TAGANTJÄRGI.

Well. Ma nüüd taaskord kirjutan blogi enne valmis, et siis see postitada kui nett tuleb. Nimelt. Meil läks ilma kehvaks:D Jah, meil on külm, ja nagu tõesti KÜLM!!! See on täiesti uskumatu minu meelest, kuidas niiimoodi saab ühe päevaga ilm muutuda:D Eile oli nii soe nii soe, ja siis öösel tuli äike... Öösel sadas ja müristas ja lõi välku. Siin üldse, hommikul 8 paiku on veel üsna pime, lõunapoolkera, eksole, ja täna oli veel midagi eriti jubedat, aknast välja vaadates oli kõik täiesti hall! Ja ladistas sadada... Ja siis mul olid veel silmad kinni, järsku käis mingi meeletu kollane! sähvatus silme eest läbi.Minu meelest Eestis on välk valge...Siis seda seostatakse fotosähvatusega, siin oli see tõesti kollane... Mai tea, asi võib minus ka olla...Ja ega õues pole just käinud, aga jahe on, seda on aknast tunda!
Ohh. Eile õhtul oli siis salsa:D Ajee! Kõigepealt meile tantsiti salsat, cumbiat ja siis saime väikesed õpetussõnad ka, põhisammude kohapealt... Ning edasi oli lihtsalt tants ja tants ja tants:) Oh, mulle meeldib see! Muusika, tants, noh te teate küll, ma ei hakka jälle peale:D
Ja see on täiesti sürr, et teil on hetkel kell 9 ja ma siin lõpetasin just lõuna. Mul nagu oleks selle maailma mõistmisega probleeme...
Mul siin hetkel aega veidi ja selline leiva-luusse-laskmise-hetk:D

