Uusimaid infosid.

Ajoujou. Nüüd on nii olnud, et pole saanud oma arvutiga netti, kuid siin on juba üks pikk tekst ees, mis teha, tuleb teine ka. Aga kui sa seda loed, siis loe enne eelmist, sest ma üritaks ikka õiges järjekorras postitada seda kõike:) Vot, eelmine kirjutis oli laagri lõpust, ehk enne esmaspäeva, nüüd juba kolmapäev. Te ei kujuta ette, kui palju selle ajaga on juhtunud!
Esmaspäeval siis võeti mind siin vastu lillekimbu ja isemeisterdatud lipuga, isegi kutsul oli kaelas must ja sinine lipsuke, siis tehti koos pilti, teised vahetuõpilased ka...
Vot ja siis me tulime koju. Kodu on selline lahe. Hästi kõrged laed, elutuba on sisustatud stiilselt- laual ja kapis on sellised päris aegu näinud raamatud, ühel kušetil on kohver, ka vanaeagne. Mulle meeldib. Siin söögituba on ühendatud elutoaga, söögitoas laud neljale, kamin on, mida nad kütavad, et soojem oleks, aga ma ütlen, mul on külm. Tõesti on. Kui ilm on päikseline, siis õues on jummalast soe, päike paistb ja soendab, aga siin sees on ikka räme külm, praegu ka isun voodis ja lõdisen üle keha. Mai tea, iseenesest ma praegu ei kurda väga. Aga ma kardan, et varsti hakkan...Ja ma absoluutselt ei iesta, kui kohekohe haigeks jään! Aga minnes edasi esmaspäeva juurde... Mind võtsid siis vastu ema, isa, õde ja õe 4 sõpra, üks tüdruk, neli poissi. Vot ja siis jõudsime koju, sain pannkooke, dulce de leche'ga, mida nad siin tõesti kogu aeg söövad! Anoh, mulle isegi meeldib kohati, ehkki teinekord tundub liiga magus. Ja nad rääkisid ja rääkisid ja rööööööökisid, jah, emme!:) Ja ma ei saanud mitte kui midagi aru, see on tõesti nii, et mulle tundus, et nokurat, mis keeles nad räägivad, see pole küll seesama keel, mida mina seal õppisin! Aga ongi, kõlab ikka hoopis teistmoodi! y, ll on kõik šššš! Ja see on kohutav:D ja ausalt öelda, mulle ikka ei meeldi see vist, praegu vähemalt veel mitte! Nonii, ja siis tuli neil ideaalne mõtet minna mind kooli tutvustama! Kool asub umbes 10min tee kaugusel. Sain tutvustatud erinevatele õpetajatele, mõned uued tüdrukud ka, kes klassis... Siis läksime tagasi majja. Nad hakkasid proovi tegema. Nimelt mingisugune üritus või festival vms on tulemas millalgi, jah just, ma ei tea, veebruaris äkki? Ma saan niipalju infot, et ma absoluutselt ei suuda seda kõike meelde jätta! Kaks kitarri, Mariana-õde mängib bassi, üks on kastiga, ehk siis taob rütmi, ja siis laualvad kuidagi niimoodi ka..:D Aga jummalast lahe on see! Tõesti! Tegid cumbiat ja folki ja lahe oli! Aga jutust ei saanud jah midagi aru!
Siis mingil hetkel läksid nad ära, me käisime Marianaga poes, et osta mulle vihik, harilik ja kustukas... Siis kella 9 ajal oli õhtusöök perega, kus rääkisime ära kõik need vajalikud jutud, ala võti, pesu, jne... Seda küll inglise keeles, sekka hispaaniat. Ma tean, et ma ei tohiks selle pärast põdeda, aga tundub, et vanemad, isa just on nagu natuke pettunud, et ma ei oska ikka midagi rääkida... Sest nendega ju kirjutasin ja värki... No aga jah, lugeda on ju siiski palju lihtsam kui aru saada sellest, mis nad räägivad oma meeletu tempoga ja aktsendiga... Jagasin kingitusi ka natuke, must leib neile vist küll ei maitsenud:D Õele mitte igatahes. Aga pajalapid olid ideaalsed emale, sest talle hullult meeldivat kollane värv ja õele särk ka sobis vist ning raamat on totaalselt kõigi lemmik! Õhtul otsustasin, et kooli küll ei lähe, sest mul olid konkreetselt tasakaaluhäired, ma ei seisnud püsti!
Hommikul ärkasime siis 9 ajal, Tauno, kuidas tundub, olin väsinud ja magasin kaua, eks:D!? aga ma läksin magama ka kell 10 mitte 4...või 5..?:DMusi!
Sõime hommikust ja läksime välja õega. Andisme võtme onklile, et ta teeks koopia mulle, Mariana näitas mulle, kus ema ja isa töötavad, tutvustas töökaaslastele... Siis läksime jõe poole, üle jõe, selle sama punase silla, mis netis Carmelo piltidel on! Ning suhtlesime spordiklubis võrkpalli treeneriga(lisaks kõigile teistele) ja sain teada, et teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 2.30 saan trenni minna. Seda teemat jätkates, ema rääkis, et järgmisel nädalal saan minna vaatama tantsutrenne ka, pidavat olema igast valikut- ehkki ma usun, et eelistan siiski salsat:) Ning keeleõppega on ka kuidagi nii, et õpetajat ei saanud kohe kätte, tuleb 19ndal uuesti helistada ja siis kuidagi hakkab organiseerimine...
Teisipäeval aga läksime edasi Rio de la plata äärde, ehk siis sinna liivaranna juurde, mis ka piltidel! Päris kenake oli teine, nägin igast saari ja Argentiinat... Tulima koju tagasi, sõime, ma tegin uinaku. Ja siis sain veidi arvutis ollla kuni tuli Mariana sõbranna, Johana on ta nimi, ta on üks mu lemmikuid. Ja saime teada, et kellelgi nimelt on sünnipäev (kolmapäeval küll vist) ja siis läksime. Mulle seletati, et jajaa, tuleks panna vanad riided selga jne, et sa määrid ennast munade, jahu ja värviga, nad andsid siit midagi kaasa ja läksime. Ratastega muide! Enne just rääksime, et liiklus on siin kohutav, et väga palju on õnnetusi, ja tõesti, meeletult palju motosid liigub ringi! Ja siis ratastega oli ka nii, et sõitsime enam-vähem kogu aeg keset teed, või noh mina hoidsin ikka tee äärde, aga Mariana pani küll aina keset teed:D Aga ega kõik teied siin, motod ja autod ja kõik, panevad ka jumala suvaliselt ja on üksteisega harjunud, sellega seoses jälle, kuna täna sadas, ema tuli meile kooli järgi autoga ja me tegime avarii, täpsemalt kriipisime parkides ühe teise autoga kokku...Ja siis ema ja õde ütlesid, et ahh, meil siin juba juhtus see ükskord natuke aega tagasi ja nüüd jälle:D Ja siis nad tegid nalja, et ema on nagu võidusõiduhobune, et ei näe, mis kõrval toimub. Näete, ma saan ikka natuke aru ka juba:)
Aga minne edasi rataste teema juurde...Jõudsime Barni(või Varni või kuidas iganes ta nime ka hüütakse), maja juurde. Kusjuures see Barni on ka Mariana sõber, ja tema hüüdnimega on mingi ilgemat sorti teema, nali ja huumor, ma ei sa aaru loomulikult:D Seal passisime natuke, ootasime, et teised koguneksid ja kogusime mune ja jahu, siis läksime selle tüdruku maja ette, kel sünnipäev. Neil siis nimelt see teema, et 15aasta sünnipäev on maru tähtis(tüdrukutel), ja peale selle, et sünnipäevapidu tuleb megasuur, tehakse ka eelmisel päeval selline üritus, et sõbrad kogunevad maja juurde, värvitakse maja ette asfaldile nimed ja mida iganes tahad, ja siis kui inimene saabub, tehakse munad katkil peas, kehas, kus iganes, ning siis puistatakse jahuga üle. Niisiis oligi, värvisime tänava ära, saime muidu nalja, tegin pilte ja siis üks valvas, kas ta tuleb ning kui ta lähenemas oli, peitsime end ja kui ta jõudis, jooksime välja. Kuna ta aga ei tahtnud neid riideid määrida, vahetas riided ja tuli välja... Minul oli fotograafi roll ja kuna Mariana ka ei tahtnud riideid vahetada, sest nii külm oli, vaatas pealt. Igatahes lõpppilt oli selline, et ta juuksed olid kõik püsti, mingi ilaga-muna ja jahuga koos, nägu valge jnejne:D Ma siis ikka mõtlesin, et lahe, et inimesed on siin nii vabad, ühel korral elus võib ju seda omale lubada ja tänavale, ehkki see on kaheldavam!;)
Pärast seda kutsus Johana meid enda poole. Siin ongi nii, et ala lihtsalt lähed teiste poole, aga nad annavad hästi palju teada sõnumite ja kõnedega kõigest! Aga jah, see on hästi imelik, et astud majja, kõnnid kohe tahatuppa, oledki seal , riided seljas, ühel hetkel otsustad, et ah nüüd lähed, siis musid(ehkki noored niiväga igakord ei musita, sest nad lahkuvad ja kohtuvad nii mitu korda päevas, või noh, käivad koguaeg ära...) ja astud majast välja, just nagu olid, mis sest, et õues on mingi miljon miinuskraadi... Eestis pead pool tundi end enne riietama, sest aeg läheb uurimisele, mis ilm väljas on, mõtlemisele, mida selga panna ja siis hakkad riideid otsima. Selles mõttes küll hea, ei ühtki liigset liigutust:D Aga ei, ma siiski eelistan soojust!;) Ma siinkohal jälle, tõime Marianaga tuppa gaasiahju, noh selle, mida saab viia kuhu tahad, ja mul on SOEEE!:) Merienda oli ka, jõime teed, mm, soe:)
Okei, ma hüppan liiga segaselt vist teistele teemadele ja ajas... Igatahes Johana juures ma tundsin end tõeliselt hästi. Nad tegid seal mingeid omi asju, mingit plaani ajasid, ma päris täppselt ei saanud aru. Aga cafe con leche(kohv piimaga) ja küpsised, mida käisime vastasolevast poest ostmas, olid suurepärased ja nad võtsid mind väga omaselt, suhtlesid ja selgitasid, ma lihtsalt ei saanud eriti aru:) Aga jah, poekesed on siin ka igalpool! Mitte nagu Ihastes, kus sa võidki jääda millestki heast maiusest ilma, sest ei viitsi mitte selverisse kõndida... Ja minu meelest nii lahe, et see oli nii loomulik, et me lihtsalt tulime küll, ta pani kohvi valmis ja me läksime- mina, Mariana ja Johana poodi, ehk tüdrukud, ja ostsime vahvleid, Johana ostis, mai tea, nii mõnus, selline loomulik ja sundimatu külalislahkus:)
Nuvot ja siis koju tagasi rattaga, kusjuures enne Mariana sõitis Ramoni-isa rattaga ja mina Mariana rattaga, nüüd vahetasime, et see oli Marianale suur ja ta pidi püsti sõitma, ma siis proovisin, ja voila, ma sain hakkama küll:D Aga ma vist pole maininud, et isa on mingisugune, hmm, 2meetrine:D Ma kunagi küsin kui pikk ta on täpselt. Ja kusjuures, ei ole midagi Mariana minuga sama pikk, ta on ikka oma 5 cm lühem! ja üleüldse kõik koolis tulevad kõrvale, mõõdavad pikkust:D Päris koomiline! Ja siis küsivad, et kas Eestis on kõik sellised pikad ja blondid!?
Kodus ütles ema, et teeme varajase õhtusöögi, sest hommikul vara vaja ärgata. Mis tähendas, et sõime kell 10:D Eksole vara! Aga ei, tegelikult praegu ma küll ei ütleks, et ma aastaga juurde võtan, ag anoo, on veel aega! Sest hommkusöök on väike, lõunal okei ja õhtul okei.Vahepeal mingisugust näksimist eriti ei toimu.. Ja ma ütleks, et ma olen oma paar kilo alla võtnud, tunne on hea, ma söönnormaalselt, mitte üle! Ainus asi ongi selles, et õhtusöök ja magama, mis on täpselt vastand "pärast kuut(e) õhtul ära nuuma kõhtu"'le... Aga vähese hommikusöögiga olen harjunud juba. Kusjuures on ju külm ja vajaks nagu rohkem süüa, ei tea...
Uhh, hommik siis:D KOOL. Esimesed kaks tundi pidid olema kunstid, aga kuna õpetaja puudus, siis olin mina see, kelle ümber koguneti, siis ma näitasin neile erinevaid lendlehti, neid, Tiina, mis me koos käisime võtmas! Ning jagasin kommi ka, teise tunni ajal anti leht, me kolmekesi Johana ja Marianaga täitsime, mõistekaart, kus keskel üks sõna, mille tähtedest tuli moodustada uued sõnad! Ja ma sain 3 sõnaga hakkama:D Oujees. Kokku oli neid mingi 17 äkki...
Siis tuli kaks keemiat, esimese tunni ajal rääkis õpetaja. igatahes midagi lihtainetest ja liitainetest ja molekulid ja aatomid ja neutronid ja prootonid ja massid ja asukohad ja perioodid ja rühmad olid teemas! Teise tunni ajal oli töö, emm ma ei teinud, kasutasin paberit eesti keele kirjutamiseks, endale päevikusse ja märkmeid... Siis tuli matemaatika. Jou , Thalese teoreem ja üldse, sarnasused. Emme, ups, aga mul on kõik nimetused meelest läinud, aga iseeneset ülesandeid oskasin teha, ehkki jah, nad tegid 3 ülilihtsat ülesannet tunni jooksul(45 min ).Matemaatikas polnud nii head korda kui keemiates. Siis pidi olema ajalugu vist, aga õpetajat jälle polnud ja ma pidin hulluks minema:D Sest konkreetselt röögiti karjuti, kõik minu suunas, kõik küsisid mu käest midagi, kõik tegid seda koos, siis oli kõigil arusaam, et ma ei saa aru ja kõik röökisid, et aaa, tššš, ma räägin nüüd aeglaselt, kuula mind, ja siis kõik hakaksid aeglaselt seletama:D Vahel oli üks teema, vahel rääkisid kõik erinevatel teemadel. Ja sinna juurde lasti umbes 4st telefonist muusikat, et kuula, kas sulle ikka cumbia meeldib? See on argentiina, see on uruguay, see on reggae(kuidas kirjutada?) see on see, see on too:D Ja vahetunnid olid ka sellised põnevad, kus siis kogu koolist erinevad tüübinšid soovisid tutuvuda, hüüdsid mulle tagantjärgi, küsisid, jõllitasid, einoh, normaalne. Ma ei jõllitanud neid, olin lihtsalt, naersin ja hoidsin peast kinni... Okei, nii hull ka polnud:D
Siis tuli inglise keel. HAHA, sellest võiks tunde rääkida. Tegelikult pole millestki rääkida. Ma pole vist enne maininud, et kui nad seletavad mulle, ja ma aru ei saa, kasutavad inglise keelt, kuid ma ütlen, ma saan sellest veel kehvemini aru:D Näiteks. Nad seletasid mulle sõna puuduma-absent[äbsent] ingl. keeles. Vot, ja siis nad ütlesid, in english abseee, mul oli nagu midaaaa, mis kuradi sõna see veel on!? Vot ja siis me õppisimegi keskvõrret ja ülivõrret. No Mariana igatahes küsis mu käest, et oot, kas see on "goodest?" Jah, lehed pidi ära andma, ma sain sellest teada alles tunni lõpus, mu käekiri oli kohutav, kusjuures siin nad kirjutavad tõesti ilusti! Seda ma kadestan. Novot ja siis oligi 7 lause peale töö, kõik ala , et grandmather is the oldest in the family. Juuube raske!
Siis koju, nagu mainisin, ema oli järgi autoga, sõime, ja läksime ostsime mulle telefonikaardi. Mul on nüüd number siin ka. Kaart maksis 48 peesot. Ja ma saan Marianale saata tasuta sõnumeid, isale tasuta helistada ja yfu kontorisse ka tasuta helistada, aga iga kuu on 100 peesot, ehk siis umbes 50 krooni. Pidime laskma võtit ka üle lihvida, sest ei töötanud, kuid koju jõudes ei saanud ikka seda ka lukuauku seestpoolt, väljast tegi lahti küll...
Nii kodus ma käisin netis, KANTER KOLMAS. Ohh. Mul on nii kahju! Aga andke mulle infot, kas ta sellepärast, et teisiti treenis, tahtis ju maailmarekodit, või mis? Kuidas ta kommenteeris ise? Oli väga pettunud? Aga järgmine kord! Ja maailmarekord tuleb ka kohekohe!!! I know!
Olime arvutites, ma kirjutasin, õppisin espańoli, ja meil oli lahe. Merienda, teeaeg. igatahes, sain teada, et Leon, see saksa poiss, kes ka siin linna syfuga ei räägi midagi ja tema ümber ei räägit inglist ka, seega tal igav, et äkki ta tuleks natukeseks siia meie juurde, sest ma räägin ja vanemad ka. Aga kui isa pärast helistas ta isale, öeldi, et kõik on justkui korras... Igatahes siis mul läks kohe tuju heaks, et ma polegi kõige hullem! Ja siis Mariana veel ütles ka, et jajaa, ma räägin ikka paremini kui keegid prantslased, kes siin kunagi 3 kuud olid:) Jou,jess. Ja siis me saime isa ja õega veel tõeliselt naerda:D Juba lahe oli, ma sain aru, mis räägiti ja üldse, ma peres arenen oluliselt rohkem kui koolis kui KÕIK õmber räägivad, ja ma ju ei tea millest nad räägivad ega suuda ühele keskenduda ka:D Nuovot ja naersime, isa ütles ka, et väga hea, et sa naerad!:) Aa, olukord oli selline, et Marianaga on teema, et ta ei tee süüa, sest ei suuda tikku süüdata vms, ja siis ma tõmbasin tikku ja ta keeras pliidi nuppu, aga ikkagi ehmatas vms ja keeras nupu tagasi, gaas, eks. Ja siis ma tegin mõlemat üksinda ja isa ütles, näe, sa saad hakkama küll. Ma nimelt tahtsin teevett keeta. Ja siis läks natuke aega mööda ja kui kuulsime pliidilt mingit kahtlast häält, avastasime, et oih, vett polnud sees:D Siis tuligi teema, et "KUI sa tahad vett keeta, tuleks kõigepealt kannu VETT panna!:D"
Novot. Ja nüüd on siis ühed austraallased, kes elanud märtsist Buenos Aireses, aga nüüd Couch Surfing'uga siin meie juures, ja me jutustasime köögis. Isa rääkis Uru ajalugu ja ma sain ka natuke targemaks:) Paeb tunnistama, et neil on KOUTAV aktsent! Ahhaa, ma õppisin rr'i ütlemist ka, mingi selline lause oli ala kuule august käes on august, aga rrrrrr:D Raske oli, nalja sai!
Noovot ja siin ma olen, homme kooli taas:) Aga õnnelik olen siin külmal maal! Ema on vääga hea ja hoolitsev! Eile olin toas, aa, muide, ma jagan Marianaga tuba! rohe-lillat! Ja ema tuli, istus toolile, küsis kuidas end tunnen jne, hästi- hästi tore. Nad hoolitsevad mu eest väga! Ma ütlen, ema uuris tantsu kohta ja isa helistas interneti-onule... Ja isa on jumala lahe, selline nooruslik või mai tea... Esimesel päeval küsis, kas tahan kohvi või šokolaadi, ma mõtlesin, et hmm, šokolaadi ja ta kõndis minema:"muidugi, sa oled siis teismeline...":D
Ahha, ja Tauno, sa oled koolis põhiteemaks! Nad teavad, et mul on novio ja siis küsivad nime, vanust, kas kas ka blond, kas ka sinisilm, kas ka sama pikk? Ja noh, siis ma veel kannan su pusa ka, su endist pusa.

Aga ma varsti jätkan! Besooos!:))