TAGANTJÄRGI.

Well. Ma nüüd taaskord kirjutan blogi enne valmis, et siis see postitada kui nett tuleb. Nimelt. Meil läks ilma kehvaks:D Jah, meil on külm, ja nagu tõesti KÜLM!!! See on täiesti uskumatu minu meelest, kuidas niiimoodi saab ühe päevaga ilm muutuda:D Eile oli nii soe nii soe, ja siis öösel tuli äike... Öösel sadas ja müristas ja lõi välku. Siin üldse, hommikul 8 paiku on veel üsna pime, lõunapoolkera, eksole, ja täna oli veel midagi eriti jubedat, aknast välja vaadates oli kõik täiesti hall! Ja ladistas sadada... Ja siis mul olid veel silmad kinni, järsku käis mingi meeletu kollane! sähvatus silme eest läbi.Minu meelest Eestis on välk valge...Siis seda seostatakse fotosähvatusega, siin oli see tõesti kollane... Mai tea, asi võib minus ka olla...Ja ega õues pole just käinud, aga jahe on, seda on aknast tunda!
Ohh. Eile õhtul oli siis salsa:D Ajee! Kõigepealt meile tantsiti salsat, cumbiat ja siis saime väikesed õpetussõnad ka, põhisammude kohapealt... Ning edasi oli lihtsalt tants ja tants ja tants:) Oh, mulle meeldib see! Muusika, tants, noh te teate küll, ma ei hakka jälle peale:D
Ja see on täiesti sürr, et teil on hetkel kell 9 ja ma siin lõpetasin just lõuna. Mul nagu oleks selle maailma mõistmisega probleeme...
Mul siin hetkel aega veidi ja selline leiva-luusse-laskmise-hetk:D

***
See eelmine oli eile kirjutatud, nüüd on aga juba täna. Jah, õhtupoole sai vihm otsa, aga õues oli ikka üliniiske olla ja külm... Saime eile terka infot, koolisüsteemi, yfu reeglite, kindlustuste ja igasuguste vajaliku avalduse vormide kohta. YFU Uruguay boss käis ka meiega rääkimas, Ta, muide, käis vahetusõpilaseks USAs, 1966. It was like, some days ago... Ja ta rääkis meile ka ikka kuidas olla, milline see vahetussasta on. Aga kõigele lisaks saime teada, et Uruguays on sel aastal rohkem vahetuõpilasi yfuga kui Brasiilias ja sama palju kui Argentiinas. Ja siis tuligi huumor, et yes, if you look on the map, you'll see, that Uruguay is just a bit smaller than Brazil.. Just a bit. And there are just a little less people than in Brazil. Just a little less. Well, ehk siis me olim kõik, et VUOOOU, Uruguay for the win! (Ma ju ei kasutanud seda väljendit!).
Niivot. Ja mis veel, ma sain eile lõpuuks ometi välja sealt hotellist! Sest meil oli tõesti seal tunne justkui oleks vangistatud, kinni kuskil maaalal, mis piirdus ka vaid hotellitoa, ürituste ruumiga, sööklaga ja pisikese väliõuga(kus oli ka räme suitsukas pidevalt, sest kõik olid kergelt korstnad seal...!). Vot ja saime siis supermercadosse. Õhtul, pime oli, teistsugune. Täiesti teine. Aga kuidas ma ikka seletada oskan? Tänavad olid räpasemad, ei ma ei saa öelda, et räpasem... Lihtsalt kõik polnud nii ilus, korras agu eestis. Tänavakivid katki, majad polnud nii korras, palmid, you know, lõunamaa. Võimai tea, päris Montpellier'ga ei saa võrrelda, aga noh, Kreetal see linn, kus me olime, ega ta ka nüüd mingi üliilus polnud(mitte Hania), selline lõunamaine, või Mauritius...Igastahes, juhuuu, sain puuvilju finally! Kaks banaani a day keeps a sadness away. Mitte et ma oleks kurb seal, aga see tegi päeva ilusaks!
Andke andeks, et nii palju ingés'i sisse tuleb, aga olen siin olnud mitu päeva teistega koos, ingliskeelne kõik, üsna sees... Tegelikult pole midagi ingliskeelne.. Päriselt on nii, et üritused on jah inglise keeles, aga sakslasi on meeletult, ehk siis nad räägivad omavahel kõik loomulikult saksa keeles ja mitte ainult omavahel... Siis soomlastega suhtlen, neid 5, neil soome keel, ja ma ka vaikselt puhun soumeksit juba.Jo, jo.Ja siis kõik rootsi, taani, norra- nad ka võrdlevad oma sõnu, ja üldse käis üks suuremat sorti teiste keelte rääkimine kõigi poolt, sest lahe ju:D No ja loomulikult hispaaniat kuuleb ka üsna oidevalt, vabatahtlikud omavahel, muusika, hotell... Ja eesti keel, our love! Seega, genau, on külla raske difficult dificil!
Nii aga eile õhtul tulid pered neile järgi, kes Montevideos elavad. Mis tähendab seda, et nendest, kellega enim suhtlesin, lahkus norra poiss Oystein, ja Soome poiss Karlo... Ja teised, sest tegelikult oleme kõik üks suur pere ja adioos kõigile ja good luck ja have a nice time and enjoy and see you soon, blablabla. Veider tunne oli küll. Et nad lähevadki ära, perre, koju. Nende aasta algab nüüd nagu pärispäriselt! Ja siis mõtlesime, et vaatame, mis kell meil bussid lähevad. Ma sain tead, jah 11.45 täna. Ja Anul oli 23.00. Siis oli kõik väga naljakas ja sain tögada, et hahaa, pead nii kaua ootama... Aga tegelikult tuli välja nii, etta peab minema juba täna õhtul! Ehk siis eile õhtul. See oli šokk. Niisiis ta pakkis asjad ja.. Ükshetk läkski. Maru veider. Nad läksid!(koos ühe soome tüdrukuga)
Niisiis eile õhtul tegin veel netis kõike. Panin pilte, muide!
Täna on ilm selge, kui karge. Õue minnes oli tõesti tunne, et on kevad, lumi just sulanud, alles varahommik, karge, kuid päike soojendas. Sõime, pakkisime ja bussijaama! Kõik hakkasid vaikselt bussidele tilkuma, kes kuhu. Jätsime dadaa, saime orientatsiooni korraldajalt viimased meelespead ja edusoovid, ning siin me oleme, bussis oma kodulinna poole, Carmelo poole, kolmekesi- saksa tüdruk Luisa, saksa poiss Leon ja mina.
Ma tean, et ma olen palju kirjutanud, aga ma teeks seda ikkagi veel!:)) Panen punktidena!
· Selle korraldaja nimi, kes käis kunagi USAs vahetusõpilasena, ja tegelikult töötab kontoris ka, on Mercedes. Ja teise korraldaja, kes ka kontoris, nimi on Santiago, et te siis teaksite hiljem äkki kui mäletate, aga neid nimesid on kerge mäletada:D!
· Mercedes läpakal ja Santiago termosel on eestikeelsed yfu kleepsud. Ning ühel neist on kirjas: "kuhu nüüd?" Ja siis Santiago tuligi minu juurde:Kuhu nüüd? Ma olin, et miiidaaa!?:D Ja nüüd olen veel õpetanud "teeaeg" ja "olla või mitte olla, selles on küsimus"
· Te teate, et mul ikka on midagi selle Shakespear'i kurikuulsaima lausega... Esiteks on ta Härma moto loomulikult, siis ma tegin facebookis mingit tesi, ala elu moto kohta, sain vastuseks selle, yful on kleeps, kus on peal "yfuga või yfuta: selles pole küsimust!" vms, ja muide, Iberia lennu ajal Montevidoesse käis ekraanil pidevalt: To be or not toi be, makes the difference- Iberia" Vahva!:)
· Praegu bussisõida ajal olen ringi vaadanud. Algul olime linnas, äärelinn oli vaene ikka. Agul, slumm. Siis tulid lambad. Nad olid kõik väised ja paksukesed, sellise töntsakad noh:D Oli ka lehmi. Aga mets! Mai saa aru, ma pole selliseid metsatukkasid näinud varem. Puud kõrged-kõrged, tüvi hele ja peenike, ja siis lehed mingist väga veidras kõrgusest alates, kuid mitte eriti laialt, ka üsna heledad lehed. Naljakas oli.
· Ja muide, kõik falgusfoorid on kollased! Amarillos semoforos!

Okidoki, hetkel nüüd ei tule küll enam midagi mõttesse, aga sai juba ikka liiga palju ka:D Tervitan teid ja lähen naudin elu uruguay peres, uruguay koolis, ja igal pool mujal uruguaylikus paigas!

See you,
Mari.

elus veel.

mul on oma arvutis pikk blogi, aga netti ei saa enda omaga millegiparast. ja siin on kohutav klaviatuur.
eile voeti mind ilusti vastu lillede ja lipuga, koeralgi slehv kalas. vanemad, ode, ja ta 4 sopra. ja siis koju, oel on koik sobrad sellised musikaalsed ja nad valmistuvad mingiks festivaliks, siis harjutasid. jumala lahe, tegelikult. aga jutust ei saanud kull kull midagi aru, nii kiire ja teistsugune kui see mis ma oppisin. ja siis nad arvasid, et peaks minema mind kooli tutvustama, laksime. opetajatest sai rohkem aru.
tagasi, veel muusikat, nad laksid, siis me kaisime poes mulle viihikut ostmas, ohtul ohtusook perega, see oli monus, saime jutud raagitud, mis olulised, suht inglise keeles kull paraku.
tana kooli ikkagi ei lainud, sest nii vasimus oli.
kaisime oega valjas, tel kaarti ei saanud, kuid vorkpalli trenni ajad saime, nagin linna ja vanemate tookohti.
saime raagitud k amis vaja...

tahan oma arvutit!:D
aga tervitused.

Salsaaaa.

Ma tahaks ilgemalt kirjutada, oleks isegi ühtkomateist rääkida, aga mai tea, kõik on nii kiire, sassis, vähe aega, AGA SAMAS tegelikult on nii palju aega, vaba aega, hilinemine jnejne. No ajaga on tõesti:D Nad siin röögivad meile kogu aeg, et jaa, te olete Uruguays, siin on kõigil aega vabalt, siin kõik hilineb jne:D Enne pidime kell 2 alusatama tegevust, nooh, 3.15 hakkasime actually pihta! Fun! Ahh, ja teate. Siin on jumalast lahe rahvas. Kõik vabatahtlikud, kes korraldavad, on vägevad, saab huumorit, saab tantsu laulu ja tralli. Ja õpilased ka. Kusjuures, ma ütleks, et siin on põhjaeurooplased ja sakslased:D See tõesti tundub nii! Suhtlen tihedamalt soomlastega-üks poiss, 4 tüdrukut, 2 norrakaga-mõlema soo esindajad, ja siis on teised, mõni sakslane, kellega rohkem suhtluses, sest lähme samasse linna või ka samas lihtsalt vahva tüüp:D Ja siis on siin taanlasi, rootslase, hollandlasi, üks ungarlane, paar prantslast ja ongi kõik vist.. Kokku on meid 59, 12 tükki rohkem kui eelmine aasta.
Täna rääksime hästi palju kultuurist, elust siin, inimestest, suhtumistest... Minu pere olevat ikka väga lahe ja ERITI SUUR ERAND, et nad ilma telerita... Ja siis õhtul olid sellised punktid, kus tegeleti erinevate teemadega... Ühes saime tüüpilisi toite maitsta, teises räägiti spordist, ehk siis jalgpallist ja muust, ning mu isiklik lemmik oli muusikapunkt. Ohh, Eestist läksin laulu ja kitarriga, nüüd siin laul ja kitarr:) Ja mis imeline muusika! Kitarri pakuti teistele ka, et kes oskab, mängigu. Ja mul taaskord täpselt selline masendav tunne, et miks ma omeetiii ei oska laulda-pilli mängida... Ma nii hästi kujutasin ette, kuivõrd hea oleks olnud võtta kitarr kätte ja hakata laulma kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu.. või siis hoopis midagi Tättet vms. Igatahes, supeer oli, mulle nii meeldib selline muusika, sain teada, et rahvas käib keskplatsidel, joob matet ja kitarritab-lauab või siis rannas, see võimalus mul Carmelos on!! Niiet, oh, super!
Ja teate mis veel! Siin on soe. No tõesti! Mis jutt see on, et talvemantlit on vaja!? Või onlihtsalt nii head ilmad sattunud? Sest tõesti, see kell 9 väljad, hmm.. Ma olin käisteta särgi ja salliga, selline mõnus parajalt tuuleiil ja soe ka. Täpselt see, mida ma armastan! Lõunamaa kerge briis. Eriti imeline kui merehõnguline! Hämarus ja hea muusika. Issand. Vot see on elu!
Kuid söök:D Haha. Nii hommikul , saisaisaisai! Siis lõunasöök... Täna, nägite oli totaalselt alaküpsetatud liha. Okeiokei, sellel polnud häda midagi, veremaitse ja natuke palju mälumist! Siis teatime'i saisaisai ning õhtul saime friikartuleid selliste suurte kotlettidega, nagu nuggetsid! Ja magustoit käib ka söögi juurde. Ehk siis, jah, raske on siin olla praegu.
Aga ma loodan, et mul peres on asi tsipa teine, nagu öeldud, suur erand pere ja peaks olema tervislikult toituv... Eks me näe!

aga ma meeletult ootan juba perega kohumist! Esmaspäeva hommikupoolikul bussiga kodulinna!
Olen andnud alusetuid lubadusi homme tagasi olla, aim kamin', kui see võtab siiski vähe rohkem aega... Või siis mitte!
sii ju tumorrou!

Issi, mõtlemas sulle! Meil nimelt oli täna selline lõunasöök! Jah, just lõpetasime lõuna!

jou.

Bienvenido!
Votnii. Ma olen siin. Olen Montevideos, hotellis. Siin järelikult hakkab toimuma nüüd meil laager:D Igatahes, ohh. Aasta on alanud! Minek oli öine. Lennujaam, raske oli, kuid mul tuleb teistsugune aasta, mul läheb see kõik eriti kiiresti ning teate, ma olen tagasi juba! Niisiis, Tallinn-Stockholm oli üsna okei. Stockholmis leidsime värava ruttu kätte ja ootasime lendu, Stockholm-Frankfurt oli kohutav. Me istusime Anuga eraldi ja ma üritas elu eest magama jääda, kuid ei õnnestunud, ohh, see oli paha. Frankfurt olii veel kohutavam! Meil oli 8 tundi lennujaamas. Kusjuures, me pidime ootama väljaspool turvaala, koos kohvritega. Sõime ja lobisesime ja ei suutnud unele vastu panna. Ehk siis me põõnasime oma kottide otsas, vahepeal helistas issi ja andis kodu-uudiseid ning me magasime edasi. Rahvast oli oluliselt rohkem, nägime saksa gruppi, kes ka kõik Uruguaysse ning saime lõpuks check-in'itud. ujee, sakslaste grupijuht ei teadnud meist midagi:D Frankfurt-Madrid oli väga okei lend, lugesin yfu tarku raamatuid ja tukastasin. Aga ohõudust Madrid! Haha, saime õigesse terminali, sõime ja jäime ootama mil lennuk väljub. piinpiinpiin! Uni tegi täiesti segaseks, vahepeal tuli info, et lend on edasi lükatud 50 min, kuid thank god, siiski väljus õigel ajal ja me saime lennule, punased silmad ja 40 h paari unetunniga, kusjuures terve viimane päev mingi mõttetu passimisega!! Kamoon, see lennuk oli kolmkümmend seitse korda ebamugavam kui eelmine. Lasime tooli alla ja magasime! Tuli söök, sõime ja hmm, magasime! Vot ja siis kui oma 9h oli magatud, ärkasime ja ootasime hommikut. Vaatsime filmi, mis käis igatahes juba teist korda selle lennu ajal, selline lahe film oli- vanamehed ja naine... Pidime pabereid täitma, õnneks oli saksaonu abiks ning saime hommikusöögi. Jess. Puuviljad käärisid. Ehk siis saia saiaga!:D Ja teed, mis oli hea ja õige! Nii, Montevideo. Me oleme Uruguays. Gaad, misasja, ma olen Lõuna-Ameerikas! Kõik yfukad kogunesid, läksime bussi peale. Sakslased, soomlased, taanlased, rootslased, norrakad, keegid ja keegid veel:D Buss oli üliülimugav! Megapehmed istmed ja mõnus! Ja kusjuures, kõik, mis aknast avanes oli üllatav! Liiklus toimis ja oli rahulik, vaikne, viisakas, sujuv. Majad olid korralikud, kõik oli ülimalt mitte-selline-nagu-ma-eeldasin. Saime hotelli, vastu võtsid meid üks poiss, üks tüdruk, põsemusid, mate kaenlas- ma siiski olen ladinas! Meid jaotati tubadesse, oleme Anuga kahe soomlannaga. SAIME PESU! Päeva tipphetk:D
Votnii, ma kujutan ette kui igav see teie jaoks oli, aga ma ise saan lugeda hiljem ja meelde tuletada.

Varsti põnevust juurde!
Ahjaa, issi, panid tähele, et me Madridis magasime kõik maailma kenamad ja kuumimad mehed maha!?:D

Besos!

aidaakad!

Jap, nüüd jäänud 12 tundi kodus olla! Tartus õigemini. Aga ma praegu on ikka kõik justkui endine... Lihtalt üks kohver on siin, üsna pakitud, ehkki ma tean, et hästipalju läheb sinna veel, sest lihtsalt tuleb järjest meelde... Aga ma ei mõista, et ma lähen! Veel on ju jumala kodu!

Igatahes tadaapeod on peetud. Esmalt siis sõbratadaakas!

Ning seejärel sugulastadaakas!

Ma järgmisena kirjutan juba aastalt. kustiganes.

Aasta ja olen tagasi!

Täitsa pekkis kui lahe mul on praegu taaaas!:D Mul on alla nädala minekuni. Alla nädala. Kus on loogika?:D Päevad on kiired...

Aga parasjagu räägin hostõega taas facebooki chatis. Jeerum, ma tunnen järjest enam, et see on ülitšill! Kusjuures, ta on 14 alles, detsembris saab 15. Ja ta teatas mulle, et meil tuleb palju 15-aasta sünnipäevi, ehk siis ullalaaa:D Ladina-Ameerika 15 on midagi enneolematult tähtsat, nagu ma kuulnud olen... Niivõrd tähtis nende jaoks, nüüd saan seda kogeda! Ja siis küsisin, et tal ka ju ning ta ütles, et oh, ei ma ei pea, sest lähen vahetusõpilaseks:D Mul oli, et okei, vahva;D Siis ta teatas, et Saksa või Ungari, et piltide järgi need kohad meeldivad... Eks ma saan nüüd hakata teda Eesti suhtes veenma, või heal juhul mõne muu riigi...:D

Eelneva teksti kirjutasin eile õhtul, aga et kõik jäi poolikuks, ei publish'inud:D Vott, aga jah, mulle nii meeldib! Hästi muhe oli õega rääkida, ta ka loeb päevi mu tulekuni;) Ja veel sain teada, et saan 3 kuud hispaania keele kursusi! Ohjess, saan ja korralikult kaua, ehkki eks ma näe, mis tasemel need kõik on:D

Nüüd kõik nänn peaks küll ostetud olema, jääb üle vaid pakkida. Ja ma saan sellega hakkama. Oma 20kiloga. Ma usun, et saan:D

Besos,
Mari.