jueves, septiembre 17

Ja täna on seitsmeteistkümnes...

Nonii, täna siis täitus mul kuu aega peres. Selle puhul tegi isa hommikul pannkooke. Ehk siis hommikusöögiks pannkook meega, kohv piimaga ja värske apelsinimahl. Que rico!
Eilne õhtusöök oli minu poolt. Haahaa! Ühesõnaga kartulid hakklihakastmega. Hakklihakaste... Khmm. Esiteks, lehmalihast(söögilauas tekkis vanematel küsimus, aga et miks te siis seal lehma ei söö!?:D!), köögikombainis hakkisime, et oleks vähem rasva. Esiteks aga on kõik ju võõras, pannid-potid, gaasipliit, mis on oluliselt nõudlikum ja järsem. Teiseks kuna liha oli oma 800g ja ma panin jahu nii 500g jagu, siis daa, piima sain lisada päris vähe, seega ülimaitsva valge hakklihakastme asemel, nagu seda teevad emme-memmi, oli mul hakkliha pruunis möksis vms. Aga iseenesest, ega maitsel polnud ju häda midagi. Neile meeldis. Magustoiduks tõin 'Mari' komme. Mitte et nad parimad oleks, nad on Mari. Ja kõik olid täiesti sillas!:D See läks nii, et Mariii, palun peida need nüüd homse õhtuni ära. Terve pere! Jummalast äge.
Rääkimata sellest, et eile viisin kooli pralineekarbi, selle sini-must-valge, ning neid brožüüre. Kõik olid taas sillas. Ja üldse, kõik kes näevad pilte Eestist, tahavad minuga koos tagasi Eestisse tulla, sest meil on ju kõike. Randa ja lund. Ja nad ei kujuta ette, kui palju meil tegelikult veel on. Metsa ja raba, toitu ja RAHVAST! Keelt ja kultuuri jnejne. Ning mina hakkan neile eesti komme saatma, nad saadavad dulce de lechet vastu. Noteate, see on ikka midagi maru head! Vähe sellest, et kommide peale kismaks läks, ja brožüürid lubasin ka neil endale jätta, taheti isegi kohvris lömastada saanud kommikarpi, vot nii lahedad olemegi, EESTLASED!
Aga mis veel.
  • TAI lükkub edasi, sest lubab vihma- ja juba täna on külm ja vihmane! Seega sel nädalal mu esimene täisnädal koolis, täna esimesed superigavad astronoomiad, järgmine nädal vaheaeg- lähme Montevideosse paariks päevaks ja Coloniasse kontserdile, seega ka linnailu nautima, ja siis ülejärgmisel nädalal vast TAI. Muide, lubasin end sporti ka tegema. 100m ja teade 75m.
  • Neil on siin tundidevälised projektid. Töötavad mingi teema kallal pikalt ja lõpuks presentatsioon. Seega üleeile oli Marianal presentatsioon. Teemaks oli must valgus. See on see kui pimedas on mingi lamp, mis paneb valge ja eredad toonid kiirgama vms. Oli pisike näidendike, powerpoint-ettekanded, muidu ilustatud ja Mariana bändiga esines. Lahe oli, tõsiselt. Tegijatelt just kiirgas sellist saavutatuse tunnet, hästi mõnus.
  • Üldse on nad siin väga loovad ja kasutavad erinevaid võimalusi, pähe tuleb igast mõtteid.
  • Klassi hilinemine on ikka lahe. Esimesse tundi eriti. Mõni jõuab 17 min hiljem, astub sisse, tervitab, õpetaja tervitab vastu ja kõik on rahul.
  • Üldsiselt mulle tundub, et humanitaarained on siin ikka korralikud. Täna oli aga keemias KT. Eile lugesin veits netist, osa, mida Eestis võtnud pole, täna tegin tööd. Esimene ülesanne oli, et kijuta hapete tunnused. Jah, paraku ei osanud, ainult kahte teadsin, keel ka takistuseks. Teine oli siis pH ja konsentratsiooni vmi arvutamine. Ostsin eile endale isegi kalkulaatori, aga ei osanud seda paraku õigesti kasutada vajalike logaritmide arvutamiseks, seega töö läks metsa, valemid olid õiged. Kolmas ülesanne oli absoluutselt lihtne, reaktsioonivalemid, tasakaalustamine. Aga ala HCl=H+Cl kõik.
  • Õpsid on kõik hull sõpud muga. Tänaval näeme, tulevad juurde, beso, tsautsau! Seal proyectol Liceo1's ka tulid juurde, rääkisid, eelmised õpetajad tulid küsima, kuidas mul läheb jne, uue kooli direktor on eriti sõpa. Lahenš:D
  • Neil on siis kasutusel sõna Da. Miks just da!? Miks mitte ja!? Ala, si asemel. Kasutavad si'd muidugi ka, aga nt. mingi küsimuse lõppu tuleb ..., daa!? nagu .., jaa, nõus!? Aga ma tean, jaa oleks neil Haa.
  • Kirjanduses on grupitöö- meie grupi ülesanne oli koostada debatt mingil teemal. Nimelt nagu teleprogramm, teemaks Naiste roll elus või a'la. Mina olen külaline, vahetusõpilane Eestist, pean rääkima, milline on Eestis naise põhiroll ja millised on erinevused siin ja seal.

Novot jne uudiseid. Eile oli ema ostnud meile, lastele, kaks nokatsit, must ja valge, mõlemal tähekesed peal. Pakitud jne. Nimelt ma arvan, et seetõttu, et mulle egi päike liiga nädalavahetusel veidi(missest, et ma panin endale faktor 40t) ja silmad olid sellised-väsinud paistes. Ehkki ma tean, see polnud päikesest, ema ikka arvas nõnna ja seega ütles, et pean endale mõne kübarataolise või nokatsi otsima. Ja teate, jah, ma vihkan nokatseid!:D Eriti veel hõbedaste tähekestega:D Okei, minu omal on õnneks tumesinised tähekesed, aga Mariana mustal on hõbedased.

Niiet ma ei tea, mis suvel saab. Ma eelistaks pearätikut ja prille, (tukka), aga kahe viimasega tekib hoobilt randiprobleem. Õnneks juuksed kasvavad ja klambrid aitavad.

Aga praegu, pakaa, mu sõbrad. Ja ma ütlen, homme saab jälle nädal läbi, milline luksus!

Kaunist 17ndat teile!

Mari.

2 comentarios: