasiiliast uued jalanõud. Mul on nüüd Brasiilia ketsid;)
Käisime veel kohvikus kohvi joomas, istusime Uru-Bra piiril, tegime pilte, ma ostsn suveniirikesi endale ja hostõekesele, lobisesime. Tuli veel üks saksa tüdruk ka, on keele küll suurepäraselt suhu saanud, enne oli ka aasta õppinud. Aga mis ma veel teada sain, neil toimuvad seal ikka tunnid, harjutuste ja harjutustega, vot seda tahaks küll ka! Õnneks oli tore näha, kuidas mõned neist olid kaalus juurde võtnud(õelus:D), kuidas sellel ameeriklasel oli tõsine ameerika aktsent, see oli nii mõnusalt koomiline, ja ma ei taha üldse õel olla:D
Vot aga siis läksime uuesti selle hollandlanna koju, seal jõime veel kohvi ja vaatasime filmi, seekord siis „Hangover“’it. Pärast jäi veel natuke aega, kuidagi avati klaver ja hakati mängime-laulma. Esiteks olin ma lummatud, kuidas Sharine(hol) mängib, siis Karla, ning lisaks sellele veel Sharine hääl… Kuid! Siis alustati looga „Hallelujah“, kõik 10.augusti üritusest osavõtjad võivad aimata, millise tundega ma seda kuulasin, päriselt, no on ilus lugu ja see hääl! Ma tegin video, panen netti üles ka, oh, kallid sõbrad:)
Vot aga siis sõime veel pizzat-jaa, ma sõin sel nädalal nii palju ning mul tuli aeg bussile minna. Anu ja Karla tulid saatma, oh, vahetasime viimased sõnakesed, ühed meeletult soojad KALLID ja ma läksin, läksin ja jäin neid Carmelosse ootama…
Aeg lendab, lendab, lendab! Sain ilusti Montevideosse, seal teisele bussile ja hommikul kella 9ks olin Carmelos, oh juba bussis oli hea kodu tunne, siis sain bussilt maha ja jalutasin kohvriga koduni, PÄIKE PAISTIS, ema-isa-Fatto olid uksel vastas ja mul tulid pisarad silma, nagu päriselt:) Ma käisin nädal aega ära, jõudsin koju ja pisardasin! Selle reisiga hakkasin ma üha enam hindama oma õnne, kuidas mul on pere ja koduga vedanud, mõtiskletud-arutletud sai bussis piisavalt, nüüd saan edasi nautida koduu!
Sain kohvi, ja see kohe maitses teisiti, piim, puhtus ja maitsev! Ema oli porgandikeeksi ka teinud, oh seda õnnistust:) Avasin kohvri, kõik asjad pessu, Marianaga tegime ka tšauuu ja kallikalli- ta ju oli paar tunnikest tagasi alles sünnipäevalt jõudnud, tudus.
Olin kodus tagasi, oi kui hea!

Aga isa-emaga läksime mingisugusele üritusele, mis siin lähedal maakohas asub, midagi religioosset, aga meie nautisime ilusat ilma ja ostsime siis asadot, mis on ka selle fiesta osa. Mulle meeldis, see oli keset loodust, seal olid mingi vana kloostri varemed, rahulik ja mõnus, ilm oli ka nii ilus, ammu polnud sellist näinud!
Tulime koju tagasi, lõunatasime ja läksime magama Marianaga tagasi. Ma arvasin, et õhtul peaks ikka ärkama, ehkki ikka veel oli kogu kehas uni, uurisin viimase nädala uudised üle, tulid vanemad balneariost, õhtustasime ja ööunele!
Esmaspäeval Mariana koolis, mina olin kodus, lugesin oma „Tõde ja Õigust“, seadsin pilte korda ja tegin muud vajalikku, käisin viinamarju pildistamas, rattatiirul ja saabus taas õhtu.
Õnneks täna on nüüd väsimus läinud lõpuks, sain kõik vajalikud tegemised-kohustused ka tehtud… Lähme Luisa ja Leoniga Coloniasse, Luisa eile kutsus, et nad lähevad ta isaga. Eks ma siis kirjutan jälle millalgi, kuidas mul seal läks, mis me tegime…
Ning siis ongi jäänud veel kolmapäev ja neljapäev, reedel lähme juba varakult varakult ära, YFU laager La Palomas ning lubab 30 kraadi, ooooooooooooootaaan!:))
Ohh kui tore kõik on:D
Tervitused teile sinna,
Mina siit:)