aidaakad!

Jap, nüüd jäänud 12 tundi kodus olla! Tartus õigemini. Aga ma praegu on ikka kõik justkui endine... Lihtalt üks kohver on siin, üsna pakitud, ehkki ma tean, et hästipalju läheb sinna veel, sest lihtsalt tuleb järjest meelde... Aga ma ei mõista, et ma lähen! Veel on ju jumala kodu!

Igatahes tadaapeod on peetud. Esmalt siis sõbratadaakas!

Ning seejärel sugulastadaakas!

Ma järgmisena kirjutan juba aastalt. kustiganes.

Aasta ja olen tagasi!