***
See eelmine oli eile kirjutatud, nüüd on aga juba täna. Jah, õhtupoole sai vihm otsa, aga õues oli ikka üliniiske olla ja külm... Saime eile terka infot, koolisüsteemi, yfu reeglite, kindlustuste ja igasuguste vajaliku avalduse vormide kohta. YFU Uruguay boss käis ka meiega rääkimas, Ta, muide, käis vahetusõpilaseks USAs, 1966. It was like, some days ago... Ja ta rääkis meile ka ikka kuidas olla, milline see vahetussasta on. Aga kõigele lisaks saime teada, et Uruguays on sel aastal rohkem vahetuõpilasi yfuga kui Brasiilias ja sama palju kui Argentiinas. Ja siis tuligi huumor, et yes, if you look on the map, you'll see, that Uruguay is just a bit smaller than Brazil.. Just a bit. And there are just a little less people than in Brazil. Just a little less. Well, ehk siis me olim kõik, et VUOOOU, Uruguay for the win! (Ma ju ei kasutanud seda väljendit!).
Niivot. Ja mis veel, ma sain eile lõpuuks ometi välja sealt hotellist! Sest meil oli tõesti seal tunne justkui oleks vangistatud, kinni kuskil maaalal, mis piirdus ka vaid hotellitoa, ürituste ruumiga, sööklaga ja pisikese väliõuga(kus oli ka räme suitsukas pidevalt, sest kõik olid kergelt korstnad seal...!). Vot ja saime siis supermercadosse. Õhtul, pime oli, teistsugune. Täiesti teine. Aga kuidas ma ikka seletada oskan? Tänavad olid räpasemad, ei ma ei saa öelda, et räpasem... Lihtsalt kõik polnud nii ilus, korras agu eestis. Tänavakivid katki, majad polnud nii korras, palmid, you know, lõunamaa. Võimai tea, päris Montpellier'ga ei saa võrrelda, aga noh, Kreetal see linn, kus me olime, ega ta ka nüüd mingi üliilus polnud(mitte Hania), selline lõunamaine, või Mauritius...Igastahes, juhuuu, sain puuvilju finally! Kaks banaani a day keeps a sadness away. Mitte et ma oleks kurb seal, aga see tegi päeva ilusaks!
Andke andeks, et nii palju ingés'i sisse tuleb, aga olen siin olnud mitu päeva teistega koos, ingliskeelne kõik, üsna sees... Tegelikult pole midagi ingliskeelne.. Päriselt on nii, et üritused on jah inglise keeles, aga sakslasi on meeletult, ehk siis nad räägivad omavahel kõik loomulikult saksa keeles ja mitte ainult omavahel... Siis soomlastega suhtlen, neid 5, neil soome keel, ja ma ka vaikselt puhun soumeksit juba.Jo, jo.Ja siis kõik rootsi, taani, norra- nad ka võrdlevad oma sõnu, ja üldse käis üks suuremat sorti teiste keelte rääkimine kõigi poolt, sest lahe ju:D No ja loomulikult hispaaniat kuuleb ka üsna oidevalt, vabatahtlikud omavahel, muusika, hotell... Ja eesti keel, our love! Seega, genau, on külla raske difficult dificil!
Nii aga eile õhtul tulid pered neile järgi, kes Montevideos elavad. Mis tähendab seda, et nendest, kellega enim suhtlesin, lahkus norra poiss Oystein, ja Soome poiss Karlo... Ja teised, sest tegelikult oleme kõik üks suur pere ja adioos kõigile ja good luck ja have a nice time and enjoy and see you soon, blablabla. Veider tunne oli küll. Et nad lähevadki ära, perre, koju. Nende aasta algab nüüd nagu pärispäriselt! Ja siis mõtlesime, et vaatame, mis kell meil bussid lähevad. Ma sain tead, jah 11.45 täna. Ja Anul oli 23.00. Siis oli kõik väga naljakas ja sain tögada, et hahaa, pead nii kaua ootama... Aga tegelikult tuli välja nii, etta peab minema juba täna õhtul! Ehk siis eile õhtul. See oli šokk. Niisiis ta pakkis asjad ja.. Ükshetk läkski. Maru veider. Nad läksid!(koos ühe soome tüdrukuga)
Niisiis eile õhtul tegin veel netis kõike. Panin pilte, muide!
Täna on ilm selge, kui karge. Õue minnes oli tõesti tunne, et on kevad, lumi just sulanud, alles varahommik, karge, kuid päike soojendas. Sõime, pakkisime ja bussijaama! Kõik hakkasid vaikselt bussidele tilkuma, kes kuhu. Jätsime dadaa, saime orientatsiooni korraldajalt viimased meelespead ja edusoovid, ning siin me oleme, bussis oma kodulinna poole, Carmelo poole, kolmekesi- saksa tüdruk Luisa, saksa poiss Leon ja mina.
Ma tean, et ma olen palju kirjutanud, aga ma teeks seda ikkagi veel!:)) Panen punktidena!
· Selle korraldaja nimi, kes käis kunagi USAs vahetusõpilasena, ja tegelikult töötab kontoris ka, on Mercedes. Ja teise korraldaja, kes ka kontoris, nimi on Santiago, et te siis teaksite hiljem äkki kui mäletate, aga neid nimesid on kerge mäletada:D!
· Mercedes läpakal ja Santiago termosel on eestikeelsed yfu kleepsud. Ning ühel neist on kirjas: "kuhu nüüd?" Ja siis Santiago tuligi minu juurde:Kuhu nüüd? Ma olin, et miiidaaa!?:D Ja nüüd olen veel õpetanud "teeaeg" ja "olla või mitte olla, selles on küsimus"
· Te teate, et mul ikka on midagi selle Shakespear'i kurikuulsaima lausega... Esiteks on ta Härma moto loomulikult, siis ma tegin facebookis mingit tesi, ala elu moto kohta, sain vastuseks selle, yful on kleeps, kus on peal "yfuga või yfuta: selles pole küsimust!" vms, ja muide, Iberia lennu ajal Montevidoesse käis ekraanil pidevalt: To be or not toi be, makes the difference- Iberia" Vahva!:)
· Praegu bussisõida ajal olen ringi vaadanud. Algul olime linnas, äärelinn oli vaene ikka. Agul, slumm. Siis tulid lambad. Nad olid kõik väised ja paksukesed, sellise töntsakad noh:D Oli ka lehmi. Aga mets! Mai saa aru, ma pole selliseid metsatukkasid näinud varem. Puud kõrged-kõrged, tüvi hele ja peenike, ja siis lehed mingist väga veidras kõrgusest alates, kuid mitte eriti laialt, ka üsna heledad lehed. Naljakas oli.
· Ja muide, kõik falgusfoorid on kollased! Amarillos semoforos!

Okidoki, hetkel nüüd ei tule küll enam midagi mõttesse, aga sai juba ikka liiga palju ka:D Tervitan teid ja lähen naudin elu uruguay peres, uruguay koolis, ja igal pool mujal uruguaylikus paigas!

See you,
Mari